Postitused

Kuvatud on kuupäeva oktoober, 2015 postitused

30.10.2015

Täna oli juba natukene parem hommik, ärkasin alles veerand kaheksa. Selle eest magama läksime kell 10 õhtul. Ise ma veel mõtlesin, et eelmine aasta, kui Peeter igapäev kodus ei olnud läksin ma ca 1-2 öösel magama. Vaata, kuidas muutuvad harjumused aastaga. Tegelikult ei ole ju vara magama minemises midagi halba. Nagu ikka tuli hommikuks süüa teha, lastele asjad kaasa panna. Lisaks tuli hoiulaps ja nii see hommik läks. Milline vaikus tekib koju, kui kõik on lõpuks läinud. Peaks midagi tegema mõtlesin, aga lihtsalt ei viitsinud ja nii ma mitte midagi tegemise päeva võtsin. Täna on koolis natukene teistmoodi päev. Homme on halloween ja seoses sellega tegid lapsed koolis erinevaid maiustusi, mis pannakse õhtul müüki. Selle eest hommikul käisid kõik klassid spordimajas batuutidel hüppamas. Ja, mis peamine see oli kõik lastele tasuta, uskumatu. Peale kooli läksid meie lapsed otse trenni ja mina sain kohviku külastamist vältida. Selle eest tuli üks tuttav ja rääkis oma „muljeid“. Tema oli ost

29.10.2015

Enne kella 7 olime Peetriga mõlemad üleval ja vahtisime lage nagu kaks öökulli. Ma ei saa aru miks peab kellakeerama, tõenäoliselt kestab see jama veel pikalt. Huvitav on see, et ma ei mäleta, et lastele oleks see enne niimoodi mõjunud. Nagu eelnevatel päevadel, siis ka täna olid nad varakult üleval. Ühesõnaga perekond tundlikud-unetud oleme. Lapsed kooli tulin koju ja hakkasin oma asju tegema. Nagu ikka pesemine, koristamine ei midagi uut minu hallis argipäevas. Kuid mine tea, mis võib pika päeva jooksul juhtuda. Ma olen mõnikord mõelnud, kuidas elasid inimesed enne tehnikasajandit. Kuidas oli võimalik hakkama saada ilma internetita, facebooki jne. Praegu on nii, et kõik tähtsad uudised saad telefoni/arvutivahendusel kätte. Kui kunagi helistati sõpradele, siis nüüd saadetakse sõnumeid erinevates programmides. Üks tuttav ütles, et vahel tahaks inimestega suhelda, aga kõik info tuleb telefoni. Mis ma selle kõigega öelda üldse tahan. Vaatasin mina täna naabrinaise toidu pilte ja ila hakk

28.10.2015

Tahaks hommikul vara kõvasti avaldada arvamust kella keeramise kohta. Mõne vingema sõna võiks ka juurde öelda. Kell sai 7, kui mul uni ära läks, appi ma ei või. Eile õhtul selle eest kell 10 haigutasime Peetriga nii, et lõualuud ragisesid. Miks ei saada aru, et selle edasi-tagasi kella keeramisega rikutakse inimeste elu. Samamoodi on lapsed varakult üleval, kuigi magama lähevad tavalisel ajal. Ma ei jõua ära oodata, millal see jama ükskord lõpetatakse. Ja teiseks, millal meie pere harjub muudatusega ära. Kuna mul on jalad jätkuvalt haiged, siis otsustasin kodus natukene zumbat teha. Ei ole arvuti järgi üldse kerge teha. Väsimus tuleb kiirelt ja jalad ei taha üldse midagi teha. Tegin veel raksustega erinevaid harjutusi. Selle tulemusel on mul jalad valusamad, kui enne ja kõhulihased annavad samuti tunda. Ma isegi ei teadnud, et mul sellised lihased olemas on. Eks homme tuleb jälle teha ja küll lihased ükskord harjuvad ja valu läheb üle. Süüa oli samuti vaja teha. Marlen vaatas hommikul

27.10.2015

Vaheldusemõttes oli Marlen see, kes pool kaheksa vetsu läks. Jälle kord algab hommik liiga vara ja kõik on kellakeeramise tõttu. Ei saa ma jätkuvalt aru, miks seda vaja on. Nagu ikka tuli asuda oma tavaliste toimetuste juurde. Jalad on siiani valusad, kuid paremad, kui õhtul. Kui juba käima saab, siis ei ole hullu, istuda ei tohi. Viisin lapsed kooli ja läksin hoiulapse söögiraha maksma. Kohtusin tee peal direktoriga ja rääksime reedest väljasõidust. Temale oli ka meeldinud ja ta ootab juba järgmist korda. Iga aasta käivad 3-6 klass inglise keele teatris. Igakord on plaanitud minna ratastega ja v.a ühel korral on ilmaga vedanud. Üks kord oli sadanud ja, siis olid vanemad autodega viinud. Põhjus, miks ratastega minnakse on väga lihtne. Teise külla on ca 2 km, bussi rent on 1000.-, seega on odavam ratastega minna. Direktor kutsus mind juba varakult järgmine kord kaasa. Koju tulles võtsin ette praeahju puhastamise. Ei saa mina aru, kuidas saab ahju põhi olla must, kui ma kasutan alati pl

26.10.2015

Nagu juba tavaks saanud on Gregoril vaja vetsu minna ja sellega teised üles ajada. Vaatasin kella ja see hakkas 7.30 saama, jälle varajane äratus. Nojah, mis siin imestada tegelikult on ju kell tund rohkem. Mis, siis ikka tegin Gregorile selgeks, et ta magaks edasi ja läksin kööki. Hommikusöök oli vaja valmis teha ja kohvivesi keema panna. Nii see järjekordne töö-koolinädal hakkas. Peeter läks tööle, lapsed viisin kooli ja ise tulin koju. Kõigepealt mõtlesin, et peaks toad tolmuimejaga puhtaks tegema. Kuid, siis tuli mulle meelde, et toolikate on vaja lõpuni õmmelda. Enne õmblemist ei ole jälle mõtet koristada. Nii ma hoopis õmblusmasina välja tõin ja hakkasin katet tegema. Kui üks asi ei taha edeneda ega sobida, siis pole midagi teha. Sain katte valmis, kuigi ise tulemusega rahule ei jäänud. Pilte ma neist ei tee, kes tahab näha tuleb kohale. Lapsed olid nagu esmaspäeviti ikka tunni kauem koolis. Koju tulles oli aeg sööma hakata ja seejärel arvasid lapsed, et nad teevad riidekapis mu

25.10.2015

Ärkasin mina üles ja juurdlesin palju kell võiks olla. Nagu kisu pärast lõi kiriku kell pool tundi. Ma ei tõmmanud magamistoas aknakated ööseks täitsa kinni ja seega oli toas valge. Selle järgi tundus mulle, et kell on ca 7.30. Loomulikult peab ju valge olema, kuna öösel tuli jälle kella keerata. Ei saa mina jätkuvalt aru, miks ei lõpetata seda kella edasi-tagasi keeramist ära? Minule see keeramine ei sobi kohe kuidagi ja mina elaks rõõmuga ühes ajas. Ronisin voodist välja ja tuli välja, et ma olin kellaaja õieti arvanud. Vau pühapäeva hommik ja mina nii vara üleval. Panin kohvivee keema ja peagi tõusis Peeter samuti üles, unetute klubi. Natukene hilje ärkasid lapsed ja oligi pühapäev alanud. Meil on täna kavas minna Andorrasse ja seega varajane ärkamine sobis. Kell oli veerand kümme, kui me juba teele asusime, eriti varajased. Teed olid suht-koht tühjad ja seega sai rahulikult oma sõitu sõita. Sõidumeistrid ei olnud veel toast välja saanud. Tee peal tuli tanklast läbi käia, kuna kütus

24.10.2015

Jälle oli Gregor see, kes pidi enne kella vetsu minema. Kuna ta seal käis, siis oli tal uni läinud. Peagi ärkas Marlen samuti ja hakkas üks lõputu päev pihta. Millegipärast olid need kaks võtnud plaani mind juba hommikul hulluks ajada. Pidevalt oli neil midagi vaja ja, siis ei saanud nad läbi omavahel jne. Rääkimata sellest, et nad ei teinud asju nii nagu mina tahtsin. Oeh, ei ole kerge olla lapsevanem. Ma hommikul ütlesin Peetrile, et ta mind endaga tööle kaasavõtaks, aga tema ei võtnud. Oleks saanud vähemalt päeva rahu veeta. Selle asemel panin ma pesumasina käima ja hakkasin koristama. Lapsed tegid oma toad korda ja korjasid teistest tubadest oma asjad kokku. Aega läks, aga asja sai ja peagi oli kodu korras. Tainas kerkis, liha oli praetud ja keedukreem valmis. Ei oska ma selle uue tärklisega kreemi teha. Eelmine kord jäi kreem vedel ja seega panin täna rohkem tärklist. Kreem jäi paks, aga sai peal oli täitsa hea. Peeter ütles hommikul, et tal peaks tulema suhteliselt rahulik päev.

23.10.2015

Ei saanud mina aru, mis hommikul toimub. Gregor läks vetsu ja hetk hiljem oli Marlen ka seal. Vaatasin kella 7.30. Lootsin, et nad lähevad magama tagasi, kui kus saa sellega. Ma ei ole kindel, aga mulle tundus, et nad läksid Marleni voodisse, kuna sealt oli juttu kuulda. Nad lähevad ju täna mõlemad ekskursioonile, aga erinevatesse kohtadesse. Ju nad pidid enne kõik vajalikud jutud ära rääkima, nad ei näe ju terve päeva. Eks ole koos olles kaklevad ja eraldi hakkab igav. Mina tõusin üles ja läksin kööki toimetama. Gregorile on vaja rohkem süüa kaasa panna ja mul tekkis mõte teha pannkooke. Tavaliselt panen ma neile võileivad, aga seekord on leib-sai otsas ja vaheldusemõttes võiks midagi muud olla. Niisiis tegin ma pannkooke, teise panin peale praadisin Peetrile kartuleid-peekonit-mune ja potis keesid makaronid. Meil on saanud traditsiooniks, et ekskursioonile minnes süüakse hommikul sooja toitu (muidu nad ei taha). Gregori üheks lemmikuks on piimasupp ja seda ma talle ka tegin. Gregor v

22.10.2015

Mõned minutid enne kella läks Gregor vetsu ja mina tõusin üles. Uus päev on kätte jõudnud ja aeg on lasiklemine lõpetada. Lootsin, et mind ootab ees vaikne ja rahulik hommik, mida saan kohvitassi taga nautida. Kuid ootused-lootused erinevad tegelikusest. Enne, kui Peeter jõudis ärgata toodi hoiulaps. Tema viskas diivanile ja teatas, et tal on külm. Panin talle tema jope peale, aga selle peale teatas ta kõvahäälega, et tal jalad külmetavad. Mul ei olnud diivani peal tekki ja nii ma jope teistpidi keerasin, aga tal ikka külm. Vaatasin, et tooli peal on minu fliis ja panin selle talle lisaks peale. Saabus vaikus. Peeter hakkas sööma ja mina nautisin kohvi. Peagi olid meie lapsed samuti üleval ja hakkasid sööma. Ma ei teagi, millest asi alguse sai, kuna ma olin köögis, aga hoiulaps leidis, et paras hetk on kisama hakata. Esimene kord seletasin talle rahulikult ja vaikselt, et meie kodus ei karjuta. Kui ta tahab karjuda mingu enda koju. Selle peale ta ehmatas ja oli mõndaaega rahulik. Väike

21.10.2015

Uni läks mõned minutid enne kella ära ja nii ma kööki läksin. Peeter läks tööle, lapsed ärkasid ja nii see hommik algas. Lapsed läksid kooli ja mina teistega kõndima. Seisime kooli ees ja rääksime juttu, kui nägin, et minu poolakast sõbranna tuleb. Tema silmist oli näha enneolematut viha/raevu. Ma ei teagi kelle pihta see suunatud oli, kuna otsa ei vaadanud ta kellegile. Kui tema pilk oleks tapnud, siis oleksime me kõik surnud olnud. Ma ei saa aru, mist al viga on. Üks päev nägin teda välja ja läksin temapoole. Ta vaatas mind nagu hunnikut sitta (vabandust), mis tema poole tuleb. Ütlesin talle tere ja küsisin, kuidas läheb. Tahtsin küsida, mis lahti on ja miks me enam ei suhtle, aga tema näoilme oli selline, et mul ei olnud tahtmist seda teha. Igatahes mina ütlesin talle ka täna tere, aga tema ei teinud sellest välja, vaid tuhises minema. No, jah kahju inimesest, et ta ei taha teistega suhelda. Kuid mina tahan ja nii ja koos teistega kõndmia läksin. Päike tuli välja läks soojaks. Tee o

20.10.2015

Kätte on jõudnud periood, kus ma öösel magan ja ärkan kella peale. Vahelduseks päris hea. Hommikul tõustes on veel hämar väljas, kuid peagi läheb valgeks. Huvitaval kombel ei valutanud mul hommikul jalad ja see oli positiivne. Peeter läks tööle, lapsed said oma toimetused tehtud, hoiulaps toodi samuti. Mina olin valmis ratta sõiduks, kui teised teatasid, et nemad ei tule. Toreda kaaslased. Kuna mul oli vaim valmis ja riided seljas, siis otsustasin lapsed kooli viia ja üksinda minna. Seda ma ka tegin. Ei saanud ma palju sõita, kui tundsin, et jalad on valusad. Sellegipoolest ei andnud ma alla ja sõitsin edasi. Ühes kohas otsustasin teises suunas sõita, kui tavaliselt. Sealt läks kuhugile tee ja ma ei teanud kuhu see välja viib. Tee läks puude alt, jõe kõrvalt, ilus tee oli, kuniks. Nagu ikka tähendab kuniks seda, et tee sai põlluäres lihtsalt otsa. Põld oli tühi ja mina leidsin, et lähen otse üle põllu, et mitte tagasi sõita. Põld oli pikk ja ma ei näinud, mis teises otsas ees ootamas o

19.10.2015

Ärkasin selle peale, et kell hakkas helisema ja ajas mind üles. Oleks veel magada tahtnud, kuid uus nädal on alanud ja tuleb tegutsema hakata. Lapsed ei tahtnud kuidagi ärgata, see on see 5 minutit veel. Vot hommikul ei ole kuskilt seda 5 minutit juurde võtta. Lõpuks said lapsed söödud, pestud, riidesse ja oli aeg kooli minna. Tänane hommik erines eelnevates sellega, et hoiulast ei olnud. Kuna Gregor köhib natukene, siis ütlesin tema õpetajale, et ma ei taha, et ta läheb kehalisse. Ei ole ju mõtet minna, joosta ja, siis tuult saada ja haigeks jääda. Seda enam, et reedel on ekskurisoon. Õpetaja sai minust aru ja ütles, et Gregor on sellel ajal klassiõega, kes ei saa kaasa teha, kuna tal on käsi kipsis. Klassiõde kukkus rullikutega ja maandudes pani käe ette, käsi on katki. Ikka juhtub. Lapsed olid hommikupoole tunni kauem koolis ja seega on aeg mul oma plaane elluviia. Nimelt on mul kavas 2 toolile kated teha. Ideaalis oleks ühele veel vaja aga ma ei tea kuidas jõuan. Panin kõik asjad v

18.10.2015

Kõik magasid hommikul peaaegu kella 10-i, isegi mina unetu. Mulle meeldivad hommikud, kui ei ole vaja kuhugile kiirustada. Istud jood rahulikult kohvi, sööd midagi. Milline idüll. Algselt oli meil mõte minna täna välismaale. Eelmine kord ma leidsin sealt saapad, mis mulle meeldisid, aga ma ei raatsinud neid osta. Olid minu jaoks liiga kallid, kuid selle eest jäid kripeldama. See plaan jäi meil täna siiski teostamata ja seda eelkõige Gregori pärast. Tal on jätkuvalt nina tatine ja köhib natukene. Mulle tundus, et temaga poodi minemine ja bakterite sees olemine ei ole just kõiga mõistlikum tegu. Seega läheme hoopis turule. Enne seda oli vaja ekskursiooni eest ära maksta. Oleme seda mitu päeva püüdnud teha, aga siiani tulemusteta. Ma ei ole siiani arusaanud, miks peab makse sooritama pangaautomaadis ja sealse väljatrüki kooli viima. Käisin mina automaadis ja sain kirja, et ajutiselt ei saa antud tehingut teha. Mitu päeva ja erinevates automaatides sama jutt. Mulle tundus, et midagi on va

17.10.2015

Gregoril on nina kinni ja ajab köhima. Seega osa ööst möödus tema luristamise ja köhimise saatel. Vaatasin korduvalt kella, kuna mulle tundus, et ma peaks juba ärkama. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et ma tõusin üles ja jäin hoiulast ootama. Ei läinudki kaua, kui ta toodi, tõstsin ta diivanile ja ta magas edasi. Minul oli oma hommikuste tegevustega aega ja seega panin pesuretsi peal oleva pesu kokku. Pesin eile pesu, aga osa asju ei kuivanud ära, nüüd olid kuivad. Nii, et hommikul vara üks asi juba tehtud. Enne, kui jõudsin Peetri äratada oli Gregor hoilapsega seletamas, mõlemad olid üleval. APPIIIII! Mind ei vaimusta mõte, et nad on enne kella 8 üleval ja seda veel laupäeval. Saatsin mõlemad magama tagasi, kuigi nad kumbki edasi ei maganud. Peeter sõi, jõi kohvi ja läinud ta oligi. Vähemalt saab ta kõrvu puhata, mina seda täna teha ei saa. Lapsed vaatasid natukene aega telekat ja hakkasid mängima. Meie lapsed teavad, et kisamine ei ole meil lubatud. Hoiulapsele selle eest meeldib kisada j

16.10.2015

Selle nädala viimane koolipäev on jälle käes. Ei saa mina aru, kuhu see nädal kaob. Täna on selle nädala viimane spordi hommik samuti. Minu kaaslased ütlesid juba eile, et neil on täna vaba päev ja nad lähevad baari. Mulle tundub, et ühel meie grupist on sünnipäev, kuigi kindel ei ole. Igatahes viisin mina lapsed kooli ja sealt välja tulles kohtusin oma grupi liikmetega. Minu suureks üllatuseks kutsuti mind koos nendega baari. Ütlesin neile, et mina lähen ühele kiirele ringile ja ei tule nendega baari. Mis asja kell 9 hommikul juba baari. Üldse olid mul sporidriided seljas ja vaim valmis teele asumiseks. Niisiis hakkasin ma asutuma. Mida kaugemale jõudsin seda soojem hakkas, kuigi täna oli väljas soojem, kui eile. Päike paistis ja enesetunne oli hea. Olin 3 kilomeetrit käinud, kui tundsin, et jalanõud on kanna katki hõõrunud. Plaastrit mul kaasas ei olnud, koju tagasi pikka maa ja seega tuli midagi välja mõela. Esimene mõte mida ma rakendasin oli see, et panin paber salvrätiku kanna pe

15.10.2015

Kõik on täpselt samamoodi nagu igapäev, ei midagi uut ja huvitavat. Kui väljaarvata see, et hommikul oli väljas külm ja seda sõnaotsesemõttes. Sooja oli kõigest, rõhutan kõigest 3 kraadi. Ela nagu põhjanabal. Lapsed panid kooli minnes vestid selga ja nad ei kurtnud, et külm oleks. Mind ootab ees kõndmine ja mina otsisin kapist paksema spordijope välja. Kusjuures minul oli külm. Nojah, võib olla oleks pidanud pikka varrukaga pluusi sinna alla panema. Kuid kõndides hakkas pikapeale soe, sest päike tuli välja. Iseenesest oli täitsa mõnus jalutuskäik, kui nii võib öelda. Olime täna 5-i, meie üheteisega käisime kõige ees ja kiiremini, kui tagumised. Nemad tulid ja seletasid. Meie ees arvasime, et nad tegelevad turismiga, vaatavad siia-sinna. Lisaks jõudsime järeldusele, et neil peaks suud kinni panema, siis jõuaks nad kiiremini käia. Kuid pole hullu, saime oma ringi tehtud. Häbiväärselt vähe küll, aga parem ikka, kui mitte midagi. Kokku tuli 5 km. Marlen tuli oma eilse matemaatika ülesandeg

14.10.2015

Eile päeval kaevati meie maja kõrval asuvat teed. Iseenesest mõistetavalt töö valmis ei saanud. Mis või miks seal tehakse jäi samuti arusaamatuks. Öeldi, et veetakse kõrval oleva maja jaoks elektrit, kuid seal majas on elekter olemas. Kuna tee, mis maja juures läheb on nö peatee meie külas, siis ei saanud seda kinni jätta. Kuna auku kinni ei aetud, siis panid sinna peale plaadid, ma arvan, et metalist. Nii, kui auto sealt üle sõitis käis koll-koll. Öösel oli mingi aeg rahulikum, kuid vastu hommikut läks kolistamine tihedamaks. Katsu, siis sellise müra sees magada. Hommikul olid töömehed varakult kohal ja tee panid jälle kinni. Ma arvasin, et nad hakkavad varakult peale, et õhtuks tee korda saada. Igatahes sellega ei saanud nad ka täna hakkama või polnud see plaanis, ma ei tea. Niisiis saame ka täna öösel kolistamist kuulata. Peeter läks tööle, lapsed viisin kooli ja ise läksin Gregori klassikaalse emaga rattaga sõitma. Täna on meie grupp väike ja olemegi ainult meie kaks. Ma ei ole tem

13.10.2015

Ikka ja jälle ärkan ma enne kella. Ei saa ma kohe kuidagi seda unetust maha jätta. Kuid pole hullu üks hetk tuleb nagu nii ärgata ja tegutsema hakata. Peeter läks tööle ja mina jäin meie laste ärkamist ootama. Huvitaval kombel ei olnudki nad vara üleval, ju oli eilne päev väsitav. Lisaks toodi hoiulaps ja nii see hommik läks. Viisin lapsed kooli ja ise läksin rattaga sõitma. Sõitmas käisime oma tavalise grupiga, st kolmekesi. Tempo oli selline rahulik ja sõidetud sai 12 km. Väljas oli natukene jahe, peaks endale ratta sõidu kindad ostma, kuna käed hakkasid külmetama. Mingi hetk tuli päike välja ja, siis polnud enam külm. Koju jõudes tuli nagu ikka koduste asjadega tegeleda. Söögi tegemine on hetkel minu jaoks suureks probleemiks. Mul lihtsalt on ideed otsas, mida võiks teha. Kui ma laste käest küsin, mida nad tahavad saan vastuseks makaronid-hakklihaga. Igapäev neid ju süüa ei saa. Peab vist kokaraamatu välja otsima ja sealt midagi vaatama. Õhtul peale kooli läksin lastele järgi ja kõ

12.10.2015

Ärkasime samal ajal nagu koolipäevadel, mina sain natukene pikemalt magada, kui muidu. Mina hakkasi viineripirukaid tegema ja lapsed leidsid, et nemad peavad jogurtit sööma. Peale sööki oli aeg riidesse panna ja teele asuda. Lapsed olid kindlad, et veedame terve päeva mereääres, kuid meie plaan seda ette ei näinud. Mereäärde minek oli samuti kavas, aga seda ainult hea ilma korral. Kohale jõudes oli ilm pilves ja tundus, et midagi head sealt ei tule. Seega võisime minna esimesse plaantud kohta. Kuid tuli välja, et seda poodi kuhu ma minna tahtsin seal ei olegi. Nojah, ju siis pandi peitu meie eest või asub teises kohas. Mingit infot me sealt ei leidnud. Selle eest nägime, et seal samas aub amfiteater ja tahtsime seda vaatama minna. Ühtegi parkimis kohta seal ei olnud ja seega sõitsime edasi. Mõned tänavad hiljem saime ära keerata ja seejärel sõitsime mäest alla. Oh seda imet jõudsime mereäärde ja hakkasime amfiteatrisse mine. Kuna me sõitsime mäest alla ja mööda tänavaid, siis ei suutnu

11.10.2015

Ärkasin öö jooksul kõigest korra ja jäin suhteliselt kiiresti magama. Ma ei tea kas üheks põhjuseks võis olla see, et telefone magamistoas ei olnud. Kuskil alles kirjutati, et telefonid magamistoas rikuvad une. Äkki sellest ongi minu uneprobleemid tingitud. Kuid tööpäeva hommikul peab kell olema, sest seal on äratuskell. Ei hakka ju sellepärast eraldi äratuskella ostma. Lapsed taipasid ka natukene kauem magada. Ärgates teatas Gregor, et temal on jälle kõht tühi ja ta tahab süüa. Peeter tõusis koos lastega üles ja mina vedelesin natukene voodis. Turule me täna lihtsalt ei läinud, kuna eile sai poest puuvilju ostetud ja hetkel ei ole midagi vaja. Homme on meil nagu nii kavas minna rannikule. Ei tasu vist mainidagi, et mul on jätkuvalt saapaid ja pükse vaja. Gregor pani hommikul oma uued püksid koos kingadega jalga, nägi täitsa hea välja. Nüüd on sinna juurde vaja sobivat värvi pluusi/kampsunit. Neil tuleb peagi koolis pildistamine ja on hea, kui viisakad riided selleks ajaks olemas. Õht

10.10.2015

Ei saa mina enam aru, mis mul selle magamisega on. Läksin ca 23.00 ajal magama ja ärkasin 2 ajal ja peale seda läks kaua, kuni magama jäin. Hommikul loomulikult oleksin edasi maganud, aga kell hakkas helisema ja tuli ärgata. Nagu ka paljudel eelnevatel kordadel mõtlesin, et saadan Peetri tööle ja magan edasi. Kuid nagu ikka ma seda ei teinud. Gregor oli lastest esimene, kes ärkas ja teatas, et temal on kõht tühi. Nii juhtub, kui õhtul kõhtu täis ei sööda. Marlen oli oma toas üleval, aga sealt välja ei tulnud. Hiljem selgus, et ta tegi oma toa ja kapi korda, need olid tal nagu ikka segamini. Ei saa mina aru, millal tema hakkab korda hoidma. Palju lihtsam on kohe asjad oma kohale panna, kui kuulata meie näägutamist ja, siis koristada. Kuid lootus sureb viimasena ja loodetavasti temast saab asja. Lõpuks oli kell nii palju, et saatsin lapsed naaber majas elava Gregori klassikaaslase juurde. Lootusega, et neil on kodusedtööd tegemata ja saaks need paljundada. Ei läinud kaua mööda, kui alt a

09.10.2015

Öö on hea aeg mõelda järgmise päeva tegevuste peale. Või peaks öö olema magamiseks? No, mul jälle und ei olnud ja mõtlesin valmis, mis täna tegema hakkan. Kindel mõte oli see, et hommikul ma rattaga sõitma ei lähe, vaid viin lapsed kooli ja tulen koju. Hoiulaps toodi täna jälle vara ja magavana ja meil magas ta edasi. Peeter tõusis sõi-jõi ja läinud ta oligi. Meie lapsed ärkasid samuti ja hakkasid sööma. Hoiulaps teeskles, et ta magab, kuigi oli üleval. Ja, siis ütles ta (mitu korda), et temal on külm ja hetk hiljem lükkas teki maha. Panin talle seda mitu korda peale tagasi ja küsisin miks ta nii teeb. Sellele järgnes mingi imelik vigin, millest ei olnud võimalik arusaada. Kuid ma lohutasin ennast sellega, et täna on reede ja loodetavasti homme ma teda hoidma ei pea. Minu suur plaan tänaseks oli toolile kate õmmelda. Uskumatu mina ja juba teist korda see nädal õmblen midagi. Juba siia kolides olid toolid katkised ja me oleme ammu mõelnud neild kated osta, kuid pole vastav kujuga leidn

08.10.2015

Arvestades seda, et eile sai palju väljas olla, siis oleks ma pidanud nagu nott öösel magama. Kuid võta näpust, kuskilt ilmus välja minu unetus. Oh, kui pikk on öö, kui und ei ole. Eriti veel, kui hommikul on vaja ara ärgata. Hoiulapse ema läheb 7.30 tööle ja arutasime eile, kuidas oleks parem. Jõudsime järeldusele, et ta toob magava lapse meile ja laps saab siin edasi magada. Teine võimalus oleks olnud, kui ma oleks läinud sinna, kuid ma pean Peetri enne 8 üles ajama. Seega tundus lapse seisukohalt see parim olevat. Nii, siis tuli ema hommikul magava lapsega, kes sai meil veel poolt tundi edasi magada, siis ta ärkas, Huvitav oli see, et meie lapsed olid täna suhteliselt vara üleval. Neil on ka see unereziim totaalselt segamini. Lapsed läksid kooli ja mina sain kooli ees teiste emadega kokku. Meie grupist olime täna mina ja üks teine, üks ei saanud tulla. Läksime ühe teise grupiga samale rajale, kus käisime eile. Kokku oli meid 6 ja tempo võrreldes eilsega väga aeglane. Poole peal ütle

07.10.2015

Üle mitme päeva ärkasin ma kella helina peale. Jälle oli aeg üles tõusta ja tegutsema hakata. Peale Peetri tööle saatmise oli aeg lapsed äratada. Huvitaval kommbel nad ei olnudki vara üleval, nagu viimasel ajal tavaks on saanud. Peale sööki, pesu ja riidesse panekut oli aeg lapsed kooli viia. Mina ise läksin hommikusele jalutuskäigule teistega. Suunaks sai kõrval asuv küla ja sinna me pikal sammul astuma hakkasime. Mingi aeg räägiti ühest kohast, mis jääb poolele teele ja ma arvasin, et läheme sinnani ja koju tagasi. Kuid ei, sealt läksime mööda ja küla poole edasi. Jõudsin jälle mõelda, et jõuame küla äärde ja tuleme koju tagasi. Kuid jälle ma eksisin. Hea küll mõtlesin sealt samast läheb jõgi, ju me läheme sealt poolt tagasi. Ei noh kus saa sellega. Nemad hakkasid rääkima eemal olevast külast ja selle kõrval olevast, et võiks sinna minna. Selle peale vaatasin ma neid ja tahtsin küsida, kas nad on päris segi läinud. Kuid ütlesin, et mina sinna küll jala ei lähe. Nemad vaatasid kella j

06.10.2015

Kunagi ei tea me ette, mis uus päev endaga kaasa toob. Seda, et igapäevased hommikused tegevused tuleb sooritada teadsin ma juba ärgates. Peeter läks tööle ja peale seda toodi hoiulaps, kes kurtis, et tal on külm. Marlen tõi talle tekk ja nii ta diivanil pikutas. Kooli juurde jõudes ei tahtnud hoiulaps mind kuidagi ära lasta, hoidis käest kinni. Lõpuks kallistas, andis põse peale musi ja lubas mul minna. Koolist välja tulles vaatasin, et üks ema tuleb ratas käes kõrval. Küsisin kas lähed sõitma ja ta kinnitas seda. Talle meenus, et ta on mind näinud korduvalt rattaga sõitmas või rullitamas. Seletasin talle, et pole ammu käinud, aga peaks minema. Üldse on kõige raskem toast välja saamine. Selle peale ütles ta, et nemad lähevad praegu sõitma ja ma võin koos nendega minna. Vau! Teine ema, kes pidi ka tulema (elab meie majas) läks just riideid vahetama ja ratast võtma. Mis, siis ikka tegin minagi seda ja peagi olime kõik väljas ja asusime teele. Ma ei teadnud, kas nad on enne ka käinud ja

05.10.2015

Uus nädal hakkas jälle peale ja seega ootab ees 6 tööpäeva. Hoiulaps toodi ka meile ja peale kooli pean ma meelespidama, et ta läheb trenni ja ma pean talle hiljem järgi minema. See ei tohiks väga raske olla, kuna Marlenil on sama trenn peale teda. Ka sellel õppeaastal läheb mul esmaspäeviti hästi. Nimelt jäävad lapsed taaskord tund kauemaks kooli. Mõlemad saavad katalaani keele lisa tunde, kusjuures nad ei ole ainukesed. Seal grupis on veel teisi väljamaalasi ja ka kohalikke. Seega on mul täna hommikul kauem aega ja seda hakkasin ma otstarbekalt sisustama. Juba pikemat aega on meil vaja uusi padjapüüre, kõik vajalik nende tegemiseks on olemas. Puudu on inimene, kes valmis teeks. Üks päev ma lõikasin padjapüürid välja, aga kokku õmblemiseks aega ei olnud. Täna oli mul rohkem aega ja nii ma nad kapist välja võtsin, masina samuti ja tööle asusin. Natukene läks aega ja esimene sai valmis, panin padja sinna sisse ja isegi mahtus. Tegin teise ka valmis, mõlemad jäid enam vähem. Ühesõnaga

04.10.2015

Ei saa ju ometi ainsal vabal hommikul magada, uni lihtsalt läheb ära. Nii me lastega üles tõusime, nemad võtsid jogurtit ja vaatasid telekat. Mina panin kohvivee keema ja tegin vaheldusemõttes võileibu. Kusjuures hiljem tuli mulle meelde, et ma pidin hoopis viineripirukaid tegema, skleroos ühesõnaga. Peeter ärkas, tuli vaikselt teise tuppa ja pani vaheukse enda järel kinni. Ta arvas, et Marlen alles magab ja ei tahtnud kolistada. Nagu ikka ootas ka see nädal ees käik turule. Peab tõdema, et eelnevatel aastatel küll seal nii palju rahvast ei ole olnud. Täna olid parklad autosid paksult täis ja tuli natukene oodata, et koht saada. Kohtades, kus olid soodushinnad käis meeletu sorteerimine ja rabamine. Meil on vaja Marlenile kampsunit, mis oleks eest luku või nööpidega. Vaatasime juba eile poes, aga seal polnud midagi. Seega jäi lootus, et äkki turult saame. Püüdsime meie ka ennast lettide äärde trügida ja sealt midagi otsida. Oeh ei meeldi see trügimine mitte kuidagi. Vaatasime siit ja

03.10.2015

Ongi käes viimane tööpäev sellel nädalal. Peeter muidugi ei tahtnud tööle minna, kuna see viimane päev on liiast, mis liiast. Eriti kaua ei tohiks täna minna, kuna eile palju autosid ei tulnud., kuid tänane päev on ees ja ei tea mis see toob. Minu jaoks ei toonud see juba hommikul midagi head. Gregor nimelt ei taibanud jälle magada. Kuid selle eest sai ta aru, et ma ei taha temaga suhelda, sõi ja oli vaikselt. Marlen ärkas samuti liiga vara ja nii nad kahekesi omi asju tegema hakkasid. Lõpuks arvasid nad, et võiks „Kättemaksukontorit“ vaadata. Mina arvasin, et me võime seda teha kohe peale seda, kui on õpitud. Natukene tuli vastuvaidlemist, aga mõlemad asusid tegutsema. Gregor sai enne valmis, kuna tal oli üks asi teha. Marlen selle eest sai tükk aega toimetada. Tal on ju vaja mitmeks päevaks asjad ära teha ja seda ei ole sugugi vähe. Lõpuks ütles ta kõik ja nii me filmi vaatasime, kuni Peeter koju jõudis. Peetri päev oli möödunud nii enda töökojas, kui ka teises kohas käies. Vahel ei

02.10.2015

Jälle on reede käes ja seega viimane koolipäev, sellel nädalal. Loodetavasti on ka viimane päev, kus ma pean hoiulast hoidma. Kuigi jah, mida rohkem tunde ma teda hoian, seda rohkem raha saan. Tuleb tõdeda taaskord on Eesti Loto mind alt vedanud. Peaks ikka neile kirja saatma ja küsima, miks nad müüvad praak pileteid. Oleks ju tore saada üks korralik summa. Mis ma sellega teeks ma ei ütle. Kunagi, kui olen võidu saanud annan teada. Lapsed ärkasid natukene peale seda, kui hoiulaps tuli. Kuna nad eile jätsid oma asjad laiali, siis tuli hommikul tegeleda koristamisega. Mina olen neile korduvalt öelnud, et kui nemad asju ise ära ei korista, siis mina viskan lihtsalt minema. Mina isiklikult ei tunne ühesti mänguasjast puudust. Minu elu oleks palju kergem, kui mänguasju ei oleks. Üle mitme päeva saime õhtul õues olla. Mängukale minnes oli mul ühe hetkega 5 last. Kõigepealt minu enda kaks, siis hoiulaps, Gregori sõber ja endise naabri laps. Endise naabri laps tahtis tõukeratast, mida ema läk

01.10.2015

Millegipärast olin ma enne 7 üleval ja enam magama ei jäänud. Uni hakkas sellel ajal tulema, kui oli vaja ärgata. Nagu ikka hommikused toimetused köögis ootasid mind ees. Sain nendega ühelepoole, kui hoiulaps toodi. Tema ei saanud aru, miks Marlen alles magab ja tahtis teda äratama minna. Mina ütlesin talle, et oodaku natukene aega. Esimene kord oli ta selle vastusega rahul, aga paar minutit hiljem vaatas mind nad pooletoobist. Et mis mõttes ma pean ootama. Ei läinud mina lapsi äratama ja seega sai ta veel mitu korda küsida, millal Marlen ärkab. Lõpuks oli aeg Marlen ja hoiulaps kooli viia. Samuti ütlesin õpetajale, et Gregor on haige ja kooli ei tule. Nagu ikka küsis õpetaja, mis juhtus ja kui hull asi on. Lisaks leppisime kokku, et õpetaja paneb lõunaks uued kodusedtööd valmis ja ma lähen neile järgi. Enne seda peab Gregor eelmised loomulikult ära tegema. Ja seda me tegema hakkasime, kui ma koju läksin. Gregor ei tahtnud sellest midagi kuulda, aga võttis ennast kokku ja peagi olid a