Hispaania 2013

Kuna täna hommikul kellegil kuhugile kiiret ei olnud, siis teoreetiliselt oleks võinud kauem magada. Praktikas asi nii ei olnud ja mul läks juba varakult uni ära, samuti tahtis Gregor ärgata. Kaua saa ikka voodis vedeled ja nii me ülesse tõusime. Hommikusöögi järel läksime linna, kuna poodi oli vaja minna ja Gregori passi jaoks pilt teha. Läksime fotograafi juurde ja, kui ma seletasin talle, et meil on passipilti vaja ja pilt tuleb panna mälupulgale, paberil ei ole vaja. Igatahes vaatas ta meid väga imelikke nägudega ja ma olen kindel, et arvas, et me oleme ebanormaalsed. Ta küsis veel mitu korda üle, et miks ja kas me oleme kindald jne. Seletasin, miks meil on nii vaja ja lõpuks ta ehk sai aru. Hakkas tema Gregorist pilti tegema ja mul vahepeal tundus, et me ei saagi pilti. Gregor istus esiteks viltu, teiseks naeris, kolmandaks vaatas mujale jne. Lõpuks sättis Peeter ta paremini istuma, mina seisin fotograafi selja taha ja saime pildi tehtud, jee. Kui mme tegime Marlenile esimest kord

Kuna perpi sõit võtab peaaegu 4 tundi aega, siis tuli täna ärgata vara, kell 4. Nagu ikka kõik tavalised toimetused ja Peetri tööle saatmine ja ise voodisse tagasi. Loetud tunni hiljem oli aeg lastele süüa anda ja nad kooli viia. Koolis õues sain sõbrannaga kokku ja ta ütles, et tal on lapsel palavik ja ta ei tule täna rullitama. Mõtlesin hetke, et kas ma viitsin üksinda minna või mitte ja otsustasin minna. Kui me käime kahekesi, siis on meil suht aeglane tempo, vähemalt mina tahalks kiiremini sõita, aga sõbrannal on suht kehvad uisud ja need pidurdavad tempot. Seega täna üksi olles sain ise valida tempo ja sõita nii nagu mina tahan, selle koha pealt on üksinda parem. Sõitsin täna ühe ringi rohkem, kui me tavaliselt sõidame. Kui ma peale sõidu lõppu kella vaatasin, siis ilmnes, et ma tegin sõidu täna 15 minutit kiiremini ära ja lisaks sõitsin ringi rohkem. Üks ring on ca 1,5 km, ma täpselt ei tea. Lapsed tulid koolist ja oh seda imet nad said üle mitme päeva hästi läbi st lõuna ajal ei

Äratus oli kell 5 ja millegipärast ei tahtnud mul hommikul asjad õnnestuda. Lõpuks sain õnneks kõik tehtud ja Peeter läks tööle ja mina voodisse. Imekombel sain isegi mõndaaega magada, kuid millegipärast nägin nõmedaid unenägusid ja ärkasin suht tihti ülesse. Vaatasin kella ja laste ärkamiseni jäi veel natukene aeg ja läksin neile hommikusööki tegema ja koolis kaasa panema. Lisaks jõudsin veel lõunaks kartulid ära koorida. Lapsed ärkasid ja sõid pannkooke kondenspiimaga ja sellega oli vähemalt hommikus hea tuju tagatud. Lapsed läksid kooli ja mina oma uue sõbrannaga trenni tegema. Sõitsime oma tavapärased ringid ära ja, siis oli aeg koju tulla. Lapsed tulid koolist ja ma hakkasin Marlenile seletama, et ta peab lugema hakkama. Paraku ei tulnud sellest midagi välja, aga ma proovin õhtul uuesti. Õhtul, kui lapsed koolist koju tulid oli Marlenil kaasas kodunetöö ja seda me tuppa tegema läksime. Tänases ülesandes oli vaja kirjutada ja selleks, et arusaad, mida kirjutada tuli lugeda. Marlen

Äratus oli natukene peale kella 5, et Peeter jõuaks süüa ja enne väljasõitu baasist tankida. Mina vedelesin voodis ja mõtlesin juba mitmendat päeva, et huvitav kas lapsed panevad väga pahaks, kui ma hakkan kodutöid tegema. Ma ei hakanud täna veel katsetama, aga ma olen tüdinenud sellest iga hommikusest voodis vedelemisest. Küll mul oli heameel, kui kell jõudis lõpuks nii kaugele, et võis ülesse tõusta. Sellele järgnes nagu ikka hommikusöök, lastele söögi kaasa panemine kooli. Ma ei mäleta kas ma olen sellest enne kirjutanud, aga teen seda vähemalt nüüd. Igatahes on siinsetes koolides selline komme, et koolis minnes, mingil kindlal ajal söövad lapsed koos. Selleks ei pea olema midagi suurt, vaid piisab puuvailjast või kohalike lemmikust võileivast. Meie lastele meeldib puuvilju süüa ja seega on neil iga päev karbiga kaasas puuvili. Karbiga sellepärast, et ma puhastan ära ja lõikan katki, siis ei pea muretsema, et äkki nad unustavad enne sööki käsi pesta. Lapsed läksid kooli ja meie pool

Täna hommikul saime ärgata juba kell 4, varsti pole mõtet enam õhtul magama minnagi. Peeter läks tööle ja mina lage vahtima, kuniks oli aega lapsed äratada. Õnneks taipasid nad ise ärgata, kui ma tahtsin neid äratama minna. Viisin nad kooli ära ja tundsin, kui ilus päev on, lapsed koolis, päike paistab, vaikus ja rahu. Seejärel käisime poolakaga rullitamas, nagu meil on tavaks saanud. Püüame käia praegu iga koolipäeva hommik, kuni ilmad lubavad. Lõuna ajal tõin lapsed koolist koju ja lõpuks õnnestus Marlen lugema saada. Mis oli muidugi hea, aga sinna juurde käis ka jonn ja see ei olnud enam hea. Ma tahtsin, et ta loeks rohkem, aga paraku ei olnud tal tuju seda teha. Osa lugemise ajast kulutas ta kauplemise peale, et mida ta saab, kui selle lehe lõpuni loeb. Mitte midagi ei saa, oli minu vastus ja üldse jäävad kõik lõbustused ära, kui ei saa kooliasjadega hakkama. Sellele järgnes jälle jonn koos lisateabega, et me teeme talle liiga. Varsti läksid nad kooli tagasi ja ma ei pidanud Marlen

Äratus oli kell 6 hommikul ja nagu ikka läks Peeter bartsu, seega ei midagi uut. Peeter läks ära ja mina vedelesin voodis, kuni kell jõudis niikaugele, et oli aeg hakata kooliks valmistuma. Viisin lapsed kooli ja seejärel läksime poolakaga rullitama. Kuna ta on siin palju aastaid elanud, siis sain tema käest uusi ja vajalikke asju teada. Koju tagasi jõudes tegelesin nagu ikka kodustetöödega. Huvitav on see, et kui lapsed on koolis, siis aeg läheb tunduvalt kiiremini, kui nad kodus on. Seega tuli peagi neile järgi minna ja nad koju tuua. Lapsed jõudsid söömise lõpetada, kui Peeter koju tuli. Ta sai bartsus käidud, koorma mahalaetud ja baasi tagasi jõudes parkis auto ära ja tuli koju. Kas ja kuhu ta täna veel peab minema, seda näitab aeg. Kuna Peeter tuli koju, siis mõtlesin, et lähen ja magan natuke aega. Mõte nagu ikka hea, teostus nagu ikka puudulik, ei jäänud mina magama. Ronisin voodist välja ja viisin lapsed kooli ja ise läksin keele tundi. Minu tund sai läbi ja laste koolipäev sam

Äratus oli kell 4.15 hommikul, magamise aega jääb viimasel ajal tõeliselt väheks. Ülemuste arvates on piisav, kui uneajaks tuleb 4-5 tundi ööpäevas ja eriti, kui sa pead 45 tundi tegema. Nende arvates piisab, et kaart puhkab ja edasi saab kettaga sõita. Ma lootsin, et Peeter jõuab ca 11 koju tagasi ja ma saan turule minna. Paraku nii ei läinusi tuli ja tagasi jõudis ta alles peale lõunat. Käisime lastega üle pikaaja jõeääres ja niisama õues jalutamas. Tegemist oli suht igava ja mõtetu pühapäevaga. Peeter oli õhtul kodus ja ei pidanud enam laadima minema.

Peeter jõudis natukene enne kella ühte koju ja ta peaks teoreetiliselt järgmised 45 tundi vaba olema, praktikas see vaevalt, et nii saab olema. Üle mitme päeva saime hommikul kauem magada ja ei pidanud kuhugile kiirustama. Seda rõõmu ei jagunud paraku kauaks ja seda oligi arvata. Helistas jobu ja ütles, et omanik tahab, et Peeter läheks laadima. Seega viisime Peetri tööle ja läksime lastega poodi ja tegime tiiru turule kust me midagi head ja huvitavat ei saanud. Koju tulles pidin ma ise kõik asjad tuppa vedama ja kondid valutavad siiani. Lõpuks jõudis kell nii kaugele, et oli aeg lapsed peole viia. Mina tegin enda jaoks plaani valmis, et millega ma hakkan tegelema, kui lapsed peol on. Kohale sõitsin ühe ema järgi, kuna ma ei teadnud kus see koht täpselt on, kuigi see oli lähedal ja ma olen sealt korduvalt mööda sõitnud. Meiega üheaegselt jõudsid veel mõned vanemad lastega ja ma arvasin, et saadan lapsed sisse ära, küsin mis kell järgi ja lähen koju. Teised läksid koos lastega sisse, pa

Kell viis helises kell ja tuli ärgata ja Peeter tööle saata. Peagi Peeter helistas ja tahtis abi, logistik jättis talle kohanime, aga aadressi juures ei olnud ja selles ei olnud midagi uut. Seega arvuti lahti ja tööle, leidsin koha, kui tekkis väike aga. Logistik ütles, et esimene mahaandmiskoht on väljaspool turgu, mina leidsin koha, mis jääb turule. Peetril õnnestus tööjuures kohata ühte juhti, kes teab kõiki kohti ja see joonistas kaardi ja koht asus samakohas, kui minu leitud. Seega asus Peeter teele ja mina läksin voodisse tagasi. Ei läinud kaua aega, kui kell hakkas jälle helisema ja oli aega lapsed kooli viia. Koolis sain kokku poolakaga ja leppisime kokku, et läheme rullitama. Seega koju riiete vahetus ja õues tagasi. Kahekesi koos oli tore, aga mina oleks tahtnud sõita kiiremini, kui tema. Samas, kui kahekesi sõidad ja juttu ajad ei saagi väga kiirelt sõita. Igatahes sõitsime täna kauem, kui ma eile üksinda. Koju tulles oli aeg hakkata süüa tegema ja peagi helistas Peeter ja p

Kuna Peeter ei saa enne 8.30 sõitma hakata, siis oli täna võimalus natukene kauem magada. Selle eest hakkas tal telefon kohe helisema, kui ülesse tõusime, ülemuse arvates piisab, kui teha 8 tunnine paus, mitte 9 tundi nagu seadus ettenäeb. Peeter läks tööle ära ja seejärel ärkasid lapsed ülesse, et kooliks valmistuda. Juba pikemat aega kaklevad nad hommikul lusika pärast ja ei möödnud tänanegi hommik teisiti. Tegemist on täiesti tavalise teelusikaga, millega kogu aeg sõi Marlen ja selle me võtsime eestist ära tulles kaasa. Mingi aeg Marlen seda ei kasutanud ja Gregor hakkas ise sellega sööma. Selle peale sai Marlen vihaseks, et see on tema oma ja teised ei tohi seda kasutada. Täna hommikul hakkas Gregor enne sööma ja Marlen tõmbas tal lihtsalt lusika käest ära. Püüdsin neid veenda kompromissi tegema, aga ei sobinud see variant kummalegi. Lõpuks olin vastik, võtsin lusika ära ja ütlesin, et viskasin minema, tegelikult panin kappi ära. Ma olen lihtsalt tüdinenud sellest lusika draamast

Mulle kohe meeldivad need hommikud, kus ma saan mitu korda ärgata. Esimene äratus oli veerand seitse ja iga hommikused toimetused koos Peetri tööle saatmisega. Seejärel sain natukene pikutada, kui tuli lapsed kooli saata ja enne vaadata, et nad saaks söödud, pestud ja riidesse. Koju tagasi tulles hakkasin koristama ja mõne ajapärast lõunaks süüa tegema. Peeter istus bartsus ja ootas korraldust, mida ta edasi peab tegema. Lisaks kõigele saadeti ta hommikul teele ja jäeti autotankimata ja, kui ta peaks nüüd laadima koorma peale, siis on kahtlane, kas ta koju tagasi jõuab. Lõpuks andis ülemus korralduse baasi minna ja laadida polnud vaja. Poole teepeal helistas logistik ja saatis ta hoopis laadima ja andis laadimisaja. Peeter jõudis kohale ja ootas oma laadimis aega, kui aeg oli täis läks kontorisse uurima, et milles probleem on ja miks ei laeta. Seal sai ta vastuse, et me hakkame kell 3 laadima (nagu pidigi), Peeter juhtis tähelepanu kellale, mis oli selleks hetkeks 3 läbi. Ja sai kiire

Peeter jõudis koju kella ühe ajal öösel ja ta tahtis süüa saada, tegin talle söögi soojaks. Peeter käis laadis koorma peale ja baasis pidi selle uuesti mahalaadima ja seejärel võis koju ära tulla. Hommikul viisin lapsed kooli ja koju tulles läksin voodisse, Peeter alles magas. Und ei tulnud ja tõusin ülesse, toimatasin panin pesu pesema. Peagi läksin uuesti voodisse ja jäin magama, ärgates vaatasin, et kell saab kohe 12 ja poole tunni pärast vaja lastele järgi minna. Lisaks oli mul vaja veel lõunaks süüa teha, mida ma ka kohe tegema hakkasin, Peeter läks lastele kooli järgi. Koju tuli Gregor jonnidest, et miks läks isa neile järgi ja mitte mina, teatas veel lisaks, et ta on ilma minuta igav. Üldiselt jagus Gregori jonni terveks lõunaks ja me olime kõik sellest lõpuks tüdinenud. Õnneks jõudis kätte aeg nad uuesti kooli viia ja tagasi tulle ootas ees meeldiv rahu ja vaikus. Kooli järgi läksime pärast Peetriga koos ja seejärel käisime linnas. Koju jõudes tegi Marlen oma selle õppeaasta es

Kell 6 oli esimene äratus täna hommikul, tegin nagu ikka hommikusöögi ja panin vajalikud asjad kaasa. Ukse peal seisin Peetri seljakott õlal ja Peeter küsis, kas ma tahan ise tema eest minna. Vastasin, et mul poleks selle vastu midagi. Peeter ütles mulle, et tema võib minu eest magama ka minna, et tal ei ole magama jäämisega mingeid probleeme, erinevalt minust. Selle peale ma mõtlesin, et täna jään ma magama. Läksin voodisse ja jäingi mõne ajapärast magama. Seda õnne ei jagnud muidugi kauaks, kuna teine kord ärkamist jõudis kätte. Voodist välja tulle mõtlesin, et viin lapsed kooli ja tulen koju magama. Selleks ajaks, kui mina voodist välja tulin, istus Gregoe laua ääres ja sõi helbeid jogurtiga. Marlen see eest ei viitsinud ärgata (või siis lihtsalt teeskles magamist) ja teda ma käisin äratamas. Jõudsime õigeks ajaks koolis ja nii nad klassidesse läksid ja mia koju tagasi tulin. Tee peal hakkasin mõtlema, et ma ikka ei lähe magama, kuna ei raatsi oma vabaaeg magamise peale kulutada. La

Ärkasin selle peale, et üks lastest ronis voodist välja ja hakkas wc pole minema. Kuna meil on ööseks tõmmatud aknakatted ette, siis on toas pime ja midagi näha ei ole, ühesõnaga tuleb pimeduses kobada. Seega ronisin voodist välja ja läksin panin tule põlema ja kohtusin Gregoriga. Lisaks tahtis ta veel juua ja nii me kööki läksime ja ma vaatasin, et veerand tunnipärast peab ärkama hakkama. Saatsin Gregori voodisse ja läksin ise ka ja alles, siis kuulsin, et spordimajas pidu alles käib. Kaks õhtut oli seal tantsuõhtud vanemale generatsioonile, üks õhtu basseinipidu ja täna siis noortele. Meie aknad jäävad teiselepoole ja tuppa oli sellegipoolest põmm-põmm kuulda ja magama ma ei jäänudki, kuna kohe oli vaja ärgata. Kööki jõudes vaatasin, et noored jalutavad väljas ringi ja lisaks sõitis palju autosid. Saatsin Peetri tööle ja läksin voodisse ja kuulasin, kuni veerand seitsmeni seda põmm-põmmi, siis jäi spordimaja vaikseks. Ega sellepärast väljas vaikseks jäänud, hoopis vastupidi. Peagi ol

Laupäeva hommikul käme me tavaliselt Lleida turul ja tavaliselt hakkavad jamad pihta, kui me seal oleme. Seega otsustasime täna jätta turu vahele, et äkki tuleb jama vaba päev, elame näeme. Selle asemel läksime hoopis kõrval linna poodi, kuna vahet pole palju süüa koju tood, kõik saab ühel hetkl ikka otsa. Sellega seoses tuleb mulle kohe meelde auto ost-müük. Üks küsimus, mida alati küsitakse on see, et kui palju kütust läheb. Meie oleme viimaste müükide ajal öelnud, et kõik, mis paaki paned joob ära, midagi ei jäta järgi. Vot ja sama lugu on külmkapiga ja, kuna Peetril oli jätkuvalt vabaaeg, siis tuli seda ära kasutada. Peale toidupoe tahtsin ma minna veel kingapoodi, kuna lastele tuleb talveks hakata saapaid vaatama ja vahepealseks ajaks oleks ka midagi vaja. Gregor arvas, et tal oleks uusi plätusid vaja ja Marlen topis erinevaid saapaid jalga. Paraku ei leidnud meie nende jaoks sobivaid jalatseid ja seega vaatame millagi uuesti. Minul läks tunduvalt paremini ja ma leidsin endale kin

Hommik algas sellega, et ülemus helistas Peetrile ja kutsus ta tööle. Samal ajal pidid lapsed ka ärkama hakkama, Marlen tuli ise voodist välja, Gregorile ütlesin, et peame kooli minema hakkama. Üldiselt said nad täitsa hästi ülesse, kiirelt söödud ja riidesse. Peeter paraku meiega koos kooli tulla ei jõudnud ja seega läksime kolmekesi. Kooli juures oli nagu ikka palju vanemaid ja lapsi. Marlen tahtis juba poole teepealt oma sõprade juurde joosta ja lõpuks ma tal seda teha ka lasin. Meie Gregoriga vaatasime kus ukse taga tema sõbrad seisavad ja see on suhteliselt lähedal Marlenile (eelmine aasta olid teine teises hoovi otsas). Gregori klassi laste vanemad tahtsid pilti teha ja lapsed pandi ritta ja Gregor kutsuti ka sinna, tema keeldus minemast ja seda korduvalt. Seega ma ei saanudki kogu tema klassist pilti, mis ma ilma temata ikka teen. Kuna on esimene päev, siis millegipärast ei töötanud koolikell ja ka õpetajad jäid tulekuga hiljaks. Lapsed juba ootasid ja kisasid õue peal. Lõpuks t

Pool kuus oli äratus ja saatsin Peetri tööle ja ise nagu ikka voodisse tagasi und ootama. Enne, kui uni tuli kolistas keegi võtmega ukse kallal, läksin vaatama ja oh seda imet Peeter juba tagai. Tema minekust oli vaevalt tund möödas ja juba tema perpist tagasi, kuigi edasi-tagasi käik võtab aega ca 10-12 tundi, sõltuvalt päevast. Tegin ukse lahti ja lasin ta tuppa ja jäin kuulama, mis juhtus. Ilmnes, et see auto, millega ta pidi perpi minema oli juba ära läinud, ju omanik läks ise. Peeter saatis ülemusele sõnumi, et mis toimub ja kas lähen bartsu. Vastust ta ei saanud ja Peeter läks sellesse autosse, millega pidi bartsu minema. Pani auto käima ja valmistus ära sõiduks, kui tema ees jäi sõiduauto seisma ja teine juht vaatas teda imestunud näoga. Jõudsid nemad omavahel otsusele, et teine juht läheb ise barstu, kuna ta sai kella 12 öösel vastava korralduse ja Peeter võib koju magma minna. Kuna ülemus ei olnud jätkuvalt midagi vastanud, siis nii nad tegid ja Peeter tuli koju ära. Kell oli

Juba enne voodist tõusmist oli kuulda, et väljas räägitakse ja autod sõitsid pidevalt mööda. Vaadates aknast välja ilmnes, et kõik kohad on autosid täis ja lisaks jalutab palju inimesi ringi. Sõime kiirelt ja mõtlesime, et kas me ikka tahame õue minna, kuna sooja oli 18 kraadi ja puhus tuul. Lõputult ei viitsi ka toas istuda ja nii me panime riidesse ja välja läksime. Esimest korda selle suve jooksul otsisin ma kapist kampsuni välja ja panin sokid jalga. Õue jõudes ilmnes, et päikese käes on täitsa mõnus ja soe ja seega oli riideid liiga palju seljas. Käisime vaatamas, mis toimub ja nägime, et linn on rahvast täis ja trügimine käib. Keset linna toimus jooksuvõistluse jooksjate ootamine, kiiremad olid selleks ajaks juba lõpetanud. Ainuke asi, millest kahju oli, oli see see, et laste jooks oli juba ära olnud. Paraku ei olnud kuskil kirjas, mis kell see toimub ja seega ei saanud meie lapsed jooksma minna. Järgmine aasta oleme juba targemad ja lapsed saavad osaleda. Lisaks oli terve linn t

Peeter jõudis koju paar minutit enne kella 2. Pole ammu pidanud nii kaua üleval olema ja täitsa raske oli silmi lahti hoida. Peeter käis ja laadis kõigepealt koorma maha ja alles, siis sai teise peale. Liskaks tuli baasis kogu koorem mahavõtta ja sellega teda õnneks aidati. Kuna ta jõudis hilja koju, siis hommikul ei pea bartsu minema, heaseegi. Hommikul keegi tööle ei kutsunud ja seega otsustasime kasutada ära aega ja minna poodi. Meil on siiani Gregorile koolikott ostmata, kevadel ostsime, aga see läks seest katki ja Peeter käib sellega tööle. Nii me linna poole läksime ja oh seda imet juba 3 poest saime sobiva koti. Gregorile sobisid eelmiste poodide omad ka, aga meile mitte, kuna kotid olid tema jaoks liiga suured. Tal ei ole veel palju asju vaja kaasa võtta ja seega ei ole mõtet osta kotti, siis on suurem, kui ta ise. Igatahes ostetud kott talle meeldis ja ta oleks sellega terve päeva ringi käinud. Koju tagasi tulles sõime ja seejärel tuli jõeäärde minema hakata. Me ei jõudnud vee

Peeter läheb täna hommikul jälle barstu ja esimese kliendi juures peab ta olema kell 8. Seega veerand kuus tuli ärgata ja hommikused toimetused ära teha ja Peeter tööle saata. Õue minnes tahtsid lapsed nagu ikka jõeäärde minna ja nii me ka tegime. Poolel teel sinna ütles Marlen, et ta võttis ämbri kaasa, et sinna sisse on hea krabisid püüda ja neid pärast koju viia. Ma isegi ei näinud kodus, et ta oleks ämbri võtnud( 1 kg jogurti oma) ja selle kotti pannud. Tee peal mõtlesin, et vaevalt meil hästi läheb ja me täna ka krabisid näeme. Marlen jõudis esimesena mäest alla ja hüüdis meile, et tulge ruttu krabid on vees. Tegime Gregoriga paar kiiremat sammu ja kohale jõudes nägime 4 krabi vees. Marlen tõi mulle oksad ja ma tõstsin 2 tükki karpi, ülejäänud panid ajama. Ja vaimustas lapsi nii, et nad jalutasid kivide peal ringi ja vaatasid, kus krabid on. Ei läinudki kaua mööda, kui järgmine jalutas ja ma pidi sellegi välja tõstma. Ma küll püüdsin neile selgeks teha, et me võime nad karpi püüd

Käisime päeval oma karavani juures ja vaatasime, et kõik on alles ja keegi ei ole sinna sisse kolinud. Lisaks võttis Peeter esimese rehvi alt ära, kuna see on katki (läks juba ühes käpings, aga siis sai korda ja nüüd läks uuesti) ja peame uue ostma. Kuulutus on siiani üleval, aga huvilisi ei ole olnud. Kuid meie eestisse tulekuni on veel natuekene aega ja ehk juhtub ime ja keegi ostab karavani ära. Pärast käsime veel Marleni rattarehvi täis pumpamas ja nüüd saab ta jälle rattaga sõita. Peeter läks tööle ja meie nagui ja ikka jõeäärde. Jalutasime kivide peale ringi, kui Gregor hüüdis, et krabi jalutab, läksime Marleniga vaatama. Kuna me liigutasime ennast järsku, siis panin ta vette tagasi. Natukene hiljem märkas Gregor uuesti krbit ja seekord lausa 2 ja peagi nägi Marlen eemal veel ühte. Üks päev me kodus arutasime, et peaks krabi koju tooma ja proovima, kas on ka maitsev. Marlenil oli see meeles ja ta ütles, et peame nad veest välja võtma ja koju viima. Üks krabi tuli kivide peale ja

Harjumatu oli see, et ei pidanud ärkama kella peale ja keegi ei helistanud ka. Nagu me oleme tähelepannud, siis piisab mõelda mida me teeme, kui hakkab mingi jama pihta. Ja tänane päev ei oleks saanud mööduda teisiti. Mõtlesime, et käime Lleida turul, siis vaatame poest Marlenile rasvakriidid, tuleme koju sööme ja lähme Andorrasse. Ilus plaan laupäevaseks vabaks päevaks.  Selle plaani rikkus ära jobu kõne, kes teatas, et ülemus tahab, et Peeter laadima läheks. Peeter seletas, siis jobule, miks ta ei saa tööle minna ja ülemuse eilset käitumist. Jobu helistas ülemusele tagasi ja natuke hiljem Peetrile. Ülemus oli palunud, et kas Peeter saaks käia praegu paberkettaga autoga laadimas, et on hooaja lõpp ja puuvilju palju. Peeter mõtles ja ütles, et saab küll, aga ta tahab ette teada, mis kell on vaja, et saaks oma asju ajada. Ta ütles jobule, et meil vaja lastele kooliasju osta. Siinsete meeste jaoks on väga oluline, et nad saaksid perega poes käia ja ostmises osaleda. Lõpuks tuli vastus,

Peeter läks poole kaheksaks tööle, et paar tundi hiljem olla bartsus ja oodata mahalaadimist. Hommikul helistas mulle minu õpetaja ja ütles, et ta on Saksamaalt tagasi ja kas me võiksime poole tunni pärast kohtuda. Mulle see sobis ja hakkasin Gregori asju kokku panema, et kooli ära viia. Õpetajal oli Saksamaal hästi läinud, kontserdid olid meeldinud ja ta oli väga rahule jäänud. Kas ja millal meie tunnid jätkuvad ta veel ei osanud öelda, kuna peab enne koolis õpetajatega rääkima. Seejärel läksime kooli ja kohtusime kõigepealt Gregori õpetajaga ja andsime talle asjad ära. Ühed paberid olime valed ostnud, aga ei pidanud hullu olema ja need pidi ka ära kuluma, lubasin õiged järgmine nädal järgi viia. Õpetaja näitas meile Gregori uut klassi ja kiitis Gregori soengud. Seejärel otsisime ülesse Marleni õpetaja ja küsisin temalt rasvakriitide kohta. Ta näitas mulle neid ja mulle jäi arusaamatuks, miks peab neid üldse kahte sorti ostma. Kriitide vahe seisneb selles, et ühed on pikad ja peenikes

Peeter jõudis koju natukene enne poolt ühte öösel, kiire õhtu (öö) söök ja magama. Minu jaoks oli veerand kaheksa äratus, tavalised hommikused toimingud ja pooltundi hiljem läks Peeter tööle, et kell 8 väljasõita. Ja vaevalt, et täna lihtsam päev tuleb, kui eelmised. Peeter jõudis tagasi ksukil nelja ajal ja otseloomulikult, siis kui pesin teiste nõusid. Nende firmast oli täna barstu turul olnud 19 autot ja nad olid seisinud 4 kõrvuti ühe lao ees. Küsisin, et kas Peeter pilti ka tegi aga selle peale ütles ta, et jobu oli ka seal ja jobu oleks pildi ära rikkunud. Peeter oli koorma maha saanud ja pidi minema ja võtma tühjad kastid teisest laost peale. Kui ta kohale jõudis oli seal nende firma auto juba laadimas. Autojuht ja tõstukijuht ei saanud aru, miks Peeter sinna läks ja hakkasid üksteise võidu kuhugile helistama. Kuna nad kumbki ei saanud vastust, siis lõpuks Peeter helistas ülemusele ja ilmnes, et ta ei peagi seal laadima, kuna enam ei ole vaja ja võib koju ära tulla. Meie käisime

Pool kaheksa oli äratus, et uueks päevaks valmistuda. Peale Peetri tööle minekut mõtlesin natukene veel magada ja isegi uni oli. Ja, siis hakkas pihta. Meie maja taha jääb eramaja ja seal käivad juba ma ei mäleta enam mitu nädalat ehitustööd. Alles see oli, kui saime iga hommik ärgata selle peale, et perfoga hakkati plaate lahti võtma. Täna hommikul hakkas traktor õue peal midagi tegema, hoov ei ole eriti suuir. Traktor sõitis edasi ja tagasi ja tegi muidu hirmsat häält, lisaks tagurdamise ajal piiskub ka veel. Katsu sa siis sellistes tingimustes magada, lõpetas ta oma missiooni, kui lapsed hakkasid ärkama. Peagi helistas Peeter ja teatas, et ta on turul kohal ja oh seda imet sai ennast kohe ära parkida ja juba laetakse tühjaks. Ütles, et ta on samas laos, kus üks päev oli meeletu trügimine ja täna ei ole kedagi. Hommikul enne, kui ta tööle jõudis helistas ülemus ja küsis, miks ta veel tööle ei ole läinud. Ülemuse nägemuse järgi pidi ta väljuma 7.40, aga ketta järgi saaks alles 8.40. S

Ärkasime natukene peale kella viite ja tegin nagu ikka söögi ja panin lõuna kaasa. Meil on täna nö heapäev, kuna jobu võtab Peetri auto peale ja meile jääb auto. Nad olid eile kokku leppinud, et jobu võtab Peetri kolmveerand kuus teeristist peale. Seega läks Peeter kokkulepitud ajaks kohale ja mina voodisse tagasi. Läks peaaegu tunnikene mööda ja ma juba hakkasin magama jääma, kui helistas Peeter, mida tavaliselt nii vara ei tee. Ütles mulle, et ma teeks alt ukse lahti, ta tahab tuppa saada. Peetri toavõtmed on autovõtmete küljes, aga ta jättis ju auto meile ja ei hakanud minu võtmeid kaasa võtma. Tuleb ta siis tuppa ja mina ei jõudnud ära imestada, mida ta juba kodus teeb. Teatab, siis tema, et ta on terve selle aja jobut oodanud, talle helistanud lugematu arv kordi, aga keegi ei võta telefoni. Ja lõpuks viskas tal lihtsalt teeääres passimine üle ja ta arvas, et peaks koju magama tulema. Kuna mina olen „vastik ja õel“, siis soovitasin tal minna tööjuurde ja vaadata, kas jobu sõitis il

Peeter läks kella kuueks tööle, et olle turul kohal, kui lahti tehakse. Enne väljasõitu vaatas ta paberid üle ja ilmnes, et maha tuleb anda hoopis neljas kohas. Olekski palju palutud olnud, kui jobu oleks midagi saanud õieti tehtud. Peeter ei lasknud ennast sellest heidutada ja käis andis vajalikes kohtades kauba maha ja tuli koju tagasi. Baasis sai ta kokku ülemusega ja küsis, kus ta telefonikaart on ja sai vastuseks, et kolmest tuleb mingi naine tööle ja tema käest saab. Seega jääb loota, et täna õnnestub kaart lõpuks kätte saada ja ei pea. Peeteril lubati sööma minna ja ta tuli koju ära, et oodata edasisi korraldusi. Meie lastega tegelesime hommikul lugemise ja kirjutamisega ja seejärel läksime õue. Välja vaadates tundus, et õues on jahe, päike ei paistnud ja sooja oli ca 23 kraadi. Käisin rõdul ja panin ise ja lasin lastel panna pikavarukaga pluusid selga. Majast välja saades tundus, et sai vist liiga palju riideid pandud. Kuna me plaanisime jõeäärde minna, siis ei hakanud tuppa ta

2013 Peeter jõudis koju kella kolme ajal ja huvitav on veel see, et tööle läks ta augustis ja tagasi jõudis septembris.  Laadimiskohas läks tal hästi, teda tervitati nimepidi ja teised juhid ei saanud aru, miks. Hommikul käisime nagu pühapäeviti ikka turul värskeid puu-ja juurvilju ostmas. Turul pakutakse maitsmiseks erinevaid puuvilju ja kohati seisavad müüjad keset teed ja jagavad kõigile. Kuna meie käime peaaegu iganädal, siis oleme juba nö tuttavad näod ja meid teretatakse kaugelt ja pakutakse alati maitsta. Nii ka täna, lapsi tervitati juba kaugelt ja küsiti, kas nad arbuusi soovivad ja lapsed said jälle maitsta. Lisaks oli müügile tulnud sügis-talve riided ja eks peame meiegi hakkama lastele koolis ajaks uusi riideid ostma. Meil on koolialguseni veel aega, seega jõuame veel ringivaadata ja ei kiirusta millegi ostmisega. Õhtupoole käisime lastega ujumas, kuigi vesi oli jätkuvalt külm. Peeter ei ole juba mõnda aega ujumas käinud ja tundub, et tema hooaeg on selleks aastaks lõppenu