20.10.2015

Kätte on jõudnud periood, kus ma öösel magan ja ärkan kella peale. Vahelduseks päris hea. Hommikul tõustes on veel hämar väljas, kuid peagi läheb valgeks. Huvitaval kombel ei valutanud mul hommikul jalad ja see oli positiivne. Peeter läks tööle, lapsed said oma toimetused tehtud, hoiulaps toodi samuti. Mina olin valmis ratta sõiduks, kui teised teatasid, et nemad ei tule. Toreda kaaslased. Kuna mul oli vaim valmis ja riided seljas, siis otsustasin lapsed kooli viia ja üksinda minna. Seda ma ka tegin. Ei saanud ma palju sõita, kui tundsin, et jalad on valusad. Sellegipoolest ei andnud ma alla ja sõitsin edasi. Ühes kohas otsustasin teises suunas sõita, kui tavaliselt. Sealt läks kuhugile tee ja ma ei teanud kuhu see välja viib. Tee läks puude alt, jõe kõrvalt, ilus tee oli, kuniks. Nagu ikka tähendab kuniks seda, et tee sai põlluäres lihtsalt otsa. Põld oli tühi ja mina leidsin, et lähen otse üle põllu, et mitte tagasi sõita. Põld oli pikk ja ma ei näinud, mis teises otsas ees ootamas on. Kohale jõudes ilmnes, et seal on maisipõld. Tagasi ma minna ei tahtnud ja mulle tundus, et tee peab kuskil seal samas olema. Seega seadsin sammud maisipõllule, maisi vahele. Mais on istutatud nii, et seal rattaga sõita ei saa. Tegelikult saaks, kui lenks oleks kitsam. Nii ma ratast lükkasin ja üle põllu läksin. Peagi jõudsin järgmisele põllule ja see mind eriti ei vaimustanud. Tagasi ma ei hakanud samuti minema, kuna ma ei oleks pruukinud endist teed üles leida. Millegipärast meenus mulle film „Maisilapsed“. Kujutasin vaimusilmas ette, kuidas rattal läheb rehv katki ja kuskilt ilmub mõni aafriklane. Õnneks ei juhtunud midagi. Vaatasin, et kaugel paistab puu ja eeldasin, et seal läheb tee. Ei, kus saa sellega seal algas uus põld. Mais on nii palju kõrge, et midagi näha ei ole. Lõpuks hakkas jälle puu paistma ja mina lootsin taaskord teele jõuda. Seekord oli mul õnne ja sain tuldud tee peale tagasi. Küll mul oli heameel. Sõitsin kodupoole tagasi ja tunne oli alguses enemvähem. Mõtlesin isegi, et võiks rohkem sõita, kuid siis hakkasid jalad tunda andma ja tulin koju. Peale pesemist ja söömist oli natukene parem olla, kuid uni tuli peale. Seega läksin ma ja magasin natukene. Seejärel oli aeg lastele järgi minna ja lõunaks süüa teha. Peetril läks jälle „hästi“ ja ta käis teises majas abis traktorit kokku panemas. Mõned päevad tagasi käis ta sama traktoriga seoses aitamas. Täna olid siis teised jõudnud nii kaugele, et traktor pandi käima ja kogu töö lendas vastu taevast st traktor on jälle katki. Kuna omanik tahab/vajab traktorit, siis on selle korda tegemisega ülikiire ja selleks on vaja Peetrit. Keegi peab ju töö ära tegema. Peeter vaatas asja ja teatas, et nii ei saa ja tuleb teistmoodi teha. Nagu ikka ei tahtnud nad teda kuulata. Kuidagi moodi hakkasid asjad lõpuks edenema, aga selleks ajaks jõudis siesta kätte. Peeter ei teadnud kas ta peab peale siestat tagasi minema ja nii ta läks oma majja ja tegeles oma asjadega. Järksu tuli teise maja mehhanik, et tule nüüd kähku. Peeter vaatas teda ja ütles, et ei kavatsegi ja üldse kas keegi ütles seda minu ülemusele. Seda ei olnud keegi ei teinud. Peeter tegi oma vajaliku töö lõpuni ja, siis hakkasid nad koos teise majja minema. Teisest majast tulnud mehhanikul oli, siis aega küll, kuna ta tahtis suitsu ostma minna. Eks ole. Igatahes saadi tänu Peetrile lõpuks traktor korda. Meie õhtu möödus õues, kuigi suhteliselt lühikest aega. Ilma oli pilves ja väljas olid mõned üksikud lapsed. Hoiulaps näitas täna ennast jälle halvast küljest ja seda ütlesin ma ka tema emale, kes ei olnud sellest vaimustatud. Kogu probleem sai alguses sellest, et lapsele ei kõlvanud kaasa pandud toit. Tema ema ütles mulle mida laps peab esimesena sööma ja seda ütlesin mina omakorda lapsele. Selle peale laps vihatas ja kisas üle kogu hoovi. Mina tegin talle selgeks, kui tema ei kuula mind, siis võib ta koju minna. Ja üldse võib ta homme hommikul samuti üksinda kodus olla, kuna mina ei taha tema kisa kuulata. Lõpuks võttis ta oma koti ja läks teise hoovi otsa, igatahes sai ta kõik söödud. Ema tegi talle samuti pärast selgeks, et kui ta mind ei kuula, siis peab üksinda kodus hakkama olema, kuna ema peab tööl käima. Ülejäänud ema poolsest seletusest ei saanud ma aru, kuna jutt läks rumeenia keelseks. Kodusedtööd sai lastel kiirelt ja valutult tehtud ja seega oli meil aega „Kättemaksukontorit“ vaadata. Peale mida oli aeg sööma hakata, kuna Peeter jõudis koju.