Hispaania 2013

  Juba üle aasta on põhiteemaks olnud Covid 19. Kuidas on see mõjutanud meie elu? Eelmise aasta algul, kui Eestist tagasi tulime hakati rääkima Hiinas levivast uuest viirusest. Kuulasime neid uudiseid ja leidsime, et meisse see ei puutu. Kuidas me selle hetkel eksisime. Ei läinud kaua mööda, kui sellest sai osa meie argipäevas. Meil hakkasid nakatumised pihta kuskil jaanuari lõpus (2020). Esialgu oli meie piirkond rahulik ja inimesed elasid oma tava elu. Kuid märtsis läks asi totaalselt käest ära. Seega läks riik lukku ja see oli midagi erakordset. Mina olin selleks hetkeks juba haiguslehel. Koolidest tuli teade, et järgmised 2 nädalat on koolid suletud. Lapsed käisid eelmine aasta erinevates koolides. Marlen käis koolis kella 14.35. Kui nemad koolis lahkusid, siis oli just teade tulnud, et homsest on koolid kinni. Seega mingeid koduseid ülesandeid neile juurde ei antud. Gregori koolipäev lõppes 16.30 ja tema tuli lisa koduste ülesannetega. Nende õpetajad jõudsid järgnevateks nädalatek

  Mulle tundub, et me peaksime saama erakorralise meditsiiniosakonna kliendikaardi. Kuidagi palju käime seal. Viimati sai eile õhtul käidud. Seekord oli Gregor see, kellega käisime. Nimelt on Gregoril juba pikemat aega probleemiks pöial. Ta suudab seda pidevalt vigastada (ma ei tea kas see on õige sõna). Igatahes on pöial paistes, valus ja korralikult liigutada ei saa. Nii me emo poole jälle sammud seadsime. Meil on valida kahe emo vahel. Erinevus on see, et ühes saab kiiresti, teises on 3 tundi miinimum kindlustatud. Väike aga on veel. Kiiremas kohas saab röntgenit teha tööpäevadel kella 5, nädalavahetusel ei saa üldse. Kuna me läksime tööpäeval, siis valisime kiirema koha. Kõige pealt anti mulle uus mask, kuna peab olema kirurgiline. Mina kasutan riidest ja see ei sobi. Ütlesime miks tulime, võeti haigekassakaart, registreeriti, anti kaart tagasi ja paluti oodata. Mõned minutid ootamist ja saime arsti juurde. Arst vaatas ja esitas Gregorile küsimusi. Tuli välja, et tegemist on põrutu

Saatkonnas käimisest oli juba juttu, nüüd see mida veel tegime. Meil olid mõned plaanid enne saatkonna minekut ja seega asusime teele. Jõudsime maanteele ja seal oli mingi jama lahti. Liiklus praktiliselt seisis ja see ei tõotanud head. Kuidagi kulgesime edasi ja üks hetk nägime teeääres politseiautot vilkurid sees. Politseinikud olid autos ja midagi ei toimunud. Lootsime, et nüüd saab sõitma hakata. Vale vastus. Vaevalt kilomeeter eemal oli näha, et liiklus seisab. Meie õnneks oli kohe maha sõit ja saime läbi kõrval olnud küla ummikust mööda sõita. Ülejäänud tee linnani kulges igavalt, midagi ei toimunud. Kuna me läksime linna, siis oli kavas külastada poode, mida meil maal ei ole. Esimesel poel on suur parkla nii, et ei teadnud kohe kuhu parkida. Tahtsime minna Primarki, see on iirlaste riidepood. Neil on suur valik riideid, hea kvaliteedi ja hinnaga. Poe ukse taga oli pikk järjekord. Hetkel on see, et poodi lubatakse teatud arv külastajaid korraga. Kuna meil ei olnud aega/tahtmist s

  Üheks ebameeldivamaks probleemiks on isikut tõendavad dokumendid. Alati, kui Eestis käime on kellegil vaja vahetada. Viimane kord, kui käisime ei teadnud, et nii pea tulla ei saa. Vaatasime, et Marleni pass aegub see suvi, et selle vahetamisega aega küll. Ei ole ju liiga vara ka mõtet vahetama hakata. Kuid elu tegi omad keerdkäigud ja me ei saa kuhugi. Ja nii tuli hakata mõtlema, kuidas ja mida teha. Püüdsin leida parimat varianti. Siia tellimise ma välistasin ja sellel on oms põhjus. Nimelt, kui teise riiki tellid, siis välisministeerium registreerib inimese Eestist välja. Inimesele ei öelda midagi. Ma ei teaks seda, kui Peeter poleks ükskord siia dokumenti tellinud. Me ei teadnud aastaid, et nii on tehtud. See tuli välja, kui Peeter läkd Eestis lube vahetama. Sealt soovitati tal lube vahetada riigis, kus ta elab. Minu eesmärk oli Marleniga seda vältida. Seega hakkasin ma uurima, kuidas ma saan teha nii, et keegi kolmas saaks dokumendi Eestis kätte. Kodulehel oli kirjas, et nii saab

  Kuni vana auto oli müümata me uue otsingutega ei tegelenud. Kui vana sai müüdud, siis sai see teema ettevõetud. Ma pean kohe ütlema, et mulle meeldivad need pered, kus mees tuleb koju ja teatab, et ma ostsin uue auto. Meie peres asjad nii lihtsalt ei käi. Auto ostmine tähendab seda, et ma vaatan otsingu portaalid läbi ja teen Peetrile kokkuvõtte. Muidugi vaatab ja otsib ta ise ka. Hispaanias ei ole me siiani autot ostnud ja see oli meie jaoks midagi uut. Üks tuttav pakkus Peetrile oma autot. Peeter arvas enam vähem ja käisin mina ka seda vaatamas. Ainuke põhjus miks ma läksin oli hind ja väike läbisõit. Juba esimesest hetkest ma seda autot ei tahtnud. Tegemist oli volkswageniga ja mulle selle margi autod ei meeldi. Ma olen Peetrile öelnud, kui ta tahab volkarit, siis peab ta uue naise võtma. Igatahes vaatasin ma seda autot ja ütlesin hea küll ostame ära. Mulle tundus see hea ajutise lahendusena. Seda enam, et Peetril oli puhkus tulemas ja ma ei tahtnud seda auto otsimise peale raisat

Iga puhkus saab ükskord otsa ja nii oli aeg tagasi teele asuda. Peeter oli veendunud, et tagasi minnes on meil pagas tühi. Peeter pakkis asju ja mina tõin neid õue. Lõpuks oli auto nagu ikka silmini täis laotud. Ometi me ei ostnud midagi erilist. Selle eest oli meil plaanis minna Saksamaal outleti ja seal ostelda. Kuhu need asjad peaks mahtuma ei teadnud keegi. Kuna me tavaliselt outletti ei jõua, siis otsustasime päev varem minema hakata, et laupäevaks koju jõuda. Pühapäeval puhata ja esmaspäeval kooli-tööle minna. Täiuslik plaan. Kuna meil kiiret ei olnud, siis mõtlesime, et ühe öö ööbime kuskil hotellis. Vaatasin erinevaid variante, aga midagi ära ei broneerinud. Mõtlesime, et esimene õhtu sõidame nii kaua, kui ära väisme, magame esimese öö autos. Sellise plaaniga me teele asusime. Meil on tavaks saanud esimese/viimase peatusena Eestis käia Pärnus poes. See sai tehtud ja nii me piiri poole teele asusime. Ilma oli jätkuvalt kole, sadas vihma, pime, kuigi oli alles päev. Enne Riia rin

Eesti 2019-2020 Viimane kord käisime Eestis 2019 lõpp, 2020 alguses. Enne seda ei olnud mina käinud üle 2 aasta ja teised üle aasta. Ma olin üks aasta suvel tööl ja Peeter käis lastega üksinda. Kui ma rääkisin ühele inimesele, et nii võib minna, siis tema vastus mulle oli. Peeter ei tule ilma sinuta , no vot läks teisiti. Ma võin täiesti asusalt öelda, et mul oli üksinda kodus tore. Palju ütlesid mulle, et küll sa hakkad neid puudust tundma, vastupidi ma ei tundnud neist kellestki puudust. Ju, siis oli mul üle pikkade aastate vaja vahelduseks üksinda olla. Aga see selleks, teema juurde. Kõige parem aega Eestisse tulla on kas suvel või aastalõpus. Kuna suvel me ei saa tulla, siis jäi üle aastalõpp. Igasugused ebameeldivused said alguse juba enne reisi. Nimelt aegusid mul pass ja id-kaart. Uurisin järgi ja sain teada, et saatkonnast saan väljasaatmispaberi ja kõik on korras. Saatkond saatis mu ilusatesse kohtadesse ja soovitas oma lennukipiletid ümber vahetada. Huvitav on see, et Eesti