27.10.2015

Vaheldusemõttes oli Marlen see, kes pool kaheksa vetsu läks. Jälle kord algab hommik liiga vara ja kõik on kellakeeramise tõttu. Ei saa ma jätkuvalt aru, miks seda vaja on. Nagu ikka tuli asuda oma tavaliste toimetuste juurde. Jalad on siiani valusad, kuid paremad, kui õhtul. Kui juba käima saab, siis ei ole hullu, istuda ei tohi. Viisin lapsed kooli ja läksin hoiulapse söögiraha maksma. Kohtusin tee peal direktoriga ja rääksime reedest väljasõidust. Temale oli ka meeldinud ja ta ootab juba järgmist korda. Iga aasta käivad 3-6 klass inglise keele teatris. Igakord on plaanitud minna ratastega ja v.a ühel korral on ilmaga vedanud. Üks kord oli sadanud ja, siis olid vanemad autodega viinud. Põhjus, miks ratastega minnakse on väga lihtne. Teise külla on ca 2 km, bussi rent on 1000.-, seega on odavam ratastega minna. Direktor kutsus mind juba varakult järgmine kord kaasa. Koju tulles võtsin ette praeahju puhastamise. Ei saa mina aru, kuidas saab ahju põhi olla must, kui ma kasutan alati plaati ja midagi maha ei tilgu. Kuid ma leidsin poest hea vahendi, mis teeb puhtaks. Järgmisena vaatasin, et aknad ootavad jälle pesemist ja nii ma äädika-vee valmis tegin ja pesema hakkasin. Aknad paistavad jälle läbi. 12 august oli see päev, kus ma käisin tegemas endale haigekassakaarti. Siiani ei ole ma kaart kätte saanud ja olen mitu päeva mõelnud uurida, milles asi on. Kuna helistamine on tüütu ja kallis, siis saatsin e-maili. Kas sellele vastu ka tuleb seda ma ei tea. Kooli minnes vaatasin postkasti ja leidsin sealt kirja. Peale vaadates ilmnes, et saabunud on minu kaua oodatud kaart. Njah läks kõigest 2 kuud ja 15 päeva, kui ma juba sain kaardi. Uskumatu, kui kiiresti see valmis tehti. Peale kooli saime pool tunnikest väljas olla, kui hakkas müristama ja sadama. Jõudsime maja ette, kui mulle meenus, et pidin Marleni ekskursiooni raha ära maksma. Kuna sellel hetkel ei sadanud, siis käisime pangas ja ülekanne sai tehtud. Seega läheb Marlen järgmine nädal 2 päevaks ära. Tuppa jõudes hakkasid lapsed koolitöid tegema ja need ei tahtnud Gregoril kuidagi minna. Õigem oleks öelda, et ta tegi need kiiresti ja valesti valmis. Loomulikult olin mina süüdi, et temal valesti läks, kes siis veel. Natukene kisa ja vingumist, aga lõpuks olid õiged vastused kirjas. Marlen ei suutnud samamoodi matemaatikat õieti teha ja temaga tegime osad ülesanded koos kontrolli mõttes. Koos tehes sai Marlen ise ka aru, kus vea tegi. Jäi teha veel katalaani ja inglise keel ja lõpuks olid tal ka kõik asjad tehtud.