Hispaania 2013

Selleks korraks on kell jälle keeratud. Lõpuks ometi on õige aeg tagasi. Mulle isiklikult meeldib/sobib suveaeg rohkem. Nagu kõik eelnevad aastad, siis räägiti ka seekord selle kõige lõpetamisest. Hispaanlased „plaanivad“ selle jama lõpetada 2026.a. Kumba aega jäädakse ei ole kindel. Kuid 60 % inimestest pooldab suveaega. Mulle tundub, et sellest ainult räägitakse, aga reaalsuses ei muutu midagi. Miks seda juba ei lõpetata, ei saa vist keegi aru. Alles loetud aastat tagasi ju lubati, et x aasta sügisel keeratakse ja peale seda valib iga riik omale sobiva. Nagu näha, siis igasugused lubadused ei lähe poliitikutele korda. Ega meil muud valikut pole, kui hakkama saada. Kuidas mul on kellakeeramine mõjunud? Ma siin mõtlesin (esmaspäeval), et enne kellakeeramist tasuks oma magamisaegu muuta. St võiks magama minna varem, kui tavaliselt. Nii jõuaks keha muutustega varem harjuma hakata ja muutus pole raske. Kas see reaalsuses ka toimiks ma ei tea. Sügiseks unustan selle „hea mõtte“ nagu nii är

Hinnad on tõusnud ja poodi ei taha üldse minna. Ma olen tähelepanud, et ostan viimasel ajal vähem. Ja samas jälgin mida ma ostan. Igasugused mitte vajalikud toiduained (eriti magus ja snäkid) jäävad pigem ostmata. Kui lapsed poes kaasas võivad nad midagi meelepärast võtta. Oleks nende valida, siis pool korvi oleks magusat täis.  Uudistes räägiti hindadest ja, millised muutused olid jaanuaris. Jaanuaris langesid osade toiduainete hinnad tänu käibemaksu eemaldamisele. See puudutab nö põhi toiduaineid. Loetud sendid on teatud asjad odavamad.           Langus jaanuaris    Tõus 2022.a. Munad   -1,5%                     27,2% Piim       -1,5%                     33% Õli          -1,8%                     31,3% Puuviljad   -4%                    4% Loomaliha   0,6%              13,7% Lambaliha   -0.3%               8,2% Kala             4%            8,5% Vaadates, kui suur on tõus olnud, siis langus on olematu.  Vaatasin tšekke ja panin mõned hinnad kirja. Piim 0.90  l   Tomat 1.90 kg  Värsk

Kool korraldab päris palju ekskursioone. Need omakorda jagunevad kolmeks tüübiks. 1. Toimuvad linnas, kus kool asub. Üldiselt on need tasuta, kuid on erandeid (kino). Vanematele nende toimumiste kohta infot ei saadeta. Kuna need toimuvad tundide ajal ja lapsed tulevad tavalisel ajal koju. Külastatakse erinevaid muuseume, samuti ametiasutusi. Enamus kohti on seotud teemadega, mida nad parasjagu koolis õpivad. See tähendab, et ekskursioonid toimuvad erinevate  õppeainete raames. Selleks, et lapsed saaks erinevates kohtadesse minna, allkirjastavad vanemad vastava loa.  2. On tasulises ekskursioonid ja nende kestvus on terve päev. Tagasi jõutakse õhtul, alati peale 19.00 ja hiljem. Nende maksumus sõltub, kuhu minnakse. Tavaliselt jääb hind alla 40€. Kuid siin tuleb hinna erinevusi. Igas koolis on AMPA (lastevanemate ühendus), kui oled selle liige on odavamad ekskursioonid. Selle liige olles maksad kord aastas liikmemaksu. Ma ei mäletagi palju täpselt kahe lapse pealt on, aga kuskil 30€ kok

 Eelmise neljapäeva hommikul kell 08.15 helises minu telefon. Number oli mul salvestatud ja helistajaks märgitud perearst. Huvitav mida tema tahab ka veel nii vara? Viisakad inimesed ei helista sellisel kellaajal. Võtsin kõne vastu ja helistati hoopis kohalikust külavalitsusest (ma loodan, et nii öeldakse). Öeldi, et me peame minema oma sissekirjutust uuendama. Mingid aastad tagasi oli sama moodi. Ma ei saanud aru, miks on seda jälle vaja teha. Öeldi, et kord on selline. Võtke dokumendid kaasa ja tulge. Kusjuures ei öeldud, kui kaua selleks aega on. Seega ma ei pidanud vajalikuks kiirustada. Arvestades minu mälu probleeme, siis läks meelest 🤣. Teisipäeva õhtul sain sõnumiga kirja, katalaani keelse. Krt ma ei saa katalaani keeles spetsiifilistest sõnadest aru. No anti 10 päeva aega kohale tulla või lõpetatakse sissekirjutus. Täielik ajuvabadus. Kui ma ei ole ennast teise kohta sisse registreerinud, siis järelikult elan samas kohas. Katalaanid sellest loomulikult aru ei saa. Sellepärast

Täna on rahvusvaheline õnnepäev: 22 mõtet õnnest ja õnnelik olemisest  Räägitakse, et õnn on meie enda teha, kuid mis on üldse õnn? Siin on mõned tsitaadid, mis aitavad mõista õnne saladust.  1. Õnn hiilib alati sisse sellest uksest, kust sa teda üldse ei oota. 2. Õnn ei ole miski, mis on juba valmis, ta on sinu enda teha. 3. Enamus inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad ise on otsustanud olla. 4. Õnn on see, kui mida sa mõtled, mida sa ütled ja mida sa teed, on omavahel harmoonias. 5. Ära oota, et teised inimesed teevad sind õnnelikuks, kui soovid õnne, siis pead selle ise looma. 6. Õnnetunne ei tohiks sõltuda välistest teguritest, ainult siis saad sa seda ise vähe mõjutada. Õnn tuleb sinu seest, mitte väljast. 7. Meie suurim õnn ei sõltu olukordadest, kuhu me elus oleme sattunud, vaid on alati seotud meie enesetundega, meie tervisega, meie teadlikkusega meid ümbritseva suhtes. 8. Mitte see, kui palju meil on, vaid see kui palju me olemasolevat naudime, te

 

 Reedel tuli sõnum, et prillid on valmis ja ootavad äraviimist. Sama sõnumi sai ka Peeter. Väga hea saame koos järgi minna. Nii me laupäeval selle tee ette võtsimegi. Kätte saamine läks kiiresti. Proovisime korra prillid ette, natuke väänati neid ja oligi kõik. Ma panin prillid ette ja sama kiiresti võtsin ära . Kõik asjad oli suuremad ja hetkega hakkas pea ringi käima. Uh nendega harjumine võtab aega. Hiljem väljas proovisin uuesti ja ei tundunud nii hull. Väikseid kirjasid nägin palju paremini. Loodetavasti saan prillidega sõbraks. Viimane nädal on suhteliselt raske ja ebameeldivusi täis olnud. Lisaks olen ennast suhteliselt halvasti tundnud. Tablette olen võtnud rohkem, kui vaja. Kasu on neist suhteliselt lühikeseks ajaks. Mu organism on valuvaigistitega lihtsalt harjunud ja seepärast kasu ei olegi. Kuna me linnas olime, siis läksime EMO’ sse ja see oli suur viga. Peeter ja Marleni läksid poodi ja minna sisse. Vastuvõtus läks kiiresti ja peagi oli tiraaži kabinetis. Küsiti nagu ikka

 Ma olen koguaeg öelnud, et mulle ei meeldi süüa teha. Ja siiani ei ole midagi muutunud. Hoopis huvitavam on see, et laupäeva hommikuti meeldib mulle küpsetada. Kõlab täiesti ebaloogiliselt, kuid nii on. Mõtlesin mida täna teha võiks.  Ma leidsin ammu ühe retsepti ja mõtlesin lõpuks järgi proovida. Koostisosad: — 1 klaasi jahu — 1 klaasi keefirit — 2 muna — 0.5 tl soola — 1 tl soodat Täidis: — 300 g hakkliha — 2-3 sibulat, lõika kuubikuteks — Sool, pipar — maitse järgi — 2-3 tomatit — Sõltuvalt suurusest hapukurki — Riivitud juust, maitse järgi Valmistamine: 1. Lisa keefirile soodat ja jäta 5 minutiks. Seejärel lisa ülejäänud koostisosasid ja sega hoolikalt. 2. Vala pool tainast võiga määritud ja jahuga üle puistatud küpsetusvormi. 3. Eelnevalt prae pannil sibulat, hakkliha ja lisa maitse järgi ka vürtse. Pane taigna esimesele kihile praetud täidise ja vala selle peale taigna teise poole. Pane siis eelkuumutatud ahju. 4. Küpseta 180C temperatuuril, umbes 40 minuti

Mõned nädalad tagasi käisin silmaarsti juures ja mulle kirjutati prillid. Nädalad on mööda läinud ja prillid on siiani ostmata. Ei ole tahtmist olnud prillipoodi minna. Jälle üks suur väljaminek. Viimasel ajal on kõik nii kalliks läinud, et ei taha kuhugi minna. Isegi kodus olla on kallis, eriti vaadates elektriarvet. Ma küll püüan võimalikult palju kokku hoida, aga ikka miski takistab seda. Mind ajab see pidev kokkuhoid varsti hulluks.  Igatahes lõpuks läksime Marleni ja Peetriga prille valima. Oleks ma teadnud, et see nii keeruline on poleks läinudki. Ma ei osanud isegi öelda, milliseid raame ma tahan. Millise kujuga, millisest materjalist. Mul on lihtsalt vaja prille, mis enam vähem sobiks ja kõik. Marlen on aastaid prille kandnud ja võttis nö juhtumise enda peale 😄. Vahel on lastest kasu ka. Proovisin erinevaid ja minu meelest ei sobinud ükski. Kohati oli selline tunne, et appi mis ma endale ette panin. Minu abilised ei teinud olukorda kergemaks 😀. Lõpuks jäi valik 2 paari vahel,

 „Houston, we have a problem“. Paremini täna öelda ei saagi, täielik jama on majas. Ma sain sellest kõigest korraliku peavalu. Mina, kes ma pean rahus ja vaikuses olema. Kuid, kui jamad algavad, siis tulevad nad mitmekesi koos. Tundub, et nende jaoks on seltsis segasem. Minu jaoks oleks nad võinud tulemata jääda.  Täna hommikul saabusid nad jälle ja nüüd tuleb neid lahendama hakata. Esimese probleemi lahendamisega tegin algust. Nüüd pean mõned päevad ootama, kuni vastus tuleb. Ootamine ei ole jätkuvalt minu tugevaim külg. Teine ja see kõige suurem probleem tuli ootamatult. Nimelt käisin ma kutsikaga (autoga) korralisel ülevaatusel. Ausõna ei meeldi mulle seal käia. Teoreetiliselt oleks kõik pidanud korras olema....aga. Nagu ikka üks krdi pisike aga. Kuid alustan algusest.  Ülevaatusel tuleb kõigepealt kontorisse minna. Seal antakse paberid ja saab maksta. Ülevaatuse eest maksin 40.60 € ja kutsika ülevaatus kehtib 1 aasta. Kontoris töötab mul üks tuttav, vähemalt üks meeldiv asi. Kuna m

Jälle jõudis kätte karneval. Tagant järgi võin öelda, et mulle meeldis koroonaaeg. Teed olid „sõidumeistritest“ tühjad ja üritused ei toimunud. Nüüd on normaalsus tagasi ja seega ka karneval. See omakorda eeldab täiesti mõttetut väljaminekut. Meie perest käib ainukesena karnevalil Gregor st kostüümiga. Me ülejäänud käime vaatamas, kui viitsime. Meie Marleniga oleme kostümeeritult ka käinud. Kuid see pole meie jaoks. Gregor see eest käib iga aasta. Kui lapsed väiksemad olid, siis vanemad valisid kostüümid. Whatsappi grupis käis koguaeg arutelu. Viimastel aastatel valivad lapsed ise ja vanematele jääb maksmise rõõm. Gregor näitas mulle erinevaid kostüüme, mida nende grupp vaatas. Ma hoidsin kahe käega peast kinni hindasid nähes. Nende valitute hind jäi vahemikku 40-60€. Täiesti ebanormaalne hind „riide“ eest, mida korra kantakse.  Rohkem ma pilte ei näinud ja karnevalist midagi ei kuulnud. Igaks juhuks ise küsima ka ei hakanud 😁. Kuni üks päev tuli Gregor uuesti teemaga lagedale, karnev

 Mida päev edasi, seda halvemini ma ennast tunnen. Viimasest arsti visiidist ja rohtude vahetamisest on mõned nädalad möödas. Ma naiivselt lootsin, et läheb paremaks. Millegipärast ei lähe. Mõtlesin mitu päeva, et lähen EMO’sse. Kuid õhtupoole olin nii läbi, et lihtsalt ei tahtnud ja jõudnud minna. Samas tekkis küsimus, miks minna, kui miski ei muutu? Reedel võtsin ennast kätte ja seadsin sammud EMO’sse. Läksin lihtsamat teed ja valisin lähemal asuva. Teine, mis on kaugemal on parem, kuid seal käib rohkem inimesi ja läheb kauem aega. Kabinetti sain kiirelt ja rääkisin oma probleemidest. Rohi mida pean igapäev võtma on mu peavalud hullemaks muutnud. Mu pea valutab tugevalt 24 h päevas. Lisaks võin  võtta 10x kuus tugevat valuvaigistit. Kuid neid võttes hakkab pea tugevalt valutama, sipelgad on kätes-jalgades, süda taob kõvasti. Viimane kord võttes tekkis mul hirm ja ma ei julge neid enam võtta. Arst soovitas viimati mainitud tablettide asemel teisi võtta. Mul mõõdeti vererõhku ja see ol