Hispaania 2013

Niisiis, sa küsisid.. kas ma töötan?  Jah, ma töötan, 24 tundi ööpäevas. Ma olen ema! Ma olen äratuskell, kokk, koristaja, õpetaja, lapsehoidja, arst, ehitaja, turvamees, fotograaf, nõustaja, treener, vahekohtunik, trööstija. Ma ei saa puhkust, haiguslehte. Ma töötan nii öösel kui päeval. Ma olen tööl iga tund ja mu tasuks on kallistused ja musid ♥  Postita see enda seinale kui oled Ema! :)

Koostisosad: 250 g kohupiima 200 g pehmet võid 250 g nisujahu  0,5 tl küpsetuspulbrit Näpuotsaga soola Rullimiseks: Tavalist suhkrut või kaneelisuhkrut Valmistamine:0 Pehme või ja kohupiim segada, lisada küpsetuspulbri ja soolaga segatud jahu. Tainas segada ühtlaseks, segada nii vähe, kui võimalik. Suruda tainas palliks, katta toidukilega ning 30 minutiks külmkappi tahenema.  Tainas rullida jahusel laual umbes 5 mm paksuseks ning lõigata ringideks.  Kaneel ja suhkur panna kaussi ja segada. Tainaringi panna kaussi ja mõlemad pooled katta seguga. Seejärel murda tainaring pooleks ja veelkord pooleks. Saadud kolmnurgad tuleb panna ahjuplaadile.  Küpseta 200-kraadiseses ahjus kuni küpsised on kuldsed.  Täitsa hea maitsega, ei ole liiga magusad.

Kui tahad, et miski tehtud saaks, tuleb ise teha. Madratsi kohta ei tulnud mingit infot. Lubatud tähtaeg oli juba möödas. Me ostsime madratsi laupäeval ja päevi hakkasin lugema esmaspäevast. Ootasin isegi paar päeva kauem ja, siis sai mul kannatus otsa. Mõtlesin, et helistan ja uurin kaua veel. Kuid loobusin sellest mõttest. Telefoni teel on alati tüütu kõike seletada. Eriti raske on kõigile oma perenime selgeks teha. Igakord loe tähe kaupa (st sõnade abil) ette. Leidsin, et lihtsam on e-mail saata. Ja nii ma ka tegin, vastust ma eriti ei lootnud saada. Mõtlesin, kui vastust ei tule, siis helistan. Suur oli minu üllatus, kui järgmisel hommikul oli vastus olemas. Tuli välja, et madrats on kohal ja võib järgi minna. Huvitav, kui ma poleks ise küsinud, millal nad oleks teatanud. Järgmisena tuli mõelda, kuidas madrats koju saada. Pood on avatud samadel aegadel, kui Peeter töötab v.a laupäev. Laupäeval saaks järgi minna, aga see laupäev on püha. Seega peaks üle nädala veel ootama. Ootamin

Laupäev on kohustuslik küpsetuspäev. Selleks korraks ei olnud mul ühtegi plaani. Plaan oli hoopis mitte midagi teha. Kuidagi ära on tüüdanud see nö kohustuslik küpsetamine. Peab vahet pidama ja midagi uut välja mõtlema. Kuid päris käed rüppes ma ei istunud. Otsustasin kevadlille küpsiseid teha. Retsepti leidsin internetist, mõnda kogust muutsin. 250g jahu (mina panin vähem jahu ja ikka jäi liiga paks tainas) 125g suhkrut (panin 100g) 180g võid või margariini 1muna 1tl vaniljesuhkrut 2,5spl vett Glasuur: 0,5dl tuhksuhkrut 1tl kakaopulbrit 1tl vett (panin piima) 1tl võid Või vahustada suhkruga, lisada muna, seejärel vesi ja jahuga segatud vaniljesuhkur. Saadud taina panin pritsi kotti ja pritsin ahjuplaadile. Kuna tainas oli liiga paks, siis läksid 2 pritsikotti katki. Vot sellest oli kahju. Esimese plaadi sain ilusad küpsised, teised tegin lihtsalt ümmargused. Seejärel läksid ahju 200° küpsema, kuni olid kuldsed. Vahepeal segasin või, suhkru, kakao ja piima, kuumutasin. Küpsised said va

Juuksuris käimine on nagu loto kolmapäev. Kunagi ei saa tulemuses kindel olla. Seega lähen ma juuksurisse alati segaste tunnetega. Kusjuures vahet ei ole, kas tegemist on kalli või odava salongiga. Pettuma olen pidanud suuremas osas neis. Kunagi ammu st 90-detl sattusin viimati hea juuksuri juurde. Ta töötas Tihniku Maksimarketi (vist oli nii selle kohanimi) salongis, tegemist oli meesterahvaga. Vot tema sai minu juustega hakkama. Mingiaeg läks ta sealt ära, kuhu ei tea. Pärast seda pole mul juuksuri osas õnne olnud. Mul on paksud ja tugevad juuksed, lisaks loomulik lokk. Juuksed keeravad sinna suunda, kuhu ise tahavad. Juuksurid on neid lõigates alati hädas. No, mis ma teha saan, kui neid natuke rohkem on, kui teistel. Üks, mis kõigil juuksuritel välja tuleb on raha küsimine. Arve saamine võtab alati hingetuks ja soov jälle juuksurisse minna kaob pikaks ajaks. Seoses hindadega on mul 2 toredat lugu. 1. Tais käis tuli mul mõte kohalikku juuksurisse mina. Väljas oli soe ja tahtsin natu

Ma olen siin juba päris mitu aastat elanud. Selle ajajooksul olen täpselt 1 kord bussiga sõitnud. See oli aastaid tagasi, kui lastele Eestisse järgi läksin. Kuidagi oli vaja lennujaama saada ja kõige mõistlikum oli bussiga sinna sõita.  Ühel hommikul läksime Peetriga linna. Tal oli hambaarst ja mul mõned tunnid hiljem arstiaeg. Kuna tegemist oli tööpäevaga, siis Peeter mind ootama ei jäänud. Ma nimelt leidsin, et võin ühistranspordiga koju minna. Rongiga olen mõned korrad sõitnud ja sellega saan hakkama. Otseloomulikult sellel ajal, kui vaja rongi ei läinud. Liiga kaua ma oodata ka ei viitsinud ja nii ma bussi kasuks otsustasin. Vaatasin enne järgi bussi ajad ja need sobisid. Kuna ma olen korra bussiga sõitnud, siis teadsin, kus bussijaam asub. Täiesti tore teadmine 🤣. See on, kui alati sõidad autoga, siis ei tea muid asju. Igaks juhuks küsisin Marleni käest üle. Tema ütles, et bussi peale saab ka rongijaama juurest. Ja bussipileteid saab osta bussist ja bussijaamast peaks ka saama. J

Juba mitu aastat on meil uut madratsit vaja. Kuid selle ostmine on pikk ja keeruline. Hetkel kasutame madratsit, mis meil juba Eestis oli. Seega on see päris palju aastaid olnud. Madrats oli kvaliteetne ja suhteliselt palju maksis. Paraku on tema eluiga läbi. Uut hakkasime otsima esimest korda mõned aastad tagasi. Käisime mõnes poes, sobivat ei leidnud ja sinna see teema jäi. Nüüd on vana ikka väga läbi ja tuli uuesti sellega tegelema hakata. Läksime poodi ja leidsime sobiva. Ma olen internetist madratseid vaadanud ja seal on suhteliselt suur valik. Kuid ma tahan enne proovida ja katsuda, kas see meile sobib. Seepärast tuleb poest osta. Lisaks kõigele on meil nö ebatüüpiline mõõt, vähemalt siinses ühiskonnas. Siin on tüüpiliseks mõõduks 135x190, no väike. Meie mõõt on 160x200 ja võiks suur olla. Kuna meil on selline mõõt, siis tuleb madrats tellida ja loomulikult on see kallim. Igatahes leidsime poest sobiva mõõdu ja hinnaga madratsi. Müüja vaatas arvutist järgi ja ilmnes, et antud m

Kevad hooaja üheks tunnuseks on see, et murelid saavad valmis. Ja need on meie pere ühed lemmikud. Tegelikkuses sööme aastaringselt erinevaid puuvilju. Iga nädal ostame neid kilode kaupa. Igaks lõunaks puhastan taldriku täie puuvilju. Nii on kindel, et süüakse. Kui ma seda ei tee, siid puhastab igaüks ise. Lihtsalt kindlapeale minek on ise ära teha 😆. Praegu on murelite aeg, kahjuks on see lühike. Meie ostame murelid otse kasvataja käest. Seal on natuke kallim, kui turul või poes. Selle eest on nad värsked ja kvaliteetsed. Marja suurused on ca 2 euro suurused, marjad on magusad. See aasta oleme 2 korda 5 kilo ostnud. Ära oleme visanud 2 murelit selle koguse peale, mis olid koledad. Kilo hind on 5€. Huvitav on veel see, et antud hind on püsinud aastaid. Peab jälle ostma minema. Vaatasime poes palju murelid maksavad. Lidlis olid lahtised 9.99 € kilo. Marjad olid väiksed ja koledad. Käisime turul ja seal jäid hinnad 1.50-7.95 € vahel. Odavad olid sellised, et neid poleks tasuta ka tahtn