Hispaania 2013

Võluhaldjas facebook'i lehelt! Elu on habras.  Õelust iga päevaga ainult rohkem ja rohkem. On olukordi kus on mõistlikum vaikida. Ma ei pea silmas midagi meiega seonduvat. Üleüldse. Sa ei tea mis on toimunud just hetk tagasi kellegi elus ja Sina paned sapise kommentaari. On seda vaja? Leia palun muu moodus oma viha leevendamiseks.  Kohe on tulemas detsember. Luba endale, et Sa ennem mõtled, kui ütled. Paljudele on see väga üksik kuu. Ära ole õel kui Sul on halb olla. Sa ei tea iial mida võib teha üks lahti lastud sõna.  Parem ütle midagi positiivset ja usu, et teiselpool ekraani olev inimene naeratab. Äkki ta vajaski seda, et kaoks soov kaduda siit ilmast. Sa ei tea.. Kui paljud on kirjutanud, et üks pisike lause paki peal on juba muutnud nende päeva või pakiga saadud laused. Miks me muidu seda kõike saadame? Sest me teame, et oleme pannud nii paljusid naeratama ning uskuma jälle, et elul on mingi mõte. Neid kirju on kolme aasta jooksul tulnud meeletult.  Ole rohkem sõbralikum, tor

Mina olen tuntud-teatud külmavares. Nagu Peeter ütleb, siis on mul külm isegi saunalaval, kui päike peale paistab. Umbes nii see ongi. Viimased kaks suve on mul kohati palav olnud. See vist on seotud minu tervisliku seisundiga. Või, siis mitte. Kes toda teab. Igatahes olen ma aastaid jah just aastaid uut tekki tahtnud. Poes vaadates on kõik nii õhukesed. Ja need, mis teki mõõdu välja annavad maksavad liiga palju. Mul käsi ei tõuse ostma tekki, mis maksab alates 300€. Seega olen pikalt otsinud. Eelmine suvi jäi üks tekk Ikeas silma. Kuna oli soe, siis ei ostnud. Näitajate järgi pidi väga soe olema. Üks talv läks jälle vana tekiga mööda. Suvel sattusime juhuslikult Eestis olles Ikeasse. Ja seal jäi silma eelmine aasta vaadatud tekk. Ekstrasoe ja täpselt õiges mõõdus. Uurisin Hispaania hind ja tuli välja, et siin kallim. Vahel oli kuskil 15€. Otsustasime, et ostame ära. Väike hinnavõit ja nii ei pea kodus ekstra Ikeasse sõitma. Nüüd jõudis aeg kätte tekk kasutusele võtta. Tekk on kerge j

Kuna ma olen laisk olnud, siis pole ma veel viitsinud piparkoogitainast teha. Otsustasin laisk edasi olla ja lihtsamat vastupanuteed minna. Nimelt seisab mul ammu Monin siirup „ Gingerbread“ ja otsustasin selle ära kasutada. Lasin siirupi potis keema, lisasin natuke piparkoogimaitseainet. Järgmisena läks 250 gr võid. Jahtunud vedelikule lisasin 2 muna ja jahu. Palju jahu läks ma ei tea. Lasin tainal külmkapis seista ja järgmine päev hakkasin küpsetama. Rullisin, kasutasin piparkoogivorme, küpsetasin. Küpsetasin, kuni piparkoogid olid pealt kuldsed. Maitsesid hästi, kergelt krõmpsud, maheda maitsega. Piparkoogimaitseainet tunda ei olnud. Seega oleks võinud rohkem panna. Järgmine kord teen õige taina, kuid vaheldusemõttes oli huvitav katsetada.

Viimasest komisjonis käimisest oli möödas 3 kuud, kui sain uue kirja. Kuu pärast ootas uus visiit. Kusjuures kõigest 4 kuud peale viimast korda. Tegelikult sain eelmine kord 6 kuud pikendust. Seega üks ebameeldiv käik oli ootamas. Lõpuks jõudis päev kätte ja läksin kohale. Ukse taga lasti mul pikalt oodata. Ma kella ei vaadanud. Selle eest oli enesetunne tõeliselt kehva. Kutsuti sisse ja ootamas oli vanem ja teine noorem arst. Küsiti enesetunde kohta ja seejärel rääkisid nad enamuse aega omavahel. Minuga suheldi minimaalselt. Peavalude kohta ei öeldud midagi, pearingluse kohta küll. Küsiti, millal mulle viimane vereanalüüs tehti. Minu andmeid uurides ilmnes, et 2017.a., siis olid kõik näitajad korras. Nemad leidsid, et kuna 6 aastat tagasi oli korras, siis järelikult on praegu ka. Kusjuures enne kahtlustasid, et äkki mul on aneemia. Seega uut analüüsi tegema ei hakata. Kokkuvõttes öeldi, et kuu jooksul tuleb vastus, kas tööle või puue. Läks mööda 2 päeva, kui tuli kiri, et tööle. Samas

 

 Ühel hommikul helises mul telefon. Esitati konkreetne küsimus „ Kas rabasse tahad minna?“ Loomulikult oli vastus ja, seda me kõigi 4 poolt. 2 väiksemat eriti vaimustuses ei olnud, aga pääsu polnud neilgi. Raba kogemus on minul praktiliselt olematu. Üks aasta käisime Pääsküla rabas, kui see oli hoopis midagi muud. Peeter on varem marjul rabas käinud ja seega kogemus olemas. Meid taheti rabasse viia päikesetõusuks. Mis omakorda tähendas väga varajast ärkamist. Õhtul loomulikult uni ei tulnud. Lisaks kõigele helistas poole ööajal üks sõber. Ja seda kõike tänu sellele, et jätsin ükskord telefoni lennureziimile panemata. Tavaliselt ei lase ma ennast magamise ajal segada. Igatahes oli äratus natuke peale kella 3. Üllataval kombel olid kõik kiirelt üleval ja keegi ei vingunud. Kiirelt riidesse, õhtul valmis tehtud võileivad kotti ja teele. Tee peal käisime tanklast läbi ja võtsime kohvi. Sõit jätkus raba poole. Poolel teel saime giididega kokku. Ja nii me lõpuks Kakerdaja rabasse jõudsime.