08.10.2015

Arvestades seda, et eile sai palju väljas olla, siis oleks ma pidanud nagu nott öösel magama. Kuid võta näpust, kuskilt ilmus välja minu unetus. Oh, kui pikk on öö, kui und ei ole. Eriti veel, kui hommikul on vaja ara ärgata. Hoiulapse ema läheb 7.30 tööle ja arutasime eile, kuidas oleks parem. Jõudsime järeldusele, et ta toob magava lapse meile ja laps saab siin edasi magada. Teine võimalus oleks olnud, kui ma oleks läinud sinna, kuid ma pean Peetri enne 8 üles ajama. Seega tundus lapse seisukohalt see parim olevat. Nii, siis tuli ema hommikul magava lapsega, kes sai meil veel poolt tundi edasi magada, siis ta ärkas, Huvitav oli see, et meie lapsed olid täna suhteliselt vara üleval. Neil on ka see unereziim totaalselt segamini. Lapsed läksid kooli ja mina sain kooli ees teiste emadega kokku. Meie grupist olime täna mina ja üks teine, üks ei saanud tulla. Läksime ühe teise grupiga samale rajale, kus käisime eile. Kokku oli meid 6 ja tempo võrreldes eilsega väga aeglane. Poole peal ütlesid teised, et nemad lähevad tagasi. Meie läksime edasi ja kiiremas tempos. Peagi olime kõrval külas, kuidagi kiirelt jõudsime sinna. Täna ei hakanud me mõtlema, et läheks kuhugile kaugemale, vaid tulime endi külla tagasi. Kahekesi oli täitsa hea käia, tulime ühtlases tempos ja enne, kui arusaime oli 8 km käidud. Jalad olid võrreldes eilsega valusad, isegi puusad valutasid, rääkimata seljast. Käia ei tahtnud ma enam mitte meetritki. Koju jõudes käisin pesemas ja peale seda viksasin pikali. Kuskilt tuli väsimus peale, hiljem oli täitsa hea olla. Kui välja arvata see, et püsti tõusmine ja esimesed sammud olid väga valusad. Ühesõnaga ülejäänud päeva võiks ma istuda-lamada. Peale kooli jäime lastega õue ja veetsime oma õhtu väljas. Lõpuks oli aeg tuppa tulla ja õpima hakata. Täna toimub koolis koosolek ja mul on kavas sinna minna, vähemalt oli. Õhtuks tuli väsimus peale ja mõtlesin, et ma ei lähe. Päeval leppisime Peetriga kokku, et ma helistan talle hiljem ja uurin, mis kell ta koju jõuab. Kuna ma minna ei viitsinud, siis ei helistanud ka. Peeter tundis ette, et ma ei taha minna ja helistas ise ja ütles, et ma võin minna, kuna ta hakkab tulema. Jõudsin kooli 5 minuti peale koosoleku algust, ettenähtud algust. Igatahes ei olnud selleks ajaks veel midagi alanud, vähemalt ei jäänud ma hiljaks. Peale mind tuli veel päris palju vanemaid. Lõpuks hakkas koosolek peale ja alguses oli nö üldkoosolek, kus rääkis direktor. Räägiti kõikgest sellest, mis see õppeaasta toimub. Mulle tundus, et midagi uut võrreldes eelmise aastaga ei olnud. Mis seal ikka palju muutuda saab. Tegelikult oli uus see, et kooli minnes vaatasin, miks keegi kuivatab nööri peal pesu ja seda kooli õues. Tuli välja, et need on leitud-kaotatud asjad ja paluti ülevaadata. Mina vaatasin, aga meie asju seal ei olnud. Seejärel oli aeg klassidesse minna. Eelmine aasta käisin ma Gregori klassis ja seal läks äga palju aega. Seega mõtlesin seekord minna Marleni omasse, kuna neil on uus õpetaja. Lootsin, et ta kaua ei räägi ja jõuan kõral klassi samuti minna. Enne, kui klassi jõudsin tuli Gregori õpetaja ja ütles, et ma sealt ka läbi läheksin. Marleni õpetaja hakkas rääkima ja mulle tundus, et ta ei lõpetagi oma juttu. Enam vähem kõik see mida ta rääkis on Marlen juba ise rääkinud. Üks hetk tundus, et õpetajal sai jutt otsa, keegi midagi küsis ja osad vaatasid ringi nägudega kas võiks ära minna. Mõtlesin, et lähen ja küsin kas on kõik, et mul vaja teise klassi minna. Enne, kui seda teha jõudsin nägin ukse taga Gregori õpetajat, oligi hea võimalus lahkuda. Seega Gregori klassis toimuva kohta ei kuulnud ma midagi. Mõlemad lapsed olid teinud laua peale kaardi, kus oli nende poolne kiri mulle koos pildiga. Kirjutasin neile mõlemale vastu ja loodetavasti on neil heameel.