Hispaania 2013

Terve öö puhus tugev tuul ja koguaeg oli selline tunne, et kohe lendab telk koos haagiseküljega minema. Hommikul ärgates olid kõik asjad omalkohal ja sai hakata uut tuulist päeva nautima. Täitsa ära on tüüdanud see tuul, mis puhub jätkuvalt 13 m/s, täna öösel peaks tuul vaibuma. Hommikul oma postkasti avades leidsin meie uues sõbra kirjad. Ta oli juba hommikul vara vaadanud korterite kuulutusi ja saatis erinevate kohtade linke. Vaatasime ja leidsime enda jaoks sobiva, vähemalt piltide peal on korralik. Meie asume hetkel antud kohast ca 160 km kaugusel ja kuna me ise keelt ei oska, siis vaatama ei saanud minna. Meie abiline läks täna tööle ja ei saanud ka vaatama minna, aga ta helistas kuulutuses toodud numbrile. Loodetavasti õnnestub meil nädala alguses sinna minna ja loodetavasti üürileping sõlmida. Päris tore võiks olla elada taaskord korteris, kuigi ega see haagises elamine ka midagi hullu ole. Päeval käisime mereääres jalutamas, kus oli suhteliselt tuulevaikne, hetkel on maatuul. N...

Täna hommikuks jõudis meieni halb ilm koos tugeva tuulega. Hommikul ärgates oli toas sooja 18,8 kraadi, minu jaoks oli kül, teised väga ei nurisenud. Selle eest õues puhub tuul 13 m/s, vähemalt nii väidab norrakate ilmajaam. Seega täna õues jalutamine ei tule kõne alla ja üldse tuleb vaadata, et tuul telki minema ei vii. Ajapikku oleme me arusaanud, et kui tahad pühapäeval süüa, siis tuleb laupäeval poes käi. Esimese asjana suundusime supermarketisse ja ostsime mikroka ära. Huvitav oli see, et ei pidanudki esitama dokumentio, näpu jägi või analüüse viima. Oleks enne teadnud, et tehnikat saab nii lihtsalt osta, oleks juba ammu ära ostnud. Meile lihtsalt meenus telefoni ostmine, kus tuli igasugu asju esitada. Seejärel läksime toidupoodi ja ostsime pizzasid erinevaid ja Marleni eritellimuse lasanje. Lõpuks saime kõik vajaliku, ma vähemalt loodan ostetud ja suundusime koju. Päris hea oli visata toit ahju ja ta mõne minuti pärast sealt välja võtta. Kõik sõid ja kiitsid. Peale sööki polnud m...

Marlen sõi hommikul sai ja ühel hetkel tuli meie juurde ja teatas, et tal tuli  hammas ära. Olidki juba kauaks suhu jäänud. Mingi aeg tuli tal hambaid järjest ära ja siis oli küll tunne, et ei tohi lasta tal enam süüa. Ise ta oli rahul ja "hamba august" tuli pilti teha. Mitte keegi ei viitsinud terve hommiku midagi teha ja lõpuks haaras Peeter ohjad enda kätte. Uuris tema kaarti ja gepsu ja lõpuks leidis linna kus me pole veel käinud. Lähiümbruse linnad on otsa saanud ja enda linnas pole ka midagi enam avastada. Seega läksime täna kaugemale ja jõudsime järelduse, et mitte midagi poleks juhtunud, kui me poleks nii kaugele tulnud. Tüüpiline Hispaania väike linn, majad, autod, kitsad tänavad ja tülpinud nägudega müüjad. Sõitsime tänavat mööda, kui nägime liiklusmärki auto pildiga ja 6 meetrit. Peeter veel küsis, kui pikk mieie auto on ja mina teatasin, et nii palju ta ei ole. Sõitsime edasi ja naersime, et see oleks täitsa hea tänav haagisega sõitmiseks. Varsti enam ei olnud nal...

Hommikul läksime oma linna üldturule, mis peaks tähendama, et müüakse kõike. Kohale jõudes ilmnes, et pool linna on turu all ja, kui Peeter nägi esimest parkimis kohta, siis oli ta vaimustus suur. Paraku suutis ta sealt mööda sõita ja, siis ta enam nii rõõmus ei olnud. Tema rõõmuks oli eemal olevas suures parklas ka talle ja meie munakesele koht jäetud. Seega läksime vaatama, mida head müüakse. Meie suureks petumuseks oli terve turg täis riideid, jalanõusid, ehteid, nõusid ja ei ühtegi puu-ja juurviljamüüjat. Seega meie plaan osta maasikaid jäi teostamata. Kogu turu juures oli kõige huvitav jälgida nö piraatmüüjaid, kelledeks olid hetsad mustanahalised noormehed. Nemad laotasid oma linad teeäärde ja panind asjad sinna peale. Natukese ajapärast vaatasid, kuidas ta läheb oma asjadega minema. Alaguses me ei saanud aru, mis toimub, aga siis nägime tulemas politseid. Sellist pilti õnnestus meil mitu korda nähe, kus juures teised müüjad olid rõõmsate nägudega, kui politsei tuli. Sellest tegi...

Hommik oli mõnus, päike paistis ja isegi minusugusel külmavaresel ei hakanud kampsuni väel õues külm. Uskumatu. Lisaks oli meil pinksi "trenn" ja meil tuli isegi välja, reegleid me õnneks/kahjuks ei tea. Lisaks suutsime me pinksireketitega sulgpalli, jalgpalli ja kõiki muid palle ja mängida. Mis teha, kui inimesed on andekad. Kuna ilm oli ilus ja kaloreid sai hulgim põletatud, siis otsustasime jäätist sööma minna. Läksime meie jala ja lapsed ratastega. Kämpingu territooriumilt välja saanud saime mõnda aega käia/sõita mööda kraavi ja edasi käisime maantee ääres. Minnes ei olnud asi eriti hull, aga tagasi tulles oli rekka mööda sõites raskusi püsti jäämisega. Üks eriti "haige" juht sõitis veel teeserva poole, et meil ikka hea oleks. Tagasi tulles tulime me teisel pool teed ja saime varem tee pealt minema. Kuid paraku ei pannud me keegi tähele, et ees olev romula on siestale läinud ja värva on lukkus. Seega läksime kraavi pervest alla ja ülesse ühes käes ratas ja teise...

Vanasõna ütleb, et kes otsib see leiab, mina seda enam ei usu. Kuna me ei ole jätkuvalt uut tuld autole saanud, siis mõtlesime minna kõrval küla autopoodidesse. Geps pakkus päris mitut kohta ja neid me siis hakkasimegi läbi sõitma. Ja tulemuseks olid järgmised leidsime remonditöökoha, tühja platsi, tegevuse lõpetanud koha. Ühetgi poodi meil leida ei õnnestunud ja tuld ka mitte. Tulime oma küla poole tagasi ja leidsime, et teeääres on Mercedes-Benz´i esindus/pood. Läksime siis asja uurima, vaateaknal vaatas meile vastu müügis mersu ja see oli ka kõik. Uksed olid lukus, kedagi ei olnud ja ühtegi kirja ei olnud ka, millal võiks tagasi tulla. See oli kohta, kus tuli taaskord igatsus linna järgi, kus me esimesena oli, ma ei pea siinkohal Tallinnat vaid Santa Susannat silmas. Seal oli olemas autovaruosade pood. Minu jutus jääb kindlasti mulje, et elame tühermaal ja ühtegi poodi ei ole. Tegelikult siin on isegi autoesindused olemas, aga sealt me lihtsalt ei saa endale sobivat varuosa. Tegin j...

Kuna me oleme kohati ikka väga "andekad ja targad", siis ei jõua me alati sinna kuhu vaja st. eile me turule ei saanud, kuna seda lihtsalt ei olnud. Seega tuli appi sõber google ja sealt leidsime me piirkonna linnade turupäevad ja, mis tüübiga tegemist on. Kas on üld-, või tekstiiliturg ja tänu sellele suundusime täna Peniscolasse üldturule. Kaardi pealt vaatasime koha järgi ja kohale jõudes leidsime isegi parkimiskoha. Müüdi nagu alati kõike ja rahvast oli päris palju. Jääbki arusaamatuks, millal ja kas inimesed üldse tööl käivad. Meie sooviks oli osta puu-ja juurvilju, millede müüjaid oli kahjuks vähe. Vaatasime pakutava kauba ära ja asusime ostma, 2 kg maasikaid oli 5 euri. Mandariinide hooaeg hakkab läbi saama ja neid müüakse hulgi ja odavalt, 6 kg oli 3 euri. Liskaks saime veel tomateid, kurki ja paprikat. Lisaks kohtusime turul oma naabritega, nii vahva oli kellegi tuttavaga kohtuda. :) Me oleme pikka aega tahtnud endale osta pastamasinat ja oh imet täna ledsimegi. Sama...

Tüüpiline pühapäev st igav päev. Eile tekkis meist paar kohta edasi autoelamu, millel olid külje peal erinevate riikide lipud kleebitud. Seal oli ka eesti oma, esimene kord üle pikaaja eesti lippu nähe oli kuidagi harjumata. Samas koduigatsust ei tekkinud. Tahtsin nende käest küsida, mis puhul neil eesti lipp on, aga ma ei näinud neid kordagi väljas. Ja täna, kui me käisime ära olid nemad ära kolinud. Olgu siin kohal lisatud, et me ei ole jätkuvalt ühtegi eestlast kohanud. Mõtlesime, et läheme korralike "hispaanlaste" kombel turu värskeid asju ostma. Otseloomulikult meie linnas täna turgu ei olnud, polnud ka kõrval külas Benicarlos. Tee peal vaatasime, et ühte kohta on millegipärast pargitud palju autosid ja rahvast on ka. Otsisme endale ka parkimiskoha ja läksime uudistama, jõudsime kohalikule kirbuturule. Seal oli ühes hoones ka antiikmööbel, mis oli paraku oskamatult restaureetitud, ei ole mõtet teha asja, kui ei oska. Keegi oli lakkinud niimoodi üle, et laki tilgad jooksi...

Keegi arvas, et tore on taevasse pilved panna ja päike ära peita, no nii võib, aga ei ole sugugi ilus. Lisaks sellele otsustasid ahvid elektri ära võtta ja seekord ei olnudki me tekitanud ülepinget. Kuna ka teistel polnud elektrit ja kõik jooksid elektrikapide vahet, nagu meie tavaliselt teeme. Nii laisad me olime, et vastuvõttu uurima ei viitsinud minna, mis toimub. Selle asemel läksime hoopis järgmist küla avastama, kusjuures ma ei ole siiani arusaanud, kas tegemist on küla või linnaga. Igatahes ilmnes, et me käisime seal linnas õhtul, kui esimest korda siia kämpingusse tulime. Päeval oli seal kõik hoopis teistmoodi, maha jäetud ja poolikud majad, inimtühjad-kõledad tänavad. Kusjuures autoteed on väga head, kui välja arvata lamavad miilitsad, mis on kõrged ja haagisega üle sõita on neist vastik. Tekkis juba tahtmine ots ringi keerata ja kuhugile mujale minna, aga miski sundis edasi sõitma. Ühel hetkel nägime inimesi jalutamas, majad tekkisid, seejärel autod. Nojah järgmisel hetkel ol...

 Hommiku oli jälle kord ilus, üldse oli mõnus ja soe päev. Tänase päeva üheks osaks võiks nimetada " b/penide" külastamine. Meist järgmine küla on Benicarlo ja sealt järgmine Peniscola, viimasesse neist minna otsustasimegi. Teel sinna küsisin, kuidas Peeter on rahul selle linnaga, kus me hetkel peatume võrreldes meie esimese linnaga siin riigis. Ja sellepeale lausus ta kuldsed sõnad, ma panin need kohe vihikusse kirja, mis mul autos käepärast on. " Selleks, et ennast leida tulev ennast kõigepealt ära kaotada". 15.02.13.a., kell 11.34. Ja nii ta tegelikult ju ongi, tundub, et osa meist jäi Santa Susanna linna ja ei saa välistada, et me sinna tagasi läheme. Igatahes jõudsime lõpuks Peniscolasse ja võtsime suuna mägede poole. Õigesse mäkke me ei jõudnud, kus pidi kindlus olema, aga see on nii tavaline, et neid kohe ei märka, eriti meie puhul. Mäest alla sõites tegime mereääres peatuse ja lapsed said taaskord korjata merekarpe, nagu meil neid veel vähe oleks. Peeter sei...

Päikseline päev paradiisis on alanud. Otsustasime täna minna mereäärde jalutama, sinna pidi kämpingust olema ca 900 meetrit. Huvitav on see, et hispaanias on kasutusel teistsugused meetrit. Tegelikult oli mereäärde ca 2 km hea oli, et lapsed tulid ratastega. Me oleme siin enne ka vaadanud, et mingi koht asub x meetri pärast ja sinna jõudes ilmnebm et peab veel x arv "meetreid" edasi minema. Eks sellega tuleb harjuda ja juba eos korrutada meetrit. Meri oli nagu meri ikka, suur sinine, kõik kohad väikesed kive täis, ümber olid kaljud. Mõned üksikud inimesed jalutasid, päike paistis, kerge tuul puhus oleks tahtnud rannatooli võtta ja päevitama hakata. Gregor korjas endale ca 40 merekarpi, üks ilusam kui teine, Marlen tegi kividest ja veest uue koogi. Igatahes väistas see jalutuskäik meid kõiki ära nii, et korralike hispaanlste kombel pidasime ülepika aja täna siestat. :) Meie kohalikus kämpingus tähistati täna korralikult sõbrapäev (siin tähistatakse igapäev midagi), restoranist...

Taaskord on hommik tuuline, ei saa mina aru, miks siin riigis koguaeg tuul peab puhuma. Muidu on ilm ilus ja päikse käes on 20 kraadi sooja, oleks veel tuulevaikne... Oli see nüüd eile hommikul või üleeile õhtul, kes seda enam mäletab. Igatahes ilmnes, et haagise esimene rehv (diisli all olev) on tühi. Seega eile kolides ei saanud me haagist lükata/ tõmmata esimest otsa, vaid pidime tõstma. Seega Peetril jälle tegevust, nagu ta täna hommikul ütles põhjust toast välja minna. Ilmnes, et rehvi sise kumm on katki ja selle peale läks ta koos lastega uut otsima. Ja kindlasti lähevad nad ka ületee asuvasse romulasse tuld vaatama. Kas nad ka tagasi jõuavad, seda näitab aeg. Uskumatu, aga ei läinud poolt päevagi ja juba olid nad tagasi. Tuld nad ei saanud, kuna oli liiga vana auto sees, uut rehvi samuti. Ostsid hoopis käiad ja Peeter hakkas vana rehvi ise korda tegema. Vahepeal tuli kõrvalt naaber õpetama, et tuleb oodata enne, kui lapi võib peale panna. Peeter kuulas ära ja tegi ikka omamoodi ...

Täna hommikul jõudsime järeldusele, et elame küll ilusas kohas, aga selle eest tuleb maksta ka kunagi. Seega võtsime taasklelnevatel päevadel arutanud erinevaid varaiante. Ja kuna viimasel korral kohta otsides ilmnes, et mida lõunapoole minna, seda kallimaks elu läheb. Vaatasime erinevate kämpingute kodulehti ja jõudisme järeldusele, et hetkel me rohkem lõunapoole ei lähe. Kahju küll, aga tuleb mõelda ka raha peale ja nii me võtsimegi suuna hoopis põhja poole. Sihtkohaks võtsime kämpimgu, kus me peatusime teisena, kuna seal oli vastuvõetav hind. Seega autosse ja teele, imekombel õnnestus meil täna välitida linnu, vannalinnu ja sõita mööda suht lauget teed. Huvitav küll, mis gepsuga juhtunud on, minnes suunas ta meid kõik võimalikke "huvitavaid" teid pidi. Peeter hakkas mulle poolest päevast ajama, et ma võiksin tema asemel sõita, aga ma ei olnud sellega nõus. Lõpuks ca 60 km enne kohale jõudmist tegime väikse peatuse ja siis ma pakkusin talle ise välja, et ma võin sõita. Päik...

Peeter käis täna kohalikus romulas tuld küsimas, tuli oli isegi olemas. Alguses tundus talle,et müüja kirjutas paberile 30.-, aga ta polnud päris kindel. Kui müüja uuestu hinna kirjutas, siis oli juba 50.- adios ja minema. Autovaruosade poes küsiti kõigepealt 125.- ja seejärel tehti "hind heaks" 80.- Ei sobinud seegi, mersu esinduses siin ei olnud, aga soovitati Alicantest küsida. Seejärel hakkasime uurima võimalust tuli tellida Eestist, praegu ootame hinnapakkumisel vastuseid. Hommikul ärgates oli tunda, et haagis kõigub rohkem, kui tavaliselt ja ilmnes, et õues oli tugev tuul. Kuna eile olid poed kinni, siis otsustasime täna uuele ringile minna. Parklas autost saime kuidagi välja, isegi uksed jäid ette, see eest poeni minek oli raske. Tuul oli nii tugev, et lastele oli raskusi käimisega, poe uksest väljatulles oli tullekoridor ja seal oli juba endal tegemist, et välja saada. Seejärel hakkas veel vihma ka sadama ja me läksime oma külla tagasi. Meil vihma ei sadanud, aga tuul...

Tegime oma uues kämpingus jalutuskäigu, et leida autopesemise koht üles. Seda me veel ei leidnud, aga selle eest nägime uhkeid haagiseid ja autoelamuid. Haagised on kohati suuremad, kui mõne inimese korter, küljed sõidavad välja ja see annab kõvasti ruumi juurde. Lisaks vaatasime, et tänapäeva haagised on tunduvalt kõrgemad, kui meie omad. Eriti uhke oli üks buss, millel külepealt tuli välja väliköök. Lisaks nägime esimest korda sadulhaagiseid, üks on meie kõrval müügis 32000.- Haagistel käivad järgi veel järelhaagised, kus on sõiduautod, tsiklid, rollerid. Osadel on lihtsalt haagise/ bussiraami peale jalgrattad pandud. Kunagi, kui me penisonile läheme, siis selleks ajaks on meil ka buss/ uuem haagis ja hakkame ka elunautima. Käisime vaatasime lähedal asuvaid linnu, mis olid täiesti inimtühjad. Me ei ole eelnevatel pühapäevadel nii väikestesse linnadesse sattunud. Kõige ebameeldivam oli see, et kõik toidupoed olid kinni. Õnneks meil veel süüa on, aga mõnda asja oli juurde vaja.

Hommikul kohe esimese asjana suutsin elektri üle tarbimise tekitada, aga kuna ma eelmine kord kuulasin, mida ma valesti tegin, siis seekord suutsin ise elektri sisse lülitada. Lisaks kõigele tekkis mul eile depressioon ja see ei ole veel üleläinud. Põhjus on väga lihtne ma soovin, et me leiaksime juba korteri ja töökoha, et lõppeks see rändamine tundmatusse. Suht tüütu on sõita jälle uude kohta teadamata, kus sa järgmise öö veedad. Tahaks saada tagasi kindlustunde, et see on minu kodu ja ma ei pea, siit kuhugile minema. Samas tuleb korteri üür odavam, kui haagisega parklates ööbimine. Liskaks on korteris rohkem ruumi, elektrer toimib normaalselt, süüa saab teha ahjus ja külmkapis on rohkem ruumi. Üks mida ma tean kindlalt on see, et ma ei igatase taga Eestit. Siina on kliima mõnus, inimesed naeravatvad ja  toidupoes odavamad hinnad. Kui on soodukas, siis on sellest ka arusaada, hind on tõesti allavõetud, mitte nagu eestis. Paneme kõige peale 50 n% juurde ja siis teemna allahindluse...

 Vot ei taha ja ei ütle midagi!

See ei ole elamiseks üldse tore koht, tuul puhub niimoodi, et ust on raske lahti teha. Hommikul ärgates oli taevas üle pika aja pool pilves, päike tuli pika peale välja. Autoga oma külla tagasi sõites vaatasime, kuidas merel laineted möllavad. Siiani olime näinud, et lained on kalda juures, aga täna olid nii kaugele, kui silm seletas.Naarimees andis lastele kummalegi apelsiini, koorides ilmnes, et need ei sünni süüa. Tundub, et nad on käinud pooltooreid vilju korjamas ja siis neid päikse käes järelküpsetanud. Õhtul süüa tehes õnnestus mul ülekoormus tekitada ja elekter läks omateed. Peeter ja Marlen olid kuhugile kadunud ja nii tuli mul endal elektrikut mängida. Pean siin kohal mainima, et ma pole suurem asi elektrik (ma kunagi vahetasin laelampi nii, et pool küla oli pime). Ma nägin küll, kuidas Peeter tõmbas eelmine kord juhtme välja ja ootas hetke ja pani tagasi. Minu see ei õnnestunud, lõpuks läksin elektrikilpi ja tõmbasin juhtme välja, ootasin ja uuesti sisse ei midagi. Min...

Taaskord on käes kolimispäev, mul tekkis juba eile stress, mõldes kolimise peale. Õhtul vaatasin netist ühe (rõhksõnal üks) koha välja, mis mulle tundus sobivat. Sisestasin gepsu kordinaadid ja nii me sinna poole liikuma hakkasime. Kohal olime ca 1,5 tunniga, poleks me sinna jõudnud ei oleks ka midagi väga hullu olnud. Koht asus külakeses, mis oli täiesti inimtühi, keset tühermaad. Vaatasin korduvalt antud koha pilte ja reaalsus ei olnud see, oli hoopis hulle. Selle peale ütles Peeter, et facebookis on ka kõik "ilusad". Igatahes läks aiataha minu plaan esimesse kohta pidama jääda ja stressi vaba päev veeta. Peeter arvas, et see on normaalne. Ei jäänud muud üle, kui ikka edasi aina, edasi mitte sammukesti tagasi minna. Kuna ma olin kindel, et me jääme esimesse kohta, siis puudus mul plaan B. Peeter ei saanud muidugi aru, miks ma ei võinud vaadata vähenalt paari-kolme lähestikus asuvat kohta. Blondiin, mis teha üks mõte korraga, kaks teeb haiget. Eile olid mul arvutis lah...

Elektrisüsteem ajab lihtsalt hulluks, kogu aeg vaata mida saad kasutada ja mida mitte. Vett käis Peeter hommikul wc keetmas, kuna mul oli toidutegemine pooleli. Pliidil kahte auku korraga ei saa sisse panna, siis elekter läinud. Igatahes homme läheme siit minema ja loodetvasti järgmine koht on parema elektriga. Kõrval olevad sakslased käisid päeval rolluga linna uudistamas ja tagasi tulles tõid lastele kinderi üllatusmunad. Läksime me siis hommikul ttaskord lõbustusparki ja tulime taaskord sama targalt tagasi. Ühtegi silti kuskil väljas ei ole, mis kellast kellani avatud on. Kus kohast me siis peame arusaame, millal on paras aeg minna. Samas jääb võimalus, et lõbustuspark tehaks lahti, kui karneval tuleb. Nagu mina aru olen saanud, siis karneval tähendab paastuaja algust. Toimuvad suured pidustused, poed on täis erinevaid kostüüme ja rahvas ostab neid massiliselt. Meie pole paraku endale ostnud, kuna me ju esimest aastat siin ja ei ole nende kommetega veel kursis. Igatahes peale k...

Hommikul paistis päike tuppa ja pikapeale läks isegi soojaks. Öösel oleks soojem võinud olla, aga jäime ellu. Otsustasime veel üheks ööks siia jääda. Kuna nüüd on laste poolt põetud viirus meile külge hakanud, köha nohu meil ei ole, aga selle eest on pea paks otsas ja enesetunne kehv. Seega tutvusime täna Vinarosa linnaga, päeval tegime kohustuslikus korras siesta ja pärast seda oli natukene parem olla. Õhtul linnas käies leidsime lõbustuspargi, mis oli paraku juba kinni panud. Kuigi Peeter arvas, et äkki ei ole veel lahti tehtud. Homme päeval mõtlesime, et lähme vaatame uuesti. Uues parklas on naeratavad, teretavad naabrid ja privaatsust kui sellist siin ei ole. Kõik elavad külg külje kõrval, aga see eest on meil vastas dussiruum ja seal kõrval nö pesupesemise kohta. Hommiku otsa käisid naabridmehed kanistritega sealt vett haagistesse vedama,meie ei pööranud sellele eriti tähelepanu. Peale lõunat oli mul vaja toidunõusid pesta ja läksin isegi sinna vett tooma. Ja siis ma sain aru...

 Öösel oli meie külas torm, eile õhtul naaber ütles, et läheb tormiks. Tänane öö jäi magamata, kuna tuul puhus ja männiokkad kukusid pidevalt haagise ja telgikatusele. Siin on kordades suuremad männiokkad, kui on eestis. Ja need tegid sellist kolinat, et segasid magamist. Hommikul oli esimene asi kontrollida, kas telk elas tormi üle. Seekord läks hästi ja telk on terve. Pakkisime oma asjad kokku, vaidlesime vastuvõtus ja saime natuke väiksema arve, kui eile öeldi. Lapsed istusid juba siis autos oodates, kui meil polnud veel asjadki koos. Uueks sihtpunktiks võtsime Valencia ja teele me asusimegi. Nagu oli gepsust arvata suutis ta meid vahepeal valesti juhendada, aga see ei tulnud meil enam üllatusena. Mina kujutasin juba hommikul ette, et me ei leia endale nagu alati ööbimispaika. Peeter oli optimist ja arvas, et tema enne kella 16.00 ei hakka paanitsema. Sõitsime ja nägime, et teeääres on karavanidepood, järelikult on kuskil ka parklad. Gepsust esimene koht välja valitud ja h...

Tänane öö möödus suht rahutult, uus koht uued helid. Hommik see eest oli helge, eile me arvasime, et me itaalasest naaberiga hakkab nalja saama. Kusjuures eksisime täiega, tema ärkas hommikul võttis oma rolleri ja lasi jalaga. Järgmine kord oli teda kuulda õhtul, kui ta laulu ja nõudekolina saatel tegi süüa. Huvitavaks tegi elu hoopis vasakule poole jääv naabrimees. Tundub, et tegemist on nö kohaliku inimesega, kelle on statsionaarselt haagissuvila parkitud karavaniparkla territooriumile. Me olime varemgi tema elamist vaadanud. Igatahes tuli ta eile õhtul kohale oma uhke "ferrariga", mis autoga tegelikult tegemist oli  me ei suutnud tuvastada. Hommikul olid nad naisega enne meid juba õues toimetamas. Mehel õlgaeni hallid juuksed (ca 55 +), valge pikavaruka pluus seljas, mis oli ümber keha pimgul, jalas liibuvad dressipükisd, üleval neonrohelisega kirjad, jalaotsas olid tal minu arust altnaeltega tossud. Naine umbes sama ealeine, tumeda peaga seljas pike kampsun, jalas l...

Ja ongi käes veebruarikuu, uskumatu mõned nädalad veel ja ongi jaanipäev käes. Köha-nohuralli hakkab ka läbisaama, öösel oli juba võimalik magada. Magama jäädes nad veel köhisid ja siis tekkis lõpuks vaikus. Mulle kohati tundub, et neil ei olegi nii väga vaja köhida, aga kui üks ees köhib, siis teisel on vaja järgi teha. Tundub, et kohalikust apteegist ostetud köharohi on tõhus. Meile ootamatult tegelesime täna kolimisega, täitsa "väistav" oli kohe, kolisime ca 500 meetrit eemale. Käisime hommikupoole lastega endale uut parkimiskohta otsimas, et saada merest natukene kaugemale. Seal pool, kus meie elame on peale meie veel 2 autoelamut, teises territooriumi otsas elab millegipärast palju rohkem rahvast. Tänasel ringkäigul selgus ka põhjus, neil on paremad timngimused pesemiseks. Meie pool olid dussiruumid ilma väliukseta ja seal oli riidesse pannes jahe. Siin on uksed ees ja sees on soe. Seega hakkasime teises otsas endale sobivat parkimiskohta otsima. Paraku on seal, aga raha...

Köharalli kaasasõitjaks nohu jätkub täna ka. Gregor köhib lõpuks ometi natukene vähem ja nohu hakkab järgi andma, palavik on ka läinud. See eest Marlen köhib, nohu ja palavik 37,3 kraadi on tal. Nii, et täna veedame me toreda päeva toas, ei saa ju neid palavikuga õue viia. Ma ei hakkagi siin kohal mainima, et päike paistab ja ca 18 kraadi on vilus sooja. Käisin päev üksinda poes autoga ja mulle tundub, et ma sõidan ka nagu kohalikud juba. STOP märgi all seisma ei jää, ringist sõidan otse üle. Kui ma seda Peeterile rääkisin, siis ta ütles, et kui tema seda teeb, siis ma pistan küll kisama. :) Nojah erinevalt temast ei ole mina siin kummivilinal kohapealt ära sõitnud. Veetsimegi toreda tubase koduse päeva, vaatasime arvutist multikaid. Ahjah tundub, et auto probleem on lahendatud, õli ei ole enam maha tilkunud.

 Huvitav on see, et aeg läheb siin nii kiiresti, et ei jõua enam nädalapäeva ja kuupäeva meelespidada. Täna hommikul ma avastasin, et jälle on kolmapäev kätte jõiudunud, aga tunne on selline, et eile oli alles reede. Ma ei saa sellest aru, miks tööle käies aeg nii ei lennanud. Peeter helistas eile saadud kinnivara maakleri numbrile ja sai vastuseks, et nemad ainult müüvad kortereid. Kas see ka tegelikult nii on me ei tea või ei meeldinud neile see, et Peeter küsis vene keeles. Kuna korterit ei saanud, siis mõtlesime lõpuks oma linnas asuvat kindlust vaatama minna. Vaatasime eile kaarti ja nägime kus ta on, lisaks teadsime tänava nime. GPS tänavat ei leidnud ja nii me oma tarkusega otsima läksime. Eeldasime, et ta jääb kuhugile mäe otsa ja nii me hakkasime neid 45 kraadiseid tõuse läbi. Jõudisme ühele tänavale ja saime auto parkida, kuna me ei saanud aru, miks on keset teed pandud postid ja me ei saa edasi sõita. Läksime siis jala sealt vahelt läbi ja nägeime, et tee läheb ja eemal ...