25.10.2015

Ärkasin mina üles ja juurdlesin palju kell võiks olla. Nagu kisu pärast lõi kiriku kell pool tundi. Ma ei tõmmanud magamistoas aknakated ööseks täitsa kinni ja seega oli toas valge. Selle järgi tundus mulle, et kell on ca 7.30. Loomulikult peab ju valge olema, kuna öösel tuli jälle kella keerata. Ei saa mina jätkuvalt aru, miks ei lõpetata seda kella edasi-tagasi keeramist ära? Minule see keeramine ei sobi kohe kuidagi ja mina elaks rõõmuga ühes ajas. Ronisin voodist välja ja tuli välja, et ma olin kellaaja õieti arvanud. Vau pühapäeva hommik ja mina nii vara üleval. Panin kohvivee keema ja peagi tõusis Peeter samuti üles, unetute klubi. Natukene hilje ärkasid lapsed ja oligi pühapäev alanud. Meil on täna kavas minna Andorrasse ja seega varajane ärkamine sobis. Kell oli veerand kümme, kui me juba teele asusime, eriti varajased. Teed olid suht-koht tühjad ja seega sai rahulikult oma sõitu sõita. Sõidumeistrid ei olnud veel toast välja saanud. Tee peal tuli tanklast läbi käia, kuna kütusetuli hakkas liiga vara põlema, tekkis oht, et me ei jõua olemas oleva kütusega kohale. Teenindaja vaatas mind küll kohtlaselt, kui ma 5 liitrit kütust küsisin. Piiri peal tekkis väike ummik, aga see läks suht kiirelt laiali. Jõudsime Andorra poolele ja seal küsis piirvalvur passe, kus juures esimest korda riiki sisenemisel. Ja, mis peamine piirivalvuriputka oli minu (kõrvalistuja) pool. Andsin talle passid ja ta küsis palju inimesi on. Ma andsin ju talle 4 passi, aga tänu toonklaasile ta ei näinud palju taga inimesi on. Tegin ukse lahti ja ta nägi lapsi. Uks uuesti kinni ja seejärel kommenteeris Marlen, et piirivalvur on täpselt Venemaa president Putini nägu. Katsu, siis sellise kommentaari peale tõsiseks jääda. Hea, et piirvalvur ise seda ei kuulnud. Mina sarnasust ei märganud ja ma ei teadnud, et Marlen sellist inimest teab. Igatahes saime oma passid tagasi ja võisime edasi sõita. Peeter kommenteeris, et piirivalvur oleks vähemalt öelda teretulemast Andorrasse, aga ei midagi. Kell oli alles vähe ja seega oli poes suhteliselt vähe rahvast. Saime oma tavalised ostud tehtud ja ees ootas käik poodi, kus eelmine kord nägin saapaid. Sinna jõudes selgus, et seal on jätkuvalt saapaid, isegi rohkem, kui eelmine kord. Kuid neid, mis mulle meeldisid loomulikult enam ei olnud. Mis tõestas taaskord, kui meeldib osta kohe, ära jää ootama homset. Proovisin teisi jalga, et äkki on midagi, aga ei midagi. Seega jääb loota, et meile tulevad kunagi normaalsed st mulle sobivad saapad müügile. Vastasel juhul võiks kaaluda talve edasi lükkamist või peab tõesti vanad saapad välja otsima. Hea küll üks päev ühe paari tõstsin välja, uigi jalga pole veel pannud. Koju jõudes panin kartulid-porgandid keema, kanakoivad ahju ja keelekeema. Täna on meil menüüs kartulisalat, kanakoivad ja keel. Kuni kartulid keesid hakkisin ülejäänud komponendid. Kõik asjad said lõpuks valmis ja oli aeg sööma hakata. Tuleb tunnistada, et toit oli hea ja sai ülesöödud. Kööki jõudes tuli mulle meelde, et keel sai valmis ja ma panin ta jahtuma, aga jäi lõikamata. Seega homme saab keelt ka süüa, kahju ainult, et leiba ei ole. Kuid selle peale ütles Peeter peamine, et sinepit on, saab ilma leivata ka. Lapsed ei tahtnud magama minekust nagu ikka midagi kuulata, kuigi ma oleks eeldanud, et nad on väsinud. Kuid ei mingit vastuvaidlemist, voodisse, sest homme on kool.