Hispaania 2013

Nüüd tuleb ennast kokku võtta ja minna korter ära anda ja siis saab minna mänguväljakule. Tuleb taaskord tore ja tegude rohkem päev. Korteriga sain ühelepoole ma vähemalt loodan, kuigi kahtlustan, et rahadega võib jama tulla. Läksime siis lastega kohale ja ütlesin, et me soovime lepingu lõpetada. Mind vaadati imestunud näoga, et mismõttes te ju alles kolisite sinna. Küsiti põhjust ütlesin, et seal oli ole võimalik magada, kuna naabrid koguaeg kolistavad ja seinad kostavad läbi ja lifti müra segab ka. Sellepeale vaatas ta mind ja see on põhjus. Õnneks oli mul trump tagataskust võtta ja rääkisin talle, et Marlenilt varastati nukk ära. Ja lisasin juurde, et me ei saa elada majas, kus on vargad, kui pead muretsema kas keegi teeb su auto või korteri tühjaks. See jutt tegi teda juba murelikus ja ta sai aru, miks me tahame ära minna. Ta ütles, et tuleb meie majja ja vaatab video üle, et kes seda tegi. Lisaks küsis kas ma tahan teha politseile avalduse...mida veel ma ei hakka ju nii väik...

 Hommikul tegelesime kodustetöödega ja siis läksime naaberkülla turule. Millegipärast turgu ainult ei olnud, mis teha. Vaatasime hoopis, et inimesed on sõitnud alla jõeäärde ja läksime vaata, mis huvitavat toimub. Osa inimesi oli jalutama tulnud, enamus püüdis kala, kusjuures keset linna. Seda kas keegi reaalselt kala sai ma paraku ei näinud, aga kalamehi oli küllaga. Liskaks leidsime ühe põõsa juurest koduhaned, huvitav kas keegi kohalik hoiab oma linde seal. Kuna teise põõsa alla oli visatud mitu kotitäit toitu. Hästi palju oli kohalikke liikvel, kuna tavaliselt pühapäeval ei ole neid näha. Paljudel olid käes palmioksi meenutavad oksad ja mingid teistsugused ka. Arusaamatuks jäi, kus kohast nad nendega tulevad ja miks nendega ringi käivad. Neid oksi oleme näinud poes müügil ja teinud järelduse, et need on algavateks pühadeks olulised. Eile tekkis mingi hetk arvamus, et ehk nad lähevad nendega kirikusse, aga kuna nendega mindi erinevates suundades, siis vaevalt. Loodetavasti...

Kuna lapsed magasid Peetri koju tuleku ajal, siis kasutasime võimalust rääkida juttu ilma, et keegi vahele segaks. Seega magama saime alles vastu hommikut, aga selle eest oli see selle nädala parim uni. Lastel oli hommikul rõõmu kui palju nähes, et isa on koju tulnud. Päeval käisime kohustuslikus korras toidupoes ja pärast lõuna veetsime niisama mitte, kui midagi tehes. Meie linnas elab ca 15000 inimest ja parkimisega tekkib siingi probleeme. Selleks, et toidupoodi minna tuli meil otsida parkimiskoht eemale, kuna poe enda parkla on nii väike ja laupäeval käivad kõik poes. Me ei pidanud vajalikuks jääda autode kolonni parkimiskohta ootama. Ja väike jalutuskäik ilusa ilmaga kulub ära. Õhtul läksime korterit vaatama. Korter on möbleeritud, 4 toaline, eraldi köök ja 3 magamistuba, suur rõdu, vann, eralid pesupesemise ruum kraanikauss pluss pesumasin ja mis peamine maas oli parkett. Kuna korter tundus enam vähem ja hind õnnestus ka odavamaks saada, siis alates 01.aprillist kolime sinn...

Ma ei saa aru, mis asi mul selle magamisega on, taaskord on magamata öö seljataga. Varsti lähen ma ja hangin endale unerohtu, sest niimoodi ei saa pikalt olla. Käisime päeval välja nagu alati ja tulime tuppa sööma. Lasterattad jätsime alla lifti juurde, välisuks on kinni ja võõrad sisse ei saa. Marlen jättis nuku rattalenksu peale istuma. Tagasi õue läksime ca tunni pärast ja selle ajaga oli nuku kadunud. Wtf pidi ju turvaline maja olema, kusjuures kõik toimus kaamera all. Ei hakanud esialgu väga suurt kisa tegema ja lootsime, et peagi tuuakse nukk tagasi. Arvasin, et mõnu laps võttis kaasa ja vanemad käsivad tagasi viia. Siiani ei ole keegi tagasi toonud. Käisime kinnisvarabüroost mööda, aga seal ei olnud kedagi, muidu oleks saanud video pealt näha, kes võttis. Kui esmaspäevaks tagasi ei ole toodud, siis ei jäägi muud üle, kui minna videot vaatama. Heaveel, et rattad alles olid. Põhimõtteliselt terve päeva veetsime me mööda mänguväljakuid käies. Õues oli tõeliselt ilus ilma, päik...

 Nagu arvata oligi, siis oli taaskord meeldiv öö. Ma ei saa vahel aru, millega meie naabrid öösel tegelevad ja milleks on vaja seda just öösel teha. Näiteks pool kaks öösel nihutas ülemine toas mööblit??? Ma ei hakkagi rääkima sellest, et koridoris oli vaja uksi paugutada ja kõva häälega rääkida. Või räägiti hoopis kuskil toas ja seinad kostsid läbi. Kes seda teab, igatahes jõudis lõpuks kätte hommik. Tegime oma tubased toimimgud ära ja läksime välja. Mingi ajapärast sain Peetrilt sõnumi, et tal on päeval mõned tunnid vaba aega ja ta tuleb koju. Kõlas täitsa uskumatult ja ma ei hakanud esialgu lastele seda ütlemagi. Mine tea äkki tuleb plaani muutus ja, siis lapsed pärast minu peale vihased, et ma valetasin. Kuna ma polnud lõunaks veel süüa teinud, siis läksime poest läbi ja seejärel koju süüa tegema. Lõpuks ütlesin lastele ka, et isa tuleb koju neil oli väga heameel selle peale. Ja ühel hetkel lasi keegi alt uksekella, lapsed tegid lahti ja, siis oli kuulda, kuidas lift jäi ...

Täitsa tore on, kui lõpuks jõuab kätte hommik ja võib tõusta, kaks magamata ööd on selja taga. Mulle ei ole kunagi meeldinud öösel üksinda olla. Seda enam ei meeldi see mulle praegu, kui ma olen võõras riigis, võõraste inimeste keskel. Ma isegi ei tea, kes mu naabrid on, trepikojas ei ole üldiselt kedagi näha. Õhtuti on kuulda, kuidas kõrval naabrid kõva häälega juttu räägivad ja naeravad ja see on ka kõik. Ju siis inimesed käivad tööl ja nemad lähevad enne, kui meie läheme välja jne. Ma loodan, et see korter, mida me lähiajal vaatama läheme sobib meile, kuna ma tahaks väiksemas linnas elada. Suures linnas kaod rahva sekka ära ja väga raske on kellegagi tutvust sobitama hakata. Samuti ei ole siin linnas seda, et vastutulijad ütleks tere. Hommikul turule minnes tuli loomulikult käia taaskord traktoreid vaatamas ja autosid tahtsid nad ka vaatama minna. Peakski nad terveks päevaks sinna viima ja las nad siis vaatavad ja proovivad. Osade traktorite peale on võimalik minna ja nii nad ...

Esimene öö üksinda (koos lastega) möödus minu jaoks rahutult, nagu oligi arvata. Õhtul magama jäämine võttis ca kaks tundi aega ja ma ei hakanud lugema mitu korda ma öö jooksul ärkasin. Hommikul ei olnud mul mitte mingisugust tahtmist ärgata, lapsed tõusid ja läksid teise tuppa mängima. Kuna nad ei tulnud mind segama ja ei kakelnud, siis ma ei pidanud vajalikuks ülesse tõusta. Ma oleks võinud südame rahuga terveks päevaks voodisse jääda, aga mulle meenus mingi hetk, et ma olen lapsevanem. Tegin neil süüa ja mängisin arvutimänge, mingi hetk hakkasin koristama. Ja siis meenus mulle, et siin lähedal oli kohvik, kus oli silt väljas wifi. Arvuti kotti, lapsed autosse ja netti otsima, kohviku juures ei saanud midagi. Kuna seal on erinevaid firmasid ja poode, siis sõitsin ringi ja otsisin kus kohas saaks netti. Nii uskumatu, kui see ka pole, siis lõpuks ma leidsin sellise koha. See oli päeva jooksul esimene hea uudis ja tegi tuju natukene paremaks.Kauaks mulle seda lõbu ei jagunud, kuna...

Hommikul valitses selline meeleolu nagu keegi oleks surnud, vaikus ja masendust oli ühus tunda. Selle katkestas M kõne, kes hakkas meile netti  operaatorit soovitama. Pakkumine võib ju hea olla, aga tahetakse leping sõlmida üheks aastaks. Me ju ei tea veel sedagi, kui kauaks siia elama jääme, igatahes ei osanud me sellega midagi peale hakata. Kuna Peeter läheb täna tööle, siis läksime talle patja ostma. Leidsime eile jalutades poe ja saime sealt padja ostetud. Seejärel tulime koju sööma, kuna teadsime, et Peeter peab kella neljaks tööle minema. Kuna siin riigis kella ei tunta, siis M helistas ja teatas, et minek on alles kell kuus. Selle peale läksime Lleidasse lootuses saada 3 G nett. Sõitsime maja alt parkalst välja ja Peeter küsis, kuhu ma sõidan. Ja mina ütlesin, et minupoolest võid eestisse ka sõita. Peeter jäi mind lollinäoga vaatama ja kuna tollel hetkel oli teeääres vaba koht, siis ta parkis auto sinna ja küsis mis lahti. Ma siis seletasin talle, et eestis oli kergem ...

Hommikul käis M meil külas ja ei saa öelda, et ma oleks teda nähes rõõmustanud. Siiani ootasid alati, et ta tuleks sõidust ja saaks mingeid asju ajada. Täna ta tuli ja teatas Peetril, et homme lähme Madriidi (ma ei mäleta kas maha või peale laadima) ja seal edasi Andaluusiasse maasikaid tooma. Ja seejärel läheme maasikatega Perpignani (Prantsusmaale, suht Hispaania piiri lähedal). Tore ju, minu vaimustus kasvab igahetkega selle töövastu. Samas ei saa ja midagi öelda, ega teha ka, tuleb rahul olla sellega, et töökoht on olemas. Läksime pärast välja jalutama ja siis sain Peeter lõpuks ise ka aru, et see ei saagi nii lihtne olema, Aru sai ta, kui ma ütlesin talle, et küll sa laupäeva õhtuks tagasi jõuad. M see nädal läks esmaspäeva hommikul ja laupäeva tuli tagasi. Sellepärast ma Peetrile nii ütlesingi, eks ma natuke ikka norisin ka. Samas tuleb tal olla valmis selleks, et ta ongi esmaspäevast laupäevani ära. Ja peagi koju jõudes saab minu hullumajja viia. Ma juba täna lastele ütles...

 Kell oli ca pool üks öösel, kui helises uksekell, silmad olid hoobilt lahti. Jäin ootama, mis edasi saab, Peeter ei liigutanud ennast ja sellest järeldasin ma, et ta ei kuulnud. Rohkem kella ei antud ja mina jäin kuulatama, mis saab edasi. Midagi ei saanud, kui väljaarvata naabrite koju tulek ja maja hääled. Uues kohas magamine nõuab harjumist, aga loodetavasti läheb see kergelt. Kuna meil kodus ei olnud midagi tarka teha, siis läksime õue mänguväljakut otsima. Ja kahjuks ei leidnud ühtegi, hiljem autoga sõites mõned jäid silma, aga ega nad midagi erilist ei ole. Juba paar päeva tagasi vaatasime, et uut tehnikat pannakse tänavatele ülesse ja läkisme vaatama. Mitu tänavat oli täis traktoreid, kombaine ja nende tarvikuid, ma isegi ei tea, mis asjad need seal kõik olid. Igatahes nägid nad võimsad välja, uued ja uhked, mõnega neist võiks päris lahe sõita olla. Samas olid tänavad täis rahvast ja kõikajal uuriti pakutavad tehnikat. Minu arust oli hoopis huvitavam vaadata haagissuvi...

Eile õhtul ilmnes, et üks sugulane käis loetud päevad tagasi Barcelonas. Ta mõtles, et võiks helistada/kirjutada, aga kuna ta teadis, et me kuskil saarel ei hakanud meid nö segama. Tegelikult olime me temast ca 130 km eemal, seega kui tulete Hispaaniasse andke alati teada. Siiani ei ole ma öelnud, kus kohas me täpsemalt oleme, meie uueks kodulinnaks on Mollerussa, mis 25 km enne Lleidat. Täna hommikul hakkasime taaskord, kes seda enam teab mitmendat korda selle ajajooksul kolima. "Ma lausa jumaldan kolimist ja asjade pakkimist". Panime hommikul osa asju autosse ja pidime minema Lleidasse vaatama, kas Peetri sõidumeerik on valmis. Enne, kui me minema saime helistas M ja küsis kas oleme käinud kaardil järgi. Kuna Peeter sai sealt telefoninumbri, siis andis ta selle M, et las too helistab ja küsib kas kaart valmis. Pole ju mõtet sõita linna, kui kaarti kätte ei saa. Loetud minutit hiljem helistas M tagasi ja ütels, et kaart valmis, minge järgi. Ja möödaminnes lisas, et siis...

Saatsin õhtul M meili peale lepingu koopia ja hommikul lootsin, et vastus on olemas. Võta näpust ei midagi. Mingi hetk jõudis ta arvutisse ja ütles, et pole saanud lepingut. Saatsin uuesti ja ei avanenud, järgmise katsega sai juba lugema hakata. Ja selgus, et leping normaalne ja võib allakirjutada. Helistasin maaklerile ja ütlesin, et tuleme tunnikese pärast. Seejärel võtsime veel korteri koristamiseks asju kaasa ja läksime. Lisaks oli mul vaja võtta raha välja ja pangaautomaadi juures jooksis mõistus täiega kokku. Eile võtsin samast kohast raha välja ja ei mingit probleemi. Täna ei mäletanud, millisele nupule peab vajutama ja nii ma võtsin kaarti välja-panin sisse tagasi 5-6 korda. Lõpuks tuli helge hetk ja sain raha kätte, kusjuures ma olin juba loobumas. Läksime maakleri juurde ja saime uuesti lepingu google translate abiga ülelugeda. Leping on nimelt hispaania keeles, enda jaoks oli nii turvalisem teha. Ei taha hiljem mingit "agat" avastada. Lisaks helistas ta veel majaom...

Elu oli tunduvalt muretum ja lihtsam, kui elasime oma armsas haagises. Ei mingit muret, ei mingeid kohustusi, ainult üks lust ja lillepidu. Nüüd algas päev taaskord koretri otsimisega. Eile valisime ca 20 potensiaalset korterit välja, hommikul vaatasime üle ja 4 jäi järgi. Teadasime, et M tuleb täna koju ja saab hakata helistama ja vaatama minna. Plaane tehakse selleks, et nad läheksid aia taha, nii läkski. M teatas hommikul, et ta ei tulegi vaid peab minema Milaanosse ja tahtis saada numbreid kuhu helistama hakata. Ühe korteri peale helistades sattus ta kinnisvarabüroo peale, kust tal öeldi, et neil erinevaid kortereid ja tule kohale. M tegi selgeks, et me ei räägi kohalikku keelt, aga öeldi pole probleem. Läksime siis kohe kiiretsi kohale ja maakler t eatas, et tema praegu ei saa ja helistab õhtul, kuna tal mees on hetkel väljas ja ta ei saa näitama tulla. Meie juba nii kergelt alla ei anna ja küsisime, millal mees tuleb (perefirma tundub olevat), pidi tulema tunni pärast. Küsisime k...

Hommik algas kinnisvara kuulutuste lugemisega, valisime välja potensiaalsed korterid. Paraku sai nimekiri liiga pikk ja nüüd peame hakkama seda korrigeerima. Lõpuks muutus tüütuks laste jutt, et millal me õue lähme, kuigi nad olid terve hommiku veetnud terassi peal. Vaatasine meie toiduvarud üle ja leidsin, et peamegi õue minema. Siin külas, kus me oleme ei ole ühtegi normaalset poodi, on nö külapood, milles on väike ja kallim valik. Seega läksime kõrval asuvasse linna ja siis meenus Peetrile, et tal vaja nie number viia sotsiaalametisse. Mis siis ikka, kui juba lähme, siis teeme mitu asja korraga ära. Kuna me oleme juba nii andekad, siis suutsime kohe õige koha ülesse leida. Ma pakkusin välja, et jään autot valvama, aga Peeter ohverdas 50 senti ja läksime koos. Maja jõudes tuli kõigepealt minna läbi turvaväravate (nagu lennujaamas) ja käekott lasti röntgenist läbi. Seejärel pandi kirja meie iskuandmed ja seejärel lubati meil edasi minna. Valida oli kolme numbri vahel st järjekorra num...

Hommikuks oli meil mõned külad eemal lepitud korteri vaatamine kokku. Ja siina me siis ka läksime, kuna M pidi hommikul vara tööle minema, siis läksime oma perega. Tänu gepsule jõudsime õigeks ajaks õigesse kohta, kusjuures see oli gepsu puhul midagi uut. Ootasime maja ees ja keda ei ole on maakler, tüüpilise hispaanlasena ei tundnud ta kella. Kuna meil kuhugile kiiret ei olnud, siis soendasime end hommikupäikese käes ja vaatasime, kuidas prügiauto prügikaste tühjendab. Lõpuks ilmus nurga tagant mingi mees ja tuli meie poole. Oh seda imet maakler oli lõpuks aega leidnud ja kohale tulnud, läksime majja korterit vaatama. Korter oli ilus, uus, mööblil hinnasildid küljes, kõik eluks vajalik olemas. Vaatasime ära ja hakkasime ära minema, kui ilmnes, et maakler räägib inglise keelt...natuke. Hakkas tema meile hinnapoliitikat seletama ja püüdis meil kohe kiirelt "naha üle kõrvade" tõmmata. Siin kehtib korteri välja üürimisel "seadus", et maaklerile maksab korteriomanik. Ma...

Imelik oli üle mitme kuu toas magada, kuidagi rahulik. Samas ole ennast haagises elamisega ära rikkunud, meil oli öösel puhur sees ja toas oli soe. Siin on selles eest külm, lisaks on all korrusel, kus me magame aken kassi pärast lahti. Üldiselt pidid need, kes magavad jahedas paremini ennast välja puhkama ja kauem ilusad säilima. Hommik algas igavalt, tegime pannkooke ja kellegil ei olnud ühtegi ideed, mida teha. Lõpuks läksime oma perega õue jalutama, käisime mänguväljakul ja soendasime ennast päikese käes. Mingi ajapärast tuli M ja ütles, et nüüd läheme külla. Siit natuke maad eemal elab eesti perekond ja, kuna meil vaja lapsed lasteaeda/kooli panna, siis saab neilt paremat infot. M ütles veel, et nad ise ei tule siia, kuna olid alles haiged olnud ja ei taha toast välja tulla. Minul hakkasid kohe häirekellad peas tööle ja ma ütlesin, et mina ei lähe lastega sellisesse kohta. Tema vastu, et seal ka lapsed ja, kui lubati tulla ju, siis ei ole enam nakkav. Ikkagi ei tahtnud ma minna, a...

Öösel sadas nagu alati vihma ja hommikul olid nagu alati lombid maas. Lapsed otsustasid, et parim aeg on minna ratastega sõitma. Ei läinudki kaua aega mööda, kui Gregor tuli nuttes. Ilmnes, et ta oli kukkunud rattaga, ninaalune on katki ja huulpaistes. Muud hullu ei olnud, kiiver päästis pea, aga jonni jagus pikemaks ajaks. Muidu oli hommik ilus, nagu viimastel päevadel ikka ja mõtlesime mida tegema hakata. Meie "peata oleku" lõpetas M kõne, et kus te olete ja milla juba haagisega tulema hakkate. Tema oli jõudnud juba koju, teinud meiel toa tühjaks ja ootas sisse kolimist. Mis siis ikka, kui kutsutakse tuleb minna. Tegime veel kerge eine ja hakkasime taaskord asju kokku korjama. Huvitav on, et me ei pidanud sinna üldse kauaks jääma, aga ikka oli liiga palju asju laiali. Pikapeale saime nagu alati kola kukku ja jäi üldse sõita loetud kilomeetrid. Tema juurde jõudes saime haagise parkida majade vahelisse hoovi (siseõue), kus on kolmest küljest majad. Ja mille hoovi peale pargiv...

Taaskord äratas päike meid, uus päev täis tegusid oli eesootamas. Või peaks hoopis ütlema, et tegude vaene päev tõotas tulla, kuna täna polnud vaja ametiasutuste uksi kulutatada. Ja nii ei osanudki me oma vabaajaga midagi peale hakata. Ja siis arvas Peeter, et läheks käiks Andorras ära. Me oleme juba ammu plaaninud sinna minna, aga siiani ei ole veel kohale jõudnud. Mõeldud tehtud, autosse ja Andorasse. Kuna me oleme jätkuvalt kitsid ja meile meeldib ümbrust vaadata, siis läksime mägede vahele seiklema. Kõrvalt läheb ka tasuline kiirtee, aga see on igav. Peeter vaatas kütuseseierit ja arvas, et peaks tankimas ära käima, mina arvasin, et äkki seal on odavam ja kui ei ole jõuame tagasi. Olles mingi aja sõitnud keeras Peeter kõrval ja hakkas autost välja minema, keegi ei saanud aru, mida ta tahab teha. Ja siis ta ütles, et laseb mul ka sõita, et valge ja puha, muidu ta pakub mulle võimalust pimedas. Nii saingi mina au sõidutada meid kohale. Mingi hetk hakkasid silma lumised mäenõlvad ja l...

Hommikul paistis päike ja tunda oli, et täna tuleb hea päev. Juba hommikul oli sooja 20 kraadi, ülemitme päeva soe ja mõnus. Ootasime hommikul, millal M annab teada, et paber on valmis ja võib järgi minna. Kuna sõnumit ei tulnud otsustasime, et teeme tiiru meie linnas ja vaatame, kus saab koopiat teha (Hispaanias ei tee ükski ametiasutus koopiad, kõik peavad endal kaasas olema). Igatahes meil ei õnnestunud vastavat kohta leida ja läksime M juurde pesu pesema. Sealt ära tulles ei olnud ikka sõnutit tulnud ja, siis võttis Peeter Gregori kaasa ja läksid uurima, kui kaua läheb aega. Ja oh seda imet paber oli valmis ja veel suurem ime oli see, et nad tegid talle koopiad ka ära. Nii, et autosse ja linna poole, et NIE´t taaskord teha (NIE on kohalik isikukood). Jõudsime kohale ja küsisime järjekorranumbrit, nagu alati küsiti mis rahvusest me oleme. See on tingitud sellest, et rumeenlastele ei anta hetkel NIE´d kuna nad on siin piisavalt palju jamasid kokku keeranud. Saime meie oma numbr...

Juba hommikul hakkasid jamad pihta nii, et täna oleks võinud voodis terve päeva vedeleda. Kuna meil eile õhtul oli sisse saamisega probleeme, siis ei saanud me täna hommikul välja ka. Seega oli vaja oodata kuni vastuvõtt avatakse, see juhtus alles kell 10. Läksin siis neil seletama, mis meil probleemideks on, aga suht raske on "võitjana" väljuda, kui teised on enamuses, neil oli 5. Igatahes kaardi probleem lahendati ja nüüd kehtib meie kaart senikuni ära läheme. Hommikul oli kohal ka eile õhtune tädi, kes täna väitis, et tema tuli ja tegi kohe värava lahti, kui me tulime. Ja minu väide, et me pideme ca 10-15 minutit ootama ja alles signaalitamise peale ta tuli ei olnud tema meelest õige. Ja kui ma ütlesin, et soojaveega on ka probleeme, siis tehti selgeks, et neil on kõik süsteemid korras. Üks töötajates püüdis mulle näidata tualettruumis, kuidas vesi toimib, aga kuna meil oli kiire, siis ma ei jäänud tema õpetusi vaatama. Tegin neile juba enne selgeks, et ma oskan veek...

Hommikul sadas vihma ja kuna meil polnud kiiret kuhugile, siis mina sain voodist välja alles kell üks. Peeter juba kahtlustas vahepeal, et ma saan niimoodi veel lamatised. Lapsed tegid koerust nagu alati ja suutsid oma toapoole totaalselt segamini ajada. Lõpuks nad ei suutnud sealt enam oma riideidki ülesse leida. Suure virisemise ja vingumise saatel said nad lõpuks õue mindud, kuid peagi oli Gregor tagasi. Tema käis mööda veelompe jalutamas (jooksmas) ja püksid said märjaks. Hiljem tulid meie vastas elavad naabrid, koos oma lapsega (ca 3.a.) koju. Selleks ajaks võttis Marlen ämbri ja kühvli ja läks veelompe kokku korjama. Naabritelaps läks loomulikult kaasa ja nii hakkas ema teda taga otsima. Kuna ma nägin, kuhu suunda nad läksid, siis sain talle öelda ja peagi tuli ta juba lapsega koos tagasi. Seejärel läksid meie lapsed ratastega sõitma ja naabrilaps läks uuesti kaudma. Paraku ei pannud mina ka tähele, kuhu poole nad kõik läksid. Ema käis ja hüüdis ja isa pani teisele poole ot...

Esimene öö uues kohas oli unevaene ja teadmatus tänase ees segas ka. Hommikul läksime M juurde ja sealt edasi NIE´t tegema. Mis te nüüd arvate, kas saime kohe tehtud või mitte? Õigesti arvasid need kes ütlesid ei. Eelmine kord öeldi, mis paberit on vaja, et Peeter saaks tehtud ja täna oli see meil koos ülejäänutega kaasas. Ja teenindaja tegi selgeks, et see paber ei kõlba mitte kuhugile ja vaja on hoopis teist. Seega tulime sealt sama targalt tulema. M helistas kohe ülemusel ja kurtis muret ja meid saadeti kellegi juurde, kes saab uued paberid teha. Tema ei saanud paraku aidata ja saatis edasi sotisaalkindlustusametisse, kus Peetrile tehti kohalik nö haigekassanumber. Aega läks, aga tagasi tulid nad koos vajaliku paberiga. Nüüd polnud enam midagi muud teha, kui oodata firma poolset paberi ajamist. Seega otsustasime minna korterit kohaliku panka uurima. Pangas saime jutule ja ilmnes nagu alati, et reklaam on petlik. Korteri aknal on silt 150.- kuus,aga kohapeal ilmnes, et nii odav...

ommikul ei saanud me kuidagi oma asju kokku pandud. Kuigi eile sai suurem osa ära tehtud tuli hommikul veel toimetada. Me ise nimetasime tänast kolimist kõige aeglasemaks, mis siiani olnud. Tavaliselt saame kiiresti valmis ja teele. Lõpuks õnnestus meil sellega siiski hakkama saada ja saimegi teele. Saime ca 500 m sõidetud, kui ilmnes, et haagisel ei põle tuled. Peeter läks välja, "koputas" natuke ja tuled põlesid. Ülejäänud tee möödus igavalt ja paari tunni pärast jõudsime sõbra juurde kohale. Tegime koopiad ära ja saime tööandja poolse paberi, et Peeter võetakse tööle. Homme lähme uuele ringile paberimajandusega. Seejärel tulime kämpingusse ja uskumatu, aga esimest korda kogu selle aja jooksul tulime me kohta, mis oli meil juba eelmises kohas sihtkohaks pandud. Seega olime enne kella nelja kohal ja saime oodata, kuni vastuvõtt avatakse. Ei olegi mõtet vist mainida, et kella nad ei tunne, ca 10 minutit hiljem tehti lahti. Koht õnnestus saada ja kõik oli hästi, kuni küs...

Üle mitme päeva tuli täna päike välja ja meie külake oleks nagu talveunest ülesse ärganud. Meie ärkamise ajaks kõik naabrid tegelesid juba telkide kuivatamisega, koristamisega ja pesukuivama panemisega. Meie oleme need küla kõige hilisemad ärkajad. Polnud siin meilgi kaua aega mõelda ja tuli tegutsema hakata. Kõik käisid naeratasid ja kiitsid head ilma, nii vähe oligi õnneks vaja. Suure toimetamise juures ei pannud me tähelegi, et meie uus sõber helistas meile. Peeter helistas talle tagasi ja sai teada, et me peame kiiremas korras uude külla kolima hakkama. Esmaspäeval tuleb uus ring ametkondadesse ja loodetavasti seekord positiivne ja ehk õnnestub lõpuks ka korter saada. Seega hakkasime kiiresti uut kämpingut vaatama, aga seal kandis neid ei ole. Igatahes õnnestus mingisugune leida ja sellega tundus probleem lahendatud. Mis meil muud üle jäi, kui tuli hakata oma kola kokku korjama. Päevaga õnnetus meil telk ära kuivatada ja, kuna selle kokku panek võtab aega, siis sellega ka algu...

Mingi hetk keset ööd ärkasin "tuttava" heli peale, jälle on tõusnud tuul. Ma ei suutnud mõnda aega meenutada, kas see pidigi nii minema või mitte. Lõpuks tuli mul meelde, et seda ei olnud ilmateates kirjas, seega plaaniväline. Hetk hiljem käis pauk ja tuba oli valge, selge nüüd hakkab eilne jama pihta. Oh imet järge ei tulnud ja mõne ajapärast vaibus tuul ka. Hommikul oli tore tõdeda, et telk on jätkuvalt oma  kohapeal ainult, et maas olev vaip on läbi ligunenud. Ja ilmnes, et ka kõik minu jalanõud on märjad, tore ma saan terve päeva toas olla. Lõpuks ei jäänud mul muud üle, kui panin saapa puhuri ette kuivama ja seni käisin väljas, kusjuures vihmaga, Peetre plätudega. Ja, kui nüüd päris aus olla, siis suurema osa päevast me vedelesime lihtsalt toas. Kõige jamam oli asja juures see, et nett oli kuhugile läinud. Peale lõunasööki suutsime ennast liigutama hakata, kuigi vihma tibutas jätkuvalt. Peeter võttis haagise välispesu ette ja lastel oli rõõmu, kui palju, kui ta suu...

 Öösel hakkas vihma sadama ja see segas minu und, algul ainukesena. Ja siis..läks elu huvitavaks. Mina ärkasin tugeva paugu peale, alguses ei saanud aru, mis juhtus, kuna vihm peksis vastu haagist. Ja sellele järgnes uus pauk ja valgus, selge välk ja pauk. Peeter ütles, et tema und segas esimene pauk ja ta arvas, et mägedes toimub midagi. Ja kuna mäed on meist eemal, siis ei ole hullu. Teise paugu ajal arvas ta, et on maavärin, kuna haagis kõikus, riiulis asjad liikusid ja tal endal oli tunne, et ta kukub voodist välja. Tunne oli selline, nagu laseks keegi kahurist haagise kõrval. Äike sähvis ja tuba oli pidevalt välge, hirmus oli. Huvitav oli see, et lapsed magasid ja ei teinud sellest kõigest väljagi, kuigi see kõik toimus 7 ajal hommikul. Möödus kuskil 5-10 minutit ja välk koos pauguga oli läinud, vihm jäi. Korra oli veel vaikset pauku kuskilt kaugelt kuulda. Lisaks sellele õnnestus ühel paugul tabada elektrikilpi ja elekter läks ära. Seega loobus puhur töötamast, me algus...

Juba eile võtsime vastu otsuse, et täna oleme kodus ja ei tee midagi. Ja nii me enam vähem ka tegime. Hommikupooliku vedelesime voodis ja surfasime netis, aga ühel hetkel sai mul isu täis ja ma hakkasin toimetama. Võtsin kätte ja läksin pesupesema, kaua ma seda teha ei saanud, kui tuli kõrvalt naabrimees. Talle meeldib palju rääkida ja nii me jutustama jäimegi ja pesu ootama. Sain teada, et nemad on juba 14 aastat naisega siin talvitumas, tuleva oktoobris ja lähevad märtsis. Veedavad mõned nädalad ühes kohas ja siis lähevad teise ja nii nad mööda rannikut ringi rändavad. Arutasime oma muljeid erinevates kämpingutest ja leidisme mõlemad, et meiel meedlib olla kohas, kus on vanemad inimesed. Mina ütlesin talle selle peale veel, et kõige lärmakad siin on meie lapsed, kes õhtulgi õues kisavad. Tema teatas sellepeale, et tema ei kuule, et ta võtab kuuldeaparaadi ära ja naeris. Lisaks oli täna veel meie naabril sünnipäeva, kuna suur osa sakslasi läks neile "külla" ja kingikoti...