Postitused

Kuvatud on kuupäeva juuli, 2021 postitused

Killud toovad õnne?

Kujutis
 Killud pidid õnne tooma, seega peaks õnn minu juurde teel olema.  Pesin oma kohvitassi, loputama hakates ta lihtsalt libises käest. Käed ja tass olid mõlemad vahused. Kraanikausis oli kohvikann ja tass libises sinna peale. Olekski liiga lihtne olnud mööda kukkuda. Tassil on seest tükk väljas st enam kasutada ei saa. Eks ole, braavo. See oli ainuke suur tass ja minu hetke lemmik. Tassi mahtus 500 ml, täitsa paras minu jaoks. Nüüd pean ma hakkama uut otsima.   Enne seda tassi oli mul teine lemmik. Selle ostsin ma Taist. Sellel suutsin kogu oma andekuse juures pestes sanga küljest lüüa. Seda tassi kasutan ma siiani. Ainult kuuma jooki ei saa sinna panna. Ja jälle oli süüdi pesemine. Ma vist ei peaks tasse pesema.  Probleem ei ole tasside puudumises. Ma pole vist enne öelnud, aga ma kogun tasse. Erinevates riikides käies olen ise ostnud ja mulle on neid toodud. Mitu tassi kokku on, ma ei tea. Raske on lugeda, kui nad asuvad erinevates riikides.  Pean minema ja uue tassi hommikuks välja va

Negatiivne või positiivne?

 Vastused pidid tulema hiljemalt 48 h jooksul. Gregor küsis mitu korda, kas vastused on tulnud. Tegelikult tema jaoks erilist vahet ei ole, millal vastused tulevad. Negatiivse korral peab ta veel mitu päeva toas olema. Meie ülejäänute jaoks on vastused palju olulisemad. Kuna positiivse korral peame me kõik karantiini jääma. Eelnevatel kordadel, mõlemad lapsed on 2 korda pcr testi teinud. On läinud ca 24 h vastuste saamiseks. Seega olin ma kindel, et enne laupäeva hommikut ei juhtu midagi.  Kell hakkas 1 öösel saama ja hakkasin magama minema. Panin telefoni vannitoas riiulile. Käsi kuivatades jäi silma, et telefoniekraanil midagi vilgatas. Mõtlesin, et ma võtsin interneti maha ja seega ei tohiks midagi tulla. Telefoni võttes ilmnes, et sms oli saabunud. Ja seda koos vastusega. Keset ööd poleks ma seda oodanud. Võtsin sõnumi lahti ja lugesin tulemust. Negatiivne. Ütlesin Peetrile tulemuse ja lisasin juurde, et ma olen pettunud. Ma lootsin, et saame lõpuks selle viiruse läbi põdeda ja saa

Pcr test

Eelmised korrad on Gregor pcr testi teinud koolis. Ja seal on kõik kiirelt ja sujuvalt läinud. Polikliinikus käisime esimest korda tegemas. Täna st reede hommikul läksime Gregoriga pcr testi tegema. Kuna ma täpselt ei teadnud, kus kohas saab teha läksime natuke varem. Me lähme alati varem, kuna meile ei meeldi hilineda. Igatahes polikliiniku juurde jõudes näitas silt, kuhu tuleb minna. Silt oli väikeste tähtedega ja kohe silma ei jäänud. Ütlesin, et meil on aeg pcr testiks ja meid saadeti kõrval olevasse saali.  Seal oli päris palju inimesi ja nii me kõige kaugemale läksime. Mina oma blondiajuga eeldasin, et Gregor kutsutakse tema ajal õigesse ruumi. Vale vastus. Mingi hetk said teised ka aru, et elav järjekord. Nii hakkasid kõik k.a meie mõtlema peale keda tulime. Analüüsi tegi üks meditsiiniõde. Peale igat inimest läks ta teiselpool olevasse kabinetti ja tõi uue testipurgi. Miks ei oleks võinud neid kohe rohkem võtta ei oska öelda. Teiselpool kabinetis võeti samal ajal vereanalüüse.

On või ei ole?

 Mitte, et see oleks üllatusena tulnud, aga viimastel nädalatel on covid 19 nakatunute arv tõusnud. See oli ju teada, et suvel nii läheb. Kõik kohad on inimesi täis ja keegi reeglitest kinni ei pea. Baarid/ restoranid on paksult rahvast täis, vaba lauda ei leia. Ja nendes kohtades saab ilma maskita olla. Juuni teisespooles lubati väljas käia ilma maskita. Seda juhul, kui suudetakse vahesid hoida. Vot see oli üks parimaid otsuseid üle pika aja. Suvel soojaga selle maskiga käia oli jube. Õhupuudus tekkis kiiresti, siseruumides pole probleemi. Seda, kui kauaks nii jääb näitab aeg.   Esmaspäeval sai Gregor sõbralt sõnumi. Tuli välja, et sõber andis positiivse testi. See omakorda tähendab, et Gregor oli kontaktne ja peab jääma karantiini. Seda kõike nädalal, kui väljas läheb kuumaks ( 40°) lubatakse. Mul oli plaan see nädal basseinis olla. Plaanid tehakse selleks, et oleks millel aia taha minna. Seega veedame selle nädala diivanil vedeledes.  Gregor tunneb ennast siiani hästi. Ütles, et pea

Allakäigu trepist alla

 Juba mõnda aega olen ma tundnud, et lähen allakäigu trepist alla. Mitte ükski asi ei lähe nii nagu mina tahan. Ja ma olen selles ise süüdi, aga kes meist tagant järgi tark ei ole? Ma vähemalt julgen tunnistada, et olen eksinud ja vigu teinud. Millegipärast liiga palju. Kas ma olen juba põhja jõudnud, ma veel ei tea. Loodetavasti on põhi käes ja saab hakata üles tagasi ronima.  Mis, siis lahti on? Minu jaoks on suurimaks probleemiks, et mul pole tööd. Ma olen see aasta, tegelikult juba kauem valesid otsuseid teinud.  Kõik sai alguse 2019.a. sügisel, kui ma sain pakkumise poodi tööle minna. Töökoht mõne minuti kaugusel kodust, ainult hommikupoole, nädalavahetused vabad, väike kollektiiv, tähtajatu leping. Super, eks ole.  Samal ajal olin ma laos tööl. Ma mõtlesin üle nädala mida teha. Lao töö meeldis mulle rohkem, kuid talveks poleks mind tõenäoliselt jäetud. Kuid võib olla oleks. Samas ootas ees reisi Eestisse ja seda ei saanud ära jätta. Ma ütlesin poes kohe millal ma Eestis olen. Nad

Lidl.

 Ma pean kohe ütlema, et Lidl ei ole ainuke toidupood mida ma külastan. Kuid minu arust on ta parim. Seal on alati värsked puu-ja juurviljad, pagari-, liha- ja piimtooted. Viimasel ajal on soodushindasid rohkem, kui varem. Lisaks kõigele on iganädal uued kupongid äppis. Väike soodustus tuleb alati.  Eelmine nädal poes käies sain ma huvitava kupongi. Ma ei mäleta kas see tuli äppis õnnerattast keerutades või kuidagi teisiti. Igatahes oli kupongis kirjas, et järgmine kord ostes vähemalt sama summa eest, saan antud summa võrra soodsamalt. Mulle tundus see kummaline, kuna sellist kupongi pole ma enne saanud. Rohkem ma selle peale ei mõelnud.  Täna pidin ma poodi minema. Ei meeldi mulle jätkuvalt poes käia. Vaatasin äppist, mida võiks osta uute kupongidega. Arvutasin, et vajalikud summad kokku tuleks. Näiteks oli 1 liitrine piimakakaojook tasuta, kui ostusumma on üle 50.- . Osad asjad olid teine toode -50%. Kuna ma käisin üksi poes, siis oli mul aega. Kassasse jõudes oli mul käru täis. Üks

Marlen

Kujutis
Uskumatu, aga täna on Marleni 15 sünnipäev. Kuhu küll need aastad on läinud? Mulle tundub nagu alles mõned päevad tagasi oleks ma teda saanud, et last ootan. Meie mõlemad lapsed on olnud oodatud ja plaanitud.  Marlen hakkas „iseloomu“ näitama juba enne sündi. Ühe ilusal hommikul otsustas Marlen, et tema keerab ennast ümber. Täiesti normaalne tegevus. Aga, Marlen keeras ennast risti, uhhh. Marlen tundis ennast hästi, minu ribid mitte. Arst saatis mind haiglasse, et välisesse pööramisse (vist oli nii selle nimi). Haiglas sain ma sellepärast korduvalt käia. Üks kord minnes oli vastuvõtus Marlen risti, osakonda jõudes peaseisus. Haiglast välja jõudes keeras kohe risti. Järgmine kord oli juba vastuvõtus peaseisus. Igatahes ajas see pidev keerutamine arstid närvi. Ja nad panid kirja aja keiserlõikeks. Alguses pakuti mulle 13 kuupäeva. Sellest ma keeldusin ja sain 12. Tagant järgi olen mõelnud, et poleks pidanud nii kergelt keisriga nõustuma. Oleks võinud oodata ja vaadata, mis saab. Esimene

Päev poistega.

Kujutis
 Selleks, et kuhugi minna tuleb plaan varakult valmis teha. Reede õhtul esitasin küsimuse mida laupäeval teeme, kuhu läheme. Viisaka inimesena lisasin juurde, kui häid ideid ei tule, otsustan mina. Gregor teatas, et talle sobivad suured linnad, koht pole oluline. Marlen tahtis diivanil või voodis vedeleda, Peeter ei arvanud midagi. Seega otsustasin mina, et lähme randa.  Laupäeva hommikul arvasid teised, et see oli nali. Kui ma bikiinid selga panin said nad aru, et see on tõsi. Marlen kukkus lärmama, et talle mereääres ei meeldi, seal on palav jne. Palusin tal vait olla ja kuulata. Teatasin, et me ei võta teda kaasa. Me eelmine päev Peetriga otsustasime. Eelmine kord, kui rannas käisime leppisime kokku, mis kell hiljemalt koju tuleme. Sellel päeval oli jalgpall ja seega ei saanud väga hilja tulla. Marlen nagu ikka ei kuulanud. Olime vaevalt pool tundi olnud, kui lõputu vingumine pihta hakkas. Marlenile ei meeldinud meri, palavus, tal oli igav, kõht tühi jne. Ja nii mitu tundi järjest.

Kool, arst, kino

 Nagu ikka kehtib ütlus, kõik või mitte midagi. Viimasel ajal on meil selline vaba rütm olnud. Kiiret pole kuhugi ja pidevalt mõtleme, mida teha.   Neljapäev oli sellest kõigest erinev. Täna oli vaja raamatud kooli ära viia. Eelmine aasta tuli kokku pakkida nimekirja järgi ja postkontorisse viia. Kiire ja lihtne. Nüüd saadeti nimekiri koos päeva ja kellaajaga. Kusjuures mõlemal lapsel on erinev aeg. Raamatuid võetakse vastu klasside järgi. Tegelikult ei midagi hullu. Kuid Peetril on arst ja see asub teises linnas. Õnneks hakkas raamatute vastuvõtt varem. Leppisime kokku, kui läheb palju aega läheb Peeter üksi arsti juurde. Läksime kooli juurde varem kohale. Vahel juhtub, et kohalikud on varakult kohal ja meil oli kiire. Kohapeal ei saanud algul aru kuhu minema peab. Enne meid oli üks lapsevanem ja talle öeldi kuhu minna. Läksin tema järgi ja jõudsin õigesse kohta. Peale meie ja raamatute vastuvõtjate polnud kedagi. Uh vedas. Minu jaoks oli meeldiv üllatus, et sai varem ära anda. Nüüd s

Jalgpall

 Ma polegi vist enne öelnud, aga mulle meeldib jalgpall. Tavaliselt on naised need, kes vinguvad kui järjekordne EM, MM on algamas. Meie majas on vastupidi. Mina olen see, kes vaatab kõik mängud ära. Hea küll see EM jäid mul mõned vahele, kuna olin tööl. Kuid ülejäänud olen ära vaadanud.  Aastatega on Peeter ka selgeks saanud, et tuleb vaadata. Vanasti vaatas ta ainult viimaseid mänge. Lapsed selle eest vinguvad, kui järjekordne mäng hakkab. Meil on ainult üks telekas, pole pidanud vajalikuks neid rohkem soetada. Seega „vaesed“ lapsed, ei saa oma saateid vaadata. Oma pahameelt on avaldatud mitmeid kordi, aga ma ei lase ennast häirida. Ütlesin kohe, et 11 juuli õhtu on viimane mäng. Seni näevad nad telekat, kui mängu ei ole. Lihtne ja arusaadav. Ei ole ju nii raske lasta mul vahel vaadata, mis mulle meeldib. Kui palju olen ma pidanud vaatame neile sobivaid saateid. Uh, palju.  Minu lemmikuks on aastaid olnud Hispaania. Neile elan ma alati kaasa ja loodan, et võitu tuleb neile.   Kahjuks

Kindlus/loss Mequinenza

Kujutis
 Eelmise aastalõpus leidis Peeter ühe kindluse/lossi. See jääb meist ca 1 h kaugusele. Tahtsime seda kohe vaatama minna. Kuid tuli välja, et seal peab aja broneerima. Ekskursioone viiakse läbi 1x nädalas. Selleks päevaks, kui tahtsime minna olid kõik ajad täis. Järgneval nädalal enam ei sobinud.  Nüüd tuli see koht meelde ja nii ma mitu päeva varem broneeringu tegin. Me pole enne seal külas käinud. Küla ise oli juba ilus ja erinev teistest. Küla jääb jõeäärde, tegelikult pidid seal 3 jõge kokku saama. On nö uus ja vana küla. Vana küla ja aastaid tagasi vee alla.  Kindlus/ loss asub künka otsas ja sealt oli uhked vaated. Kõike, mis seal olnud rääkis meiega kaasas olnud giid, ise sinna ju ei saa. Omal ajal sai kindlus sõjas kannatada ja oli suhteliselt halvas seisus. Kindlust püüdsid vallutada prantslased. Selleks, et kindluseni jõuda ehitasid nad 18 päeva teed üles.   Tänaseks on restaureerimine lõppenud. Kindlus on nii väljast, kui seest korras. Sees saime olla sise hoovis ja sees nägi

Käisime jälle EMO's

 Peetril oli hommikul korraline arstivisiit. Jõudsime nagu ikka õigeksajaks kohale. Mulle tehti selgeks, et ma väljas ootama. Miks, seda ei öeldud. Eelnevad korrad olen ootesaalis oodanud. Läks 25 minutit ja Peeter kutsuti sisse. 2 minutit hiljem oli ta juba õues. Kõigepealt oli arst öelnud, et temal on Peetri visiit homseks kirjas, Peetri paberil oli täna. Igatahes visati kiire pilk peale ja öeldi, et parem ja nädala pärast tagasi. On jah parem, kuna dr. Peeter ise ravib. Ta on teinud viimastel päevadel soolavanni ja ülejäänud aja on plaastriga haav kinni tõmmatud. Mis neist arstidest kasu, kui ikka peab ise tegema.   Marlen eile õhtul teatas, et ta oli kukkunud ja sõrme ära löönud. Keskmine sõrm oli paistes, aga liigub. Seega otsustasime vaadata, kuidas hommikul on. Sõrm on jätkuvalt paistes ja valus. Nii tuli jälle, see aasta juba 4 kord EMO’sse minna. Ma pean kliendikaardi seal küsima. Mina läksin Marleniga kaasa. Vastuvõtus oli päris mitu inimest. Kui oli aega öelda, miks me tulim