Hispaania 2013

Kell hakkas nagu ikka liiga vara helisema ja ma oleks tahtnud edasi magada. Kuid me peame minema linna ja vereanalüüsi ära tegema ja seega tuli ärgata. Ajasin lapsed ülesse ja loetud minutid hiljem olime me juba autos ja teel. Jõudsime kohale ja ilmnes, et õde, kes kleepekaid jagab ei ole veel tulnud. Peagi ta tuli ja saime kleepekad kätte ja läksime ukse taha ootama. Nagu ka eelmisele korral, siis ka täna on lapsed viimased. Antud ruumis võttis 2 õde verd ja järjekord läks kiirelt. Sisse minnes kontrollis õde, kummast käest on parem võtta. Kuskilt tuli teine õde ja võttis Gregoril kätest kinni. Selle peale vaatsin mina teda ja ütles, et see ei ole vajalik. Tema oli imestunud, aga lasi käed lahti kuuldes, et me ei tee seda esimest korda. Nagu ikka oli vere kätte saamisega probleeme ja läks aega. Gregor ütles, et tal oli valus, kuid mehed ei nuta ja ta pidas ennast ilusti üleval. Õed kiitsid teda ja võeti välja kott kommidega ja lapsed said mõlemad kommi. Lapsed arvasid, et me võiks po

Ei saa mina aru, kuidas öösel see kell nii kiirelt käib. Lapsed läksid magama ja mul oli vaja paari asja arvutist vaadata ja mõned asjad ära teha. Enne kui ma arusain oli kell kolm öösel, uskumatu. Lisaks mõtlesin ma kuidas Peeter kohale jõuab ja kas ta leiab koha ülesse. Kuna on öine sõit ja uni tuleb peale, siis Peeter pidi pausi ajal uinaku tegema. Ma loodan, et ta kuuleb kella ja ei jää magama, muidu on pärast suur jama majas. Läksin lõpuks voodisse, aga uni nagu ikka ei tahtnud tulla. Õhtul tõusis õues tuul ja see ei ole siiani vaibunud. See omakord tähendab seda, et rõdu äär koliseb ja tekitab tunde nagu keegi kõnniks rõdul. Ärkasin jälle liiga vara ja peagi hakkas linnavalitsuse muusika mängima. Täna on meie külas puu-ja juurviljade müüja ja sellest peab inimesi teavitama. Ma ei saa vahel aru, miks seda peab tegema, kuna nad käivad iganädal ja samal ajal. Kõigest ei peagi arusaama. Selle lärmi peale ärkasid lapsed ja uus päev võis alata. Peeter teatas, et tema laeb jätkuvalt ka

Hommikul hakkasime ootama, millal Peeter saab korralduse tööle minna. Kuid mida rohkem oota, seda vähem midagi tuleb. Ootamine tüütas ära ja läksime linna. Gregorile on vaja vereanalüüs teha ja selleks on vaja arstilt saatekiri saada. Kell oli juba palju ja mõtlesime polikliinikust läbi minna ja mõneks teiseks päevaks aja kinni panna. Kohapeal küsiti, milles probleem on ja küsiti, kas täna sobib. Miks siis ei sobi, sobib ikka. Meie ajani oli natukene aega ja läksime ukse taha ootama, et äkki saame varem. Saimegi ja arst kutsus meid enne meie aega sisse. Küsis, kuidas meil läinud on ja uuris, kuidas haiglas oli. Seletasin nii palju, kui oskasin ja ütlesin, et uus analüüs on vaja teha. Analüüsi jaoks sain paberi ja ülehomme hommikul saab analüüsi teha. Minu jaoks on jätkuvalt imelik see, et analüüsiks peab aja kinni panema. Rääkimata sellest, et vastused tulevad ca 8 päeva pärast. Hommikul otsisime kapist vanad prillid välja, mida on kogunenud üks jagu. Osadel olid kruvid puudu ja osade

Juba pikemat aega on meil olnud tahtmine mereäärde minna. Kuna Peetril on vaba päev, siis otsustasime täna minna. Hommikul ärgates oli aeg süüa ja söök kaasa panna. Lastega minnes ei ole mõeldav, et süüa kaasa ei võta. Asjad koos oli aeg teele asuda. Päikseprillide klaasid olid mustad ja tegin neid puhtaks, kui klaas eest ära tuli. Mõtlesin, et kruvi tuli jälle lahti ja jäin teeääres seisma. Tuli välja, et klaasi küljest murdus tükk ära. Tagavara prille mul kaasas ei ole ja loodetavasti peavad need koju tulekuni vastu. Tee peal olid loomulikult “sõidumeistrid” koos, nagu oligi arvata. Kiiret ei olnud kellegil, seega tuli neist mööda sõite teha. Kohale jõudes läksime juba tavapärasesse parklasse ja parkimisega probleeme ei olnud. See eest rannaääres oli tegemist, et endale koht leida. Me tahtsime veeäärde jääda ja seal oli enne meid palju inimesi. Kuid meil õnnestus ennast ära mahutada ja saime päiksevarju ülesse panna. Sinna alla oli hea asjad panna ja joogid püsisid kauem jahedad. Ves

Hakkasin magama minema ja ilmnes, et voodis ei ole eriti ruumi. Peeter laiutas ja ma ei viitsinud trügima minna ja läksin diivani peale magama. Magamiseks seda muidugi nimetada ei saa, sest ilmnes, et divan on jätkuvalt ebamugav. Rääkimata sellest, et toas oli palav ja ma vaatasin pidevalt kella. Üks hetk jõudis kell niikaugele, et võis ärgata ja tegutsema hakata. Läksin ja ajasin Peetri ülesse, kes ei saanud aru, miks ma voodis ei maganud. Eks ole !!! Peeter läks tööle ja mina tagasi voodisse. Jätkuvalt ei olnud õhku ja uni ei tahtnud tulla. Ärkasin, vaatasin kelle ja taipasin,et me oleme sissemaganud. Palju ei puudunud, et ma oleks kööki läinud süüa tegema. Mõtlesin hetke, vaatasin, et ma magan üksinda ja mulle meenus, et Peeter läks juba tööle. Selle peale oli uni läinud. Jäin magama ja ärkasin enne lapsi, kuid peagi tuli Gregor ja küsis luba ärkamiseks. Tulime teise tuppa ja jäime ootma Marleni ärkamist, kes seda peagi tegi. Lapsed sõid ja hakkasid mängima, mina panin pesu pesema j

Peeter läks hommikul baasi, et ise lukkseppale näidata, mis ta autol viga on. Lisaks jooksvale tosoolile on Peetri auto sumbutaja pooleks. Millagi käis keegi selle autoga bartsus ja seal sõitis üks tõstuk külje pealt sisse. Selle tagajärjel on üks kütusepaak katki, plastic detailed ja sumbutaja. Probleemidega lubati tegelema hakata ja seni ei saa Peeter kuhugile minna. Käisime päeval poes ja vaatasime jalgrattaid. Marlen vaatas koos meiega ja avaldas oma arvamust, mis ei läinud meie omega kokku. Kui me vaatasime tehniliselt paremat, siis Marlen vaatas värvi järgi. Lõpuks teatas Marlen, et talle sobiks meie valitud ratas ka, kui oleks teist värvi. Mina pakkusin välja, et lähme mõni päev teise poodi rannikul ja seal on kindlasti suurem värvi valik. Peeter ütles juba ammu, mis mõõtu ratta me peaks ostma, kuid hakkas minu jutu peale kahtlema. Me ei teagi hetkel, mis suuruse me peaks võtma. Tuleb vaadata, mis oleks pikemas perspektiivis parem. Peeter arvas alguses, et peaks võtma 24 tolli

Magada oli öösel raske, sest õhku ei ole jätkuvalt. Kuigi aknad on lahti peaks lisaks ukse avama ja, siis oleks ehk õhku. Magama sai jääda vastu hommikut, kuna siis läks jahedamaks. Hommikul ei olnud kellegil kuhugile kiiret ja nii me natukene kauem magasime. Vahel on tore, kui ei pea vara ärkama ja kiirustama. Peeter sai teada, et ta peab peale siestat laadima minema ja koorma bartsu viima. Peeter jõudis kliendi juurde ja ta ei näinud kuhu kohta ta parkima peab. Üldse on viisakas küsida, kuhu parkima peab. Peeterile anti suund kätte ja ta läks parkima, kuid väljas ilmnes, et seal on sõiduautode parkla. See tundus natukene imelik koht olevat ja Peeter läks uuesti küsima. Seekord küsis ta konkreetselt laadimiskoha nimega (ma ei tea kuidas seda eesti keeles nimetatakse). Selle peale tuli vastu ja loomulikult meil on see ja mine teisele poole maja. Peeter läks ja leidis sealt töökoja, tühjad kastid ja seda mida vaja ei olnud. Peeter ütles, et ta sai juba pahaseks ja läks uuesti tagasi ja

Lapsed hakkasid peale hommikusööki mängima ja mina koristama ja süüa tegema. Kuna meil on plaanis täna poodi minna, siis ütlesin Marlenile, et ta võiks natukene kirjutada-lugeda, et pärast saaks kiiremini basseini. Nagu ikka ei tahtnud tema sellest midagi kuulda, kuid sai lõpuks kirjutatud. Käisime poes ja ei osanud sealt midagi osta. Väljas on suhteliselt soe ja eriti süüa ei taha, kuid midagi peab tegema. Koju jõudes oli aeg lõunat süüa ja edasi kirjutada. Marlen ei viitinud asju ära teha ja mina ei viitsinud toas olla. Nii siis võttis ta oma asjad kaasa ja kirjutas basseinis olles oma read ära. Selleks ajaks jõudis sõbranna oma lapsega basseini ja lapsed läksid kõik koos vette. Nii me selle päeva õhtuni basseinis mööda saatsimegi. Mängukale ei tahtnud minna ja pealegi oli lastel lõbus ja see oli peamine. Peeter helistas ja ütles, et ta on baasis ja ma läksin talle järgi. Lapsed jäi selleks ajaks basseini ja sõbranna vaatas nende järgi. Peeter sai öösel kiirelt koorma maha ja kuna ta

Hommikul saime jälle kaua magada, kuna Peeter alles lõunast tööle minema. Peeter peaks kella 1 laadima minema, kuid sellel ajal hakkab siesta ja koht peaks kinni olema. Peeter saatis logistikule sõnumi, et see uuriks, mis kell ikkagi laadimine toimub. Logistik ütles, et ta uurib kliendilt ja andis teada, et hoopis kell 2. See aeg tundus samuti vale, sest siesta on sõltuvalt kohast kella 3-4. Peeter lootis, et logistik teab mida ta räägib ja läks õigeks ajaks kohale. Ja, mis kohapeal ilmnes. Koht on kella 3 siestal. Peeter saatis logistikult sõnumi, milles tänas teda. Vastuseks sai ta, et vabandust laadimine toimub alles kell 3. Kahju, et logistikud ei suuda oma tööd korrektselt teha. Oli logistikul ju raske helistada ja täpsustada kellaaega. Rääkimata sellest, et kohalik inimene peaks teadma, et siin on siesta. Vahel juhtub imesid. Peeter sai ca pool tundi oodata, kui nurga tagant tuli keegi rattaga ja hakkas autot laadima. Ei läinudki kaua mööda, kui kaup oli peal ja sõit võis alata.

Peeter läheb konna ja seega tuli vara ärgata. Kell hakkas mängima ja ma ei saanud aru, miks peab keegi mulle nii vara helistama. Ei ole ma ju mitu hommikut pidanud vara ärkama. Tulin voodist välja ja läksin hommikusööki ja kohvi tegema. Panin Peetrile mõned asjad kaasa ja äratasin ta ülesse. Peeter sõi-jõi ja läks tööle, kuigi oleks tahtnud nagu ikka edasi magada. Mina läksin voodisse ja nagu ikka võttis magama jäämine igaviku. Lapsed magasid kaua ja selle üle oli mul heameel, kuigi jah nad on alati suht head magajad olnud. Ärgates oli aeg sööma hakata ja peale seda hakkasid lapsed mängima. Lisaks oli neil koguaeg midagi küsida ja ma ei jõudnud nii palju vastata, kui nemad küsida. Peale seda oli aeg hakata koristama , süüa tegema ja õppima. Täiesti tavaline päev on meid ees ootamas. Ma kohe ootan neid tavalisi, igavaid päevi ja kavatsen neist rõõmu tunda. Igasugused probleemid võiks meid nüüd rahule jätta. Aamen. Lapsed leidsid, et parim viisi päeva sisustada on mängida ja nad suutsid

Hommikul magasime kõike kaua, sest kiiret ju ei olnud. Nii tore oli ärgata teadmisega, et kogu pere on jälle koos. Läksin kööki süüa tegema ja Peeter tuli mulle sinna järgi. Peeter jäi ukse peale seisma ja ütle, kui hea, et sa kodus oled. Kuid lisas sinna juurde kohe, kui vastik ma olen. Hahahahhaah. Muidugi on tema jaoks lihtsam, kui ma kodus olen ja kodus vajalikud asjad ära teen. Mul on asjad ju oma käe järgi ärapandud ja tal võtab kõige tegemine rohkem aega, kui mul. Rääkimata sellest, et igakord peab Peeter mõtlema, mida ja kuidas ta süüa teeb. Ise saaks veel kuidagi hakkama, aga Marlen tahab-peab korralikult sööma. Loomulikult said nad kahekesi hakkama ja oleks kauemgi saanud. Eks ma olen nad ise ära rikkunud sellega, et teen suurema osa asjadest ise ära. Kuid ma arvan, et minu tööks ongi hetkel kodusedtööd ja ma ei sunni neid teistele peale. Lapsed peavad jah ise oma mänguasjad kokku panema. Peale hommikusööki läksime turule ja poodi. Turul on puuviljade hinnad jälle odavamaks

Magasin öösel halvasti ja ärkasin korduvalt ülesse. Gregor ärkas hommikul minu arust liiga vara, kuid tal oli kõht tühi. Vaadates külmkappi ilmnes, et seal ei ole õiget jogurtit ja see tekitas probleemi. Peeter ja Marlen said hommikul koorma peale ja viisid ära. Peale seda said nad sama ringi veel ühe korra teha. Nagu sellest kõigest oleks veel vähe olnud, siis peavad nad 2 kohta kodu lähedal laadima minema. Millal nad koju jõuavad seda ei tea veel keegi. Seda, et meie juba kodus oleme ei tea nad jätkuvalt. Peeter ütles, et nad on viimases kohas laadimas ja peale seda lähevad poodi süüa ostma. Ma oleks tahtnud talle nimekirja anda, mida poest vaja oleks. Kuid otsustasin seda mitte teha ja küll me jõuame mõni teine päev poodi minna. Piilusime Gregoriga aknast välja ja nägime, kuidas meie auto maja ette sõitis. Läksime esikusse ukse juurde ja jäime ootama, millal nad ükskord tuppa tulevad. Mul oli plaan välja mõeldud ja hakkasin selle järgi tegutsema, kuid nagu ikka läheb hea plaanis mid

Üle mitme öö sain natukene rohkem magada, kuigi tool-voodi oli suhteliselt ebamugav. Öösel nagu ikka käisid õed ja lisaks olid kõrval voodi lapsel öösel mingid probleemid ja tema juures käidi pidevalt. Hommikul jäime ootama, millal analüüse võtma tullakse ja meid uuringule viiakse. Enne jõudis arst käia ja ütles, et söömine-joomine on jälle keelatud. Samuti ütles arst, kui analüüs on korras ja uuring samuti, siis saame täna koju. Tore uudis, aga tekitas kohe järgmise küsimuse, mille esitas arst. Ta küsis, kuidas me koju tagasi saame. Ma ise mõtlesin,et vajadusel saame rongiga Lleidasse ja sealt rongiga koju. Kuid arst pakkus välja, et nad uurivad kas kiirabi saaks mied ära tuua. See oleks suur asi, kui me saaks juba Lleidasse ja küll me sealt koju ka saame. Õde tuli ja tegi vereanalüüsi ja peale seda jäi uuringu ootamine. Ootamine on alati pikk ja tüütu. Gregor ütles, et tal on kõht tühi ja ma ei saanud midagi teha. Lisaks toodi lõunasöögi kandikud ja isegi oleks tahtnud midagi süüa. M

Läksin tool-voodisse ja jäin vist isegi magama, kui õde ja autojuht tulid. Gregor ei tahtnud kuulda midagi ärkamisest ja nii olin ma sunnitud kotid võtma ja tema sülle. See ei meeldinud Gregorile ja ta oli nõus ise edasi minema. Jõudsime õde lauani ja seal öeldi, et autojuht läks kanderaami tooma ja me peame ootama. Gregor sai kanderaamile pikali visata ja, kui uni tuleb võib magama jääda. Sõit barstu kestis üle 2 tunni ja terve see aeg taga midagi kolises ja plärises. Mul tuli uni peale ja panin korraks silmad kinni ja tegin nad sama kiirelt lahti. Kordasin antud protseduuri mitmeid kordi. Magama ei julenud jääda äkki pärast ei ärka ülesse. Kohale jõudes hakkasid kõik jälle midagi küsima ja Gregor vaadati üle ja tehti analüüsid. Meid jäeti vastuvõtu tuppa ootama, mida seda ma ei tea. Minu käest tuldi vahepeal küsima kas mul on kül ja anti mingi asi peale. Jah mul oli tõesti külm, eks see magamatus tegi oma töö ja kuskilt puhus külma õhku. Ootamise peale oli kõigest 2 tundi läinud (ke

Haiglas olles on mõeldamatu see, et saad öösel normaalselt magada. Õed käisid mitu korda edasi tagasi ja naabrite laps arvas, et vahepeal peab karjuma. Hommikul ei tahtnud silmad kuidagi lahti minna, aga meid saadeti uuringule ja tuli ärgata. Käisime Gregoriga ultrahelis, mis eriti kaua ei kestnud ja pärast seda tulime kabinetti tagasi. Marlen eile ütles palati kohta cabinet, miks seda ma ei taibanud küsida. Vahepeal käis mingi arst ja ma pidin talle Gregori eelnevate ravide kohta infot andma. Arst ei öelnud mulle midagi ja mitte midagi ei tehtud rohkem. Kuna kabinetis oli igav, siis käisime korduvalt jalutamas. Esimest korda haiglas olles nägin ma, et seal on tehtud kirikuruum, nagu tavaliselt filmides. Võib olla on enne ka olnud, aga ma ei ole näinud. Ruumi uksed olid lahti ja kõik võisid sinna minna. Ruumis olid pinged, pihitool, erinevad usuteemalised pildi seintel, küünlad, vesi ukse kõrval. Lisaks õpetaja rääkimis pult, palju lilli, telekas seinal ja mahe muusika. Õhtuti ja pühad

Hommikul tuli vara ärgata, kuna peame arsti juurde minema. Lapsed ei tahtnud kuidagi ärgata, kuid lõpuks said nad vooditest välja söödud ja riidesse. Saime õigeaegselt toast välja ja jõudsime natukene varem kohale. Jõudsime veel ukse taga oodatagi. Arst kutsus meid sisse ja ütles, et analüüsid on halvad, aga ta ei täpsustanud, mis täpselt. Arst hakkas midagi arvutis kirjutama ja ei teinud meist välja, kuni ta oli paberid välja printinud. Lõpuks teatas ta, et me peame kohe teise linna haiglasse minema ja seal uued analüüsid tegema. Seejärel näitas ta mulle analüüside tulemusi ja see number, mis tavaliselt on kehv oli halb. Mis meil muud ülejäi, kui kohe linna sõita. Kohale jõudes oli mul meelest läinud, et me peame erakorralisse minema ja läksime hoopis haigla all olevasse registratuuri. Nemad vaatasid pabereid, konsulteerisid ja ütlesid kuhu me peame minema. Ma ise ei taibanud ju paberi pealt lugeda, see oleks liiga lihtne olnud. Saime ennast kirja pandud ja seejärel suunati meie ukse

Hommikul saime jälle kaua magada, kuna Peeter eile korraldust ei saanud hommikul tööle minemiseks. Lapsed olid nagu ikka enne meid ülevala. Tõusin ülesse ja hakkasin hommikusööki tegema. Peeter tuli telefon käes ja tuli välja, et ta oli saanud korralduse. Peale lõunat ootab teda ees laadimine ja konna minek. Koht on sama, kus ta viimane kord käis. Loodetavasti seekord ummikuid ei ole ja homm õhtuks on Peeter kodus tagasi. Käisime väljas jalutamas ja mõtlesime, et läheme basseini. Poisid läksid jälle ujuma ja meie Marleniga vaatasime pealt. Mul hakkab kurk terveks saama ja mõne päeva pärast saan mina ka vette minna. Koju tulles oli aeg süüa ja peale seda viisime Peeter´i tööle. Meie peame lastega homme linna minema ja sellepärast on meil autot vaja. Peeter jäi ootama, et saaks auto tankida ja laadima minna. Mina ütlesin lastele koju jõudes, et neil on kaks tundi aega ja selle ajaga olugu vajalikud asjad tehtud. Kui aeg saab täis, siis mina lähen mängukale ja nemad jäävad tuppa, kui ei

Laisad nagu me oleme, siis magasime hommikul kaua. Marlenil hommikul palavikku ei olnud ja see oli hea uudis. Peale sööki vaatasime telekat, kuni Peeter rääkis telefoniga. Peeter küsis kas me turul ka läheme. Mulle tundus, et kell on palju ja ei ole mõtet enam minna. Hetk hiljem mõtlein umber ja läksime turule. Nagu ikka ostsime puu-ja juurvilju ja jalutasime lihtsalt ringi. Koju tagasi tulles oli aeg süüa ja peale seda basseini minna. Täna ei saanud meie Marleniga vette minna ja istusime nagu kaks vaest sugulast varju all. Küll see haigus on tüütu. Poisid olid vees ja nautisid elu ja õieti tegid. Koju tulles oli jälle aeg sööma hakata ja peale seda oli jalgpalli finaalmäng. Võitis see, keda oligi arvata, kuigi meile oleks meeldinud vastaste võit. Kuid mis teha selline on elu. Marlenil oli õhtul 37,1, seega ei midagi hullu, kui väljaarvata see, et homme ujuma ei saa.

Mina ärkasin hommikul esimesena ja jäin laste ärkamist ootama. Ei läinudki kaua, kui nad üleval olid. Soovisin Marlenil sünnipäevaks õnne ja andsin kingituse. Uskumatu, kui kiiresti aeg ikka läheb, Marlen sai juba 8 aastaseks. Kusjuures mina võin küll öelda, et mina ei ole selle ajaga küll vanemaks jäänud. Kuskilt kunagi lugesin järgmise lause “lapsed sunnikud on vanaks jäänud, mina mitte!. Ma arvasin, et Peeter jõuab selleks ajaks kohale, kui hakkame torti sööma. Kuid paraku nii ei läinud. Peeter jõudis mitu tundi hiljem koju, kui eile arvas. Peeter hakkas pool neli hommikul sõitma ja alguses oli tee tühi. Ei läinud kaua, kui ummik hakkas jälle pihta ja seda kell neli hommikul-öösel. Peeter sai ummikus istuda 2,5 tundi ja lõpuks nägi ta, milles on probleem. Tuli välja, et teeääres vahetatakse metallpiirdeid ja 200 meetriks on kolmest reast üks kinni pandud. Need, kes jäid valesse ritta neid vahele loomulikult ei lastud. Kuid keegi ei sõitnud ise ka, vaid vaadati mida ja kuidas tehaks

Hommikuks oli mul palavik kadunud või vähemalt termomeeter näitas nii. Lapsed püüdsid mind nagu ikka hulluks ajada. Kuna mul on jätkuvalt valus neelata, siis ma ei tahtnud palju rääkida. Ma ei tea tänu millele, aga saime toad koristatud ilma suuremate probleemideta. Seejärel võttis Marlen raamatu ja hakkas kirjutama. Mina nagu ikka kõigist tähtedest aru ei saanud, aga see ei olnudki oluline. Meil on mõndaaega selline kord, et Marlen kirjutab jutu ära, meie vaatame üle. Seejärel võtame meie raamatu (allika, kus kohast ta kirjutas) ja Marlen hakkab oma kirjutatud ette lugema. Kohati tuleb tal see päris hästi välja, kuid vahel ei saa ta ise ka aru, mis ta on kirjutanud. Me püüame talle selgeks teha, et kui tema juba ei saa aru, siis ei saa meie samamoodi. Hetkel tundub, et asjad liiguvad paremuse poole. Kuna Marlen oli tubli, siis läksime basseinidesse. Meie Gregoriga istusime päikesevarju alla ja vaatasime, kuidas teised ujuvad. Oh, kus oleks ise ka vette tahtnud. Kuid mul oli alles eil

Ärkasin öösel ja tundsin, et mul on valus neelata. Lisaks sellele oli mul külm ja minu ainukene soov oli sooja teki alla pugeda. Tekk on paraku suveks ära pandud. Mõtlesin terve igaviku (vähemalt mulle tundus nii), kuidas ma voodist püsti tõusen ja midagi peale võtan. Lõpuks sain selle tehtud ja pikapeale hakkas mul soe. Järgmine etapp oli see, et mul oli väga palav. Sellest tegin ma järelduse, et mul on palavaik. Kraadiklaasile ma järgi minema ei hakanud ja Peetrit ei tahtnud äratada. Hommikul ärgates oli mul kurk jätkuvat valus ja lisaks oli 37,6 kraadi palavikku. Peale coldrexi joomist läks natukene paremaks. Kuna mul on neelata valus ja ühtegi kurgu rohtu kodus ei ole, siis oli vaja apteeki minna. Küsisime Marleni käest, kas ta saaks seal käidud ja rohu ostetud. Marlen arvas, et ta saab hakkama ja kirjutasin talle rohu nime, mida vaja. Marlen pani raha ja paberi kotti ja läks, apteek asub mõned tänavad eemal. Tagasi tulles oli tal rohi ostetud, kohalikega suheldud ja lisaks sai ta

Jälle tuli vara ärgata, kuna Peeter peab konna minema. Enne seda pean ma ta tööle viima ja Peeter peab koorma peale laadima. Kurk on mul jätkuvalt valus, aga pea õnneks ei valutanud. Koju tagasi tulles läksin voodisse und ootama, mis nagu ikka ei tahtnud tulla. Kell hakkas jälle helisema ja seetähendas, et tuleb jälle ärgata. Minu kolistamise peale tõusid lapsed ülesse ja oli näha, et nad alles magavad. Kuid me peame minema verd andma ja tuleb üks päev vara ärgata. Ma ei mäleta, millal lapsed viimati enne kella kaheksat pidid ärkama, see oli kunagi ammu. Igatahes said nad riidesse ja sõitsime linna. Siin saab verd anda millegipärast ainult hommikul ja lisaks tuleb ennast kindlaks päevaks kirja panna. Haiglas kohal peaks olema kell kaheksa, aga ma eile küsisin ja lapsega lubati natukene hiljem minna. Kohale jõudes ilmnes, et terve koridor on rahvast täis ja seistakse erinevate uste taga. Vaatasin ringi ja ei suutnud otsustada kuhu me peame minema. Eemal nägin ühte õde, kes midagi inime

Ma nägin pool ööd unes, kuidas ma lähen Gregoriga arsti juurde ja see ei lasknud mul magada. Peagi oli kell nii palju, et Peeter pidi tööle minema. Kuna ma lähen pärast Gregoriga arsti juurde, siis viisin Peetri tööle. Koju tulles oli mul uni läinud ja keerutasin mitu tundi enne, kui magama jäin. Äratuseks oli linnavalitsuse lärmama hakanud muusika, ma ei saanud esimese hetkega mitte millestki aru. Lõpuks ajas hinge täis see lärm, sest uni oli magus. Lapsed ärkasid ülesse ja tahtsid süüa. Peale seda panin Gregorile kraadi alla ja see näitas 35, 6. Proovisin enda peal ja sama tulemus, kraadil on vist patarei tühjaks saanud. Kahtlesin kas ma pean ikka arsti juurde minema, kuid otsustasin seal ära käia. Ütlesin registratuuris, mis probleem on ja saime arsti juurde aja ja endi arsti juurde. Ma lootsin, et äkki saame mõne teise arsti juurde, kuna mulle ei meeldi meie arst. Esimene kord, kui me seal käisime küsis ta miks me siin oleme, kui keelt ei oska. Vastasin talle, et Peeter töötab siin

Hommik tunduski helgem, kui õhtu olevat. Termomeeter näitas 37,5 ja vahepeal ei olnud üldse palavikku. Kuid peagi tõusis palavik uuesti ja jõudis 38,3. Kui täna õhtuga midagi ei muutu ja hommikul on jätkuvalt palavik, siis tuleb arsti juurde minna. Gregoril ei ole enne nii pikalt palavikku olnud. Taaskord päev, mille me veedame toas. Õnneks on väljas pilves ilm ja seega on toas jahe. Peeter läks rattaga sõitma ja meie jäime tuppa. Mingi aeg hiljem hakkas Peetri isiklik telefon helisema ja ma vaatasin, et ülemus helistab. Ei hakanud vastu ka võtma. Kohe tuli uus kõne ja ma helistasin Peetri töötelefonile. Millegipärast hakkas isiklik jälle helisema ja vait ei jäänud. Vaatasin telefoni ja nägin, et ma ise helistan talle. Täitsa lolliks läinud toas istumisega. Teisele numbrile helistades tuli mingi jutt ja ma arvasin, et Peeter räägib ja tagasi ei helistanud. Peeter tuli koju ja küsisin, mis talle öeldi. Peeter vaatas mind nagu segast, et millest ma õige räägin. Seletasin talle loo ära ja

Hommikul sai jälle kaua magada ja sellega võib pikapeale ära harjuda. Paraku Gregori palavik ei ole taibanud mujale minna ja seega veedame järjekordse päeva toas. Gregori palavik jäi päeva jooksul 37,5 ja 38,6 vahele. Ise oli ta jälle rõõmus, mängis ja kakles vahelduseks õega. Vahepeal läks kõht tühjaks ja, siis oli aeg korralikult süüa. Tekkis lootus, et palavik hakkab järgi andma, kuid õhtuks tõusis uuesti. Kuna me peame toas oleme, siis kasutasime juhust ja tegime asju, millega muidu ei ole aeg-viitsimist tegelda. Nimelt koristasime kappe ja sai osa asju ära visatud ja kappidesse ruumi juurde. Nii, et ei ole halba ilma heata. Kuigi see toas istumine on täiega juba ära väsitanud. Tänu sellele, et panime rõduustele võrgud ette on meil toas tunduvalt vähem kärbseid. Peeter läks rattaga sõitma ja kutsus Marleni endaga kaasa, kuid Marlen ei viitsinud minna. Ometi on Marlen ise see, kes mitmendat päeva vingub, et peab toas olema. Peeter sõitis pika tiiru ja mitme tunni pärast jõudis koju

Jälle ei saanud ma kella kinni, hea, et tervet maja ülesse ei ajanud. Köögis tegin külmkapi ukse lahti ja suutsin selle mööda siseust pauguga luau. Ülejäänud tegevused sujusid ilma probleemideta. Peeter sai söönud-joonud ja läks tööle. Mina vedelesin voodis ja vahepeal isegi jäin magama. Gregori palavik püsis, kuigi täna üle 38,6 ei läinud. Vahepeal andsin talle rohtu ja saime palaviku all. Gregor ise oli heas tujus, mängis õega ja vahepeal sõi. Muidugi kõige tüütum oli see, et välja me minna ei saanud. Väljas see eest oli ilus ilm, päike paistis ja toas ei olnud õhku mida hingata. Kuidagi saime päev üleelatud. Peeter jõudis konnast tagasi ja nüüd peaks 45 tundi pausi olema. Konnas oli üks auto oma koorma kest teed maha kallanud, mis omakord tekitas ummiku. Samas inimestel oli “pidupäev” kõik käisid nektariine ja virsikuid korjamas. Miilitasid olid kõik kohad täis, aga nemad olid ametis telefonidega rääkimisega. Peeter sai seal ummikus ca tunnikese istuda. Meie Marleniga läksime lin

Millegipärast öeldakse, et hommik on õhtust targem. Mina seda ei usu. Probleem oli hommikul jätkuvalt alles ja peagi süvenes veel. Need tunded ja emotsioonid, mis meid on eilsest saadik saatnud, neid ei soovita isegi vaenlasele. Kuid natukene hiljem tuli asjas selgus, kas ka lahendus seda me veel ei tea. Gregor tundus juba hommikul imelik ja panin talle kraadiklaasi alla. Oh seda imet see näitas 38,4. Päeval temperatuur tõusis 39.7 ja andsime Gregorile rohtu. Gregor magas mingiaeg, kuid suurema osa ajast oli üleval. Tunduvalt vaiksem, kui muidu ja õega ei kakelnud. Selle kohapealt täiesti ilus päev. Kuigi jah terve päeva olime sunnitud toas veetma. Õhtuks saime palaviku jälle alla. Marlenil on pargitud loomasaba kodus ja kuskilt leiti see jälle ülesse. Gregor ja Peeter viskasid seda teineteisele. Üks hetk pani Gregor selle kausi sisse, Peeter arvas, et ta üritab kaussi viskemasinana kasutada. Kuid selle asemel lendas kauss käest ja Marlen sai sellega mööda pead. Kisa tõusis kaugele ja

Vaatasin öösel pidevalt kella ja see omakorda tähendas, et hommikul ärgates olin ma unine. Rääkimata sellest, et ilm on jälle pilves ja see teeb veel unisemaks. Peale hommikusööki oli aega tegutsema hakata, st mina hakkasin koristama. Marlenil oli korraldus oma riided kapis korda panna. Mõndaaega Marlen pani asju kappis ja, siis teatas, et tema tahab nii mängida. Ütlesin talle selle peale, et ma istuks parem diivanil, kui koristaksin. Nagu arvata oli minu vastus talle ei meeldinud ja sellele järgnes vingumine. Mina ei lasknud ennast sellest segada ja läksin vannituba koristama. Lükkasin ukse kinni ja pesin vanni, mingi uue pesuvahendiga. Marlen tuli vannituppa midagi seletama. Selle peale tundsin, et mul käib selle pesuvahendi lõhnast pea ringi. Uks oli kinni ja õhk ei liikunud, eriti tark tegu. Lõpuks oli toad korras ja mõtlesin korra istuda, kuid tõusin kiirelt püsti. Tundsin, kui ma kohe püsti ei tõuse, siis mõne minuti pärast ma lihtsalt jään magama. Selle asemel läksin hoopis süü

Hommikul oli võimalus magada, aga ma ole väheste tundidega harjunud ja olin ikka liiga vara üleval. Ka täna hommikul hakkas muusika väljas vara mängima ja naabri koer selle saatel hulguma. Selle peale läks viimanegi lootus uuesti magama jääda ära ja tõusin ülesse. Lapsed tulid minu järgi kööki ja hakkasid sööma, täna on hea päev meil on jälle jogurt hommikusöögiks. Peale lõunat viskasime kõik koos voodisse pikali, Peeter arvas, et võiks siesta teha. Selle peale pani Marlen ukse väljast kinni ja läks minema. Gregor jäi meie juurde ja lobises vahetpidamata. See on lausa uskumatu, kui palju üks laps võib rääkida ja ära ka ei väsi. Peeter ütles talle, et ta oleks pool tundi vait, mina arvasin, et Gregor ei pea nii kaua vastu. Või, siis läheb hoopis vaatama, millega õde tegeleb. Igatahes jäin ma magama ja ärgates tegin avastuse, et Gregor magab. Ma ei mäleta, millal Gregor viimati päeval magas ja seda veel vabatahtlikult. Mina tõusin ülesse ja tulin vaatama, millega Marlen tegeleb. Marlen v

Ei läinudki kaua mööda, kui Peetri telefon hakkas helisema, mis omakord tähendas, et tuleb minna. Peeter küsis kas ta saaks natukene hiljem minna, aga öeldi, et ei saa. Kell oli üks öösel, kui Peeter jälle tööle läks. Peeter võtab koorma peale ja läheb konna. See kuidas hetkel tööd korraldatakse on täielik hullumeelsus. Antud koht kuhu Peeter läks tegelebki laadimistega öösel. Mis eeldab seda, et päeval koju jõudes tuleb kohe magama minna. Siin kohal vist ei tasugi mainida, et päeval on palav. Selleks, et magada saaks peab aken lahti olema, kuid aknale tuleb kate ette tõmmata. Kui kate on ees, siis õhk ei liigu, eest ära jättes paistab päike tuppa. Peeter ütles, et mingi aja päeval magada, siis oled üleval ja enam magama ei jää. Kedagi ei tundu huvitavat see, et juhid saavad loetud tunnid ööpäevas magada. Ärkasin selle peale, et tekkis mingi heli ja ma ei saanud esimese hetkega aru, millega on tegemist. Võtsin telefoni, sest arvasin, et see hakkas helisema. Kuid tuli välja, et hoopis

Kell oli see, mis ajast ülesse ja sundis voodist välja tulema. Kõik tavalised toimetused kohv-söök ja Peetri äratamine. Eks see suve hooaeg ongi raske selles suhtes, et hommikul või öösel tuleb väga vara ärgata. Peeter saab suurema osa suveõhtutest maha magada. Kunagi tuleb see päev, kui Peeter läheb kuhugile normaalsesse kohta tööle ja ei pea nii vara ärkama või pidevalt kodunt ära olema. Muidugi üks korralik loto võit kuluks kah ära, unistama ju peab. Peeter läks tööle ära ja mina jäin pika peale magama. Lapsed tõusid ülesse ja uus päev nendega hakkas. Päev, mis oli täis nagu ikka naeru ja nuttu….isver, kui igav elu. Lõpuks läksime basseini ja nägime, et seal toimub vesivõimlemine. See, kes juhendas Gregori klubi, juhendas võimlemist. Vees olid kohalikud emad, kes lehvitasid ja hüüdsid tere, meie vastasime samaga. Neile näidati uus harjutus ette ja mina tegin basseini kõrval seda järgi, millegipärast ajas see kõiki naerma ja ma jätsin järgi. Pärast üks ema rääkis, et kaks korda näd