28.01.2016
Hommik nagu hommik ikka, kõik tavalised tegemised. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina kõndima. Nagu ka eelnevatel päevadel oli ka täna teemaks karneval. Kõige ees läksid kaks nö minu karnevaligrupi kaaslast, mina jäin koos kahe kõndijaga tahapoole. Seejärel ütles üks teisele vaikselt, mis kostüüme esimesed karnevali kannavad. Järgmisena küsis teine minu käest kas ma ikka osalen karnevali. Kusjuures mõned päevad tagasi vastasin talle, et jah osalen, samas vastuse sai ta ka täna. Järgmine küsimus oli, et kellega koos ma olen. Enne, kui mina jõudsin vastata, vastas see, kes teadis kostüümide kohta. Tema ütles, et ma olen koos nendega, kes ees lähevad. Selle peale ütles teine, et miks sa enne ei öelnud. Ma vaatasin süüdimatu näoga otsa ja ütlesin, et sa ju ei küsinud. Seejärel tuli vastuseks, et sinu käest peab alati kõike küsima, ise sa ei räägi midagi. Ei räägi jah. Ja üldse, kui ei küsita, kas siis peab ütlema. Midagi võib vahel saladuseks ka jääda. Üle 6 kilomeetri sai jälle käidu...