Hispaania 2013

 Mõned nädalad tagasi oli Marlenil nohu. Nagu ikka lõpuks läheb mööda. Üle-eelmise nädalavahetusel tekkis Peetril nohu. Terve nädala on ta tatine olnud. Öösel ei maga ise ja ei lase mul magada 🤣. Käisin apteegis ja ostsin talle külmetuse vastu rohtu. Tundus, et aitavad. Öösel saame juba magada, progress. Igatahes pühapäeval kurtis Peeter, et otsmikus on valu ja lööb hambasse. Treppist alla trampides oli samuti hambasse valu löönud. Kuna hammas/d ei valuta viitasid sümptoomid ühele põskkoopapõletik. See pole tal üldse esimest korda. Raviks on vajalikud antibiootikumid ja neid meil ei ole. Perearstile saaks alles homme ja nii me EMO’sse läksime. Polegi seal ammu käinud 😁. Seekord läksime kõrval linna omasse. Seal saab alati kiiresti asjad aetud. Teel sinna ilmnes, et meil on üks mask autos. Peeter peab üksi sisse minema ja mina ukse taga ootama. Ta suur poiss ja saab üksinda hakkama, ei pea kätt hoidma. Võttis Peeter haigekassa kaardi kätte, pani maski ette ja läks. Välisuks oli lahti

Söögitegemine ei kuulu teatavasti minu lemmik tegevuste hulka. Kuid ma olen sunnitud seda iga päev tegema. Täna hommikul võtsin kanafilee sulamata, mida sellest teha. Mõtlesin, et vaatan facebookis mõne video. No neid tegelikult sai neid päris palju vaadatud. Huvitav oli see, et päris palju oli kanafileest. Ja see mulle sobis, kuna leidsin ühe, mida otsustasin proovida. Kanafilee Sibul Küüslauk Porgand Paprika Suvikõrvits Herned Lillkapsas Riivitud juust Maitsestamata jogurt Majonees Maitseained, Santa Maria apelsini pipar. Minu uus lemmik maitseaine. Tomat Kõik kogused võtsin nagu mul oli. Tükeldasin kõik koostisosad, lisasin jogurti-majoneesi-maitseained, riivjuustu. Segasin kõik läbi ja panin ahjuvormi. Kõige peale lõikasin tomativiilud, foolium peale ja ahju. Küpsetasin 200°c juures ca 1 h, eemaldasin foolium ja panin peale riivjuustu. Ahjus oli, kuni juust oli sulanud ja pruunistunud. Kõrvale tegin värskekurgi, till, maitsestamata jogurt, sool. Maitses hästi, kiire ja lihtn

Lisaks suvevaheajale on Hispaanias vaheaeg jõulude ja lihavõtte aeg. Vaesed lapsed saavad nii vähe puhata 🤣. Koolil on 3 vaba päeva õppeaasta jooksul lisaks. Samuti on vabad päevad pühad nii, et pole kõige hullem. Kui lapsed väiksed olid mõtlesin igakord, et jälle see vaheaeg. Vaheaeg tähendab seda, et nad on kogu aeg kodus. Neile tuleb tegevust leida ja õues käia. Nüüd on see kõik minevik. Lapsed on suured ja ma hästi natuke ootan vaheaega 😁. Uskumatu, kui palju inimene muutub. Nüüd on hea, kui nad kodus on. Stressi vaesem ja rahuliku nädal on. Vahepeal läheb isegi meelest, et nad kodus on. Hommikul magavad nad pikalt ja pärast ärkamist teeme midagi koos. Koristame, teeme koos süüa. Üle pikaaja saime kogu perega koos lõunat süüa. Tavapäeval tulevad lapsed koolist, kui meil on söödud. Vahelduseks oli tore koos süüa ja üldse koos aega veeta. Kuna lapsed on suured, siis käivad nad üksinda õues. Vahel on natuke kahju, et nad üksinda õues käivad. Enne olin sunnitud õue minema, nüüd mõni

Ma olen korduvalt lubanud, et rohkem raamatuid, seriaale ei soovita 😁. Hea mees, kes luba, võib selle peale öelda. Vahel tuleb erand teha ja lubadusi rikkuda. Nagu ma olen enne öelnud, siis kasutan lugemiseks Elisa raamatu app. Enam ei kujuta ma elu selleta ette. Igatahes valisin uusi raamatuid ja juba mitmes kord jäi üks raamat silma. Ma olin seda korduvalt kõrvale jätnud, kuna ei tundunud huvitav. Ometi oli raamat populaarsete teoste hulgas ja kuu topis. Nii ma seda lugema hakkasin. Pole ammu lugenud midagi sellist. Ühekorraga olid koos rõõm ja kurbus. Ma ei mäleta, millal viimati, aga selle raamatu lõpus mul pisarad jooksid. Raamatu nimi on „Mina enne sind“ Jojo Moyes. Raamatu oli järg „Pärast sind“. Teises osas toimuvad sündmused peale esimese osa lõppu. Mulle teine osa nii ei meeldinud, esimene oli parem. Lisaks on ka kolmas osa „Ikka mina“, selle lugemist ma kohe alustan. Ma olen korduvalt lubanud, et rohkem raamatuid, seriaale ei soovita 😁. Hea mees, kes luba, võib selle pea

Mõned päevad tagasi rääkisin ajuvabadusest Hispaania moodi. Mina sain enda ja laste sissekirjutuse uuendatud, jäi veel Peetri oma. Nii ta lõpuks sammud kohalikku linnavalitsusse seadis sissekirjutust uuendama läks. Nagu minagi ei arvanud ta sellest midagi ja seepärast ta sissejuhatuseks küsis, miks see kõik vajalik on. Vastuseks sa ta, Eesti, Läti ja Leedu ei kuulu Euroopa Liitu ja selle tõttu peame iga 2 aasta järgi sissekirjutust uuendama. Juurde lisati, et sama kord kehtib ka venelaste ja marokolaste kohta. Vot milline tarkus, midagi sellist ei osanud oodata. Mul on märkamata jäänud fakt, millal Balti riigid Euroopa Liidust lahkusid. Võib olla hoopis plaanivad nad lahkuda. Nüüd nad teavad, et Eesti kuulub Euroopa Liitu ja sissekirjutust peame 5 aasta pärast uuendama. Peeter pidi lisaks allkirjastama laste paberid. Nende paberite peal ei olnud kirjas, et mõlemad vanemad peavad allkirjastama. Puudus ka koht, kuhu teise vanema allkiri käib. Hea veel, et lapsi kohale ei tahetud. Igaks