Hispaania 2013

Peeter läks kesköö paiku baasi, et sealt võtta firma buss ja kliendi juurde sõiita. Kogu see käik peaks mõne tunni aega võtma. Mina ei viitsinud magama minna ja ootasin, kuni Peeter koju tagasi jõudis. Magama saime hilja-vara ja isegi mina jäin kiirelt magama. Gregor ärkas täna varem, kui viimastel päevadel ei see ei olnud üldse tore. Ma lootsin, et täna saab kaua magada. Peale hommikusööki läksime nagu ikka turule ja käisime toidupoes. Seal on ainukene toidupood meie piirkonnas, mis on pühapäeval avatud. Saime vajalikud asjad ostetud ja tulime koju. Nagu ikka olime meil basseini käik peale lõunaks ettenähtud. Teades ja tundes meie lapsi, siis peame igapäev midagi süüa kaasa võtma, sest neil lähevad kohe kõhud tühjaks. Kuna meil on kodus erinevaid puuvilju, siis tuli mõte neist salat teha. Maitsev ja tervislik, lapsed sõid ja neile meeldis. Väljas oli soe, aga selle eest puhus suhteliselt tugev tuul. Vedelesime päikese käes, lapsed käisid vahepeal ujumas. Ma võtsin lõpuks julguse kokk

Magama minnes ilmnes, et jälle on keegi minu voodi poole hõivanud. Vot see on, kui liiga kaua üleval olla. Mis siis ikka läksin teiselepoole. Gregor käis vetsus ja läksin tema järgi told kustutama, vaatasin samas ka kella ja ilmnes, et aeg on ärgata. Läksin kööki ja tegin kohiv ja söögi valmis ja ajasin Peetri ülesse. Nagu arvata oli, siis ta ei tahtnud ärgata, aga tegi seda ikkagi. Peagi oli Peeter läinud ja mina voodis tagasi. Ei oleks ju huvitav olnud, kui ma oleks kohe magama jäänud. Selle eest hakkas kuskil eemal olevas majas kukk veerand kuus hommikul kirema. Oh jah keegi võiks talle öelda, et see on ärkamiseks liiga varajane aeg. Hea vähemalt, et linnud akna taga vait olid. Toas oli hommikul hämar, kui nägin, et Marlen tuleb minu juurde. Arvasin, et ta küsib luba ärkamiseks ja näitasin, et visaku minu kõrvale pikali. Hilem tegin avastuses, et Marlenist on Gregor saanud. Täitsa sooda olen ei tee enam lastele vahet. Liiga kaua ei ole ilus magada ja nii me ülesse tõusime ja toimeta

Äratus oli enne kukke ja koitu, kuked ei kirenud ja linnud ei säutsunud. Peeter arvas, et võiks edasi magada ja ei tahtnud üldse ärgata. Kuid koorem ootab ära viimist ja tuli teele asuda. Minu teekond viis voodisse tagasi ja pikapeale jäin magama. Lapsed on arusaanud, et hommikul võib kaua magada ja viimastel hommikutel on nad mind sellega rõõmustanud. Kuigi ma vahepeal arvan, et ma magaks nii kaua, kui vaheaeg läbi saab. Mingi aeg hommikul nad mängisid kahekesi ja ei olnud probleeme, said ilusti läbi. Seda rõõmu ei jagunud kauaks ja peagi nad juba kaklesid mingi mõtetu asja pärast. Ma ei jõua nende probleeme meelespidada ja kas see üldse oluline ongi. Muidugi ei möödunud päev ilma selleta, et mina, kui vastik lapsevane tuletasin „tüütuid” tegevusi meelde. Marlen võttis paberi ja tahtis, et ma talle midagi kirjutaksin ja tema kirjutaks ümber. Ma olen seda mõned korrad teinud ja selle peale tuleb ta ja ütleb, et ei saa minu käekirjast aru. Eks ole, nagu mina tema omast saaks. Soovitasin

Bartsu hommikute eelise on see, et saab paar tundi kauem magada. Kuid üks hetk tuleb siiski kella peale ärgata ja homikused toimetused ära teha. Peeter ülesse ajada, kõht täis sööta ja ta tööle saata. Seejärel läksin ise voodisse tagasi teadmisega, et ma ei pea hommikul kuhugile kiirustama. Vaheaja eelis on see, et lapsed magavad nii kaua, kui nad tahavad ja ei pea kella peale ärkama. Lapsed tõusid ülesse ja hakkas järjekordne päev oma kõigi tegemistega pihta. Hakkasin juba hommikul Marlenile rääkima, et lugeda ja kirjutada on vaja. Mis tema sellest arvas ..mitte midagi. Hea veel, et ta mind enda ahistamises ja kiusamises ei süüdistanud. Ma ei imestaks, kui Marlen läheb varsti politseisse või lastekaitsesse kaebama, et vanemad teevad liiga ja sunnivad õppima. Gregor selle eest tahtis lugeda ja luges, vähemalt üks laps on tubli. Palju tunde hiljem sai Marlen samuti loetud. Peeter rääkis mõned päevad tagasi ühe sugulasega, kes ütles, et tema lastel oli sama probleem ja see on paljudel. K

Gregor tuli hommikul meie voodi juurde, ma arvasin, et ta tahab ärgata. Kuid küsimise asemel keeras ta otsa ringi ja läks vetsu, tundus, et tal läks segamini kuhu ta minema pidi. Peale seda läks Gregor voodisse tagasi ja magas edasi. Minul oli vaja ülesse tõusta ja kooli minna. Kõigepealt oli kokkulepitud kohtumine Gregori õpetajaga. Klassi juurde jõudes tuli sealt välja direktor ja rääkisime temaga juttu. Ilmnes, et kogu kool on üllatunud, kui kiiresti hakkasid lapsed katalaani keelt rääkima. Me ise oleme samuti meeldivalt üllatunud, kuid eks lapsed võtavadki infot kiiremini vastu. Siia koolis on enne ka tulnud lapsi teistest riikidest ja neil vist ei ole keele õppimine nii kiirelt käinud. Direktor küsis kas inglise keele õpetaja tuleb meile tõlgiks. Gregori õpetaja ütles selle peale, ei me saame ilma temata hakkama. Gregoril läheb kooli jätkuvalt hästi ja ta pidi ülesandeid kaasa tegema. Samuti teeb ta meeleldi grupitöid ja saab teiste lastega hästi läbi. Eelmine aasta oli see, et

Paugutamine kestis edasi ja see segas minu und. Ärkasin korduvalt arvates, et me oleme sisse maganud. Lõpuks hakkas kell mängima ja oli aeg ärgata. Hommiku kohvi ja söök Peetrile ja peale seda läks Peeter tööle. Peeter peab enne minekut veel auto tankima ja alused peale laadima, mis võtab natukene aega. Selleks ajaks, kui ma voodisse tagasi läksin kädistasid linnud akna taga. Ja nagu nendest oleks veel vähe olnud, siis jätkus paugutamine. Katsu siis sellistes tingimustes magada, akent ei saanud kinni panna muidu oleks toas umbseks läinud. Kuid elame üle ja peagi lõppeb see paugutamine ära. Gregor oli nagu ikka esimene kes ärkas ja mina tõusin koos temaga ülesse. Peale hommikusööki oli aeg koristama hakata. Ma juba eile rääkisin lastele, et isa läheb hommikul tööle ja meie hakkame koristama. Laste ülesandeks jäi nende tubade korda tegemine st. nad pidid oma asjad ära panema. Gregor sai sellest aru ja tegi minu ütluste järgi oma toa korda. Nagu arvata oligi, siis Marleniga nii lihtsalt

Jälle sai hommikul kaua magada, mis võib pikapeale meeldima hakata. Nagu ikka sõime hommikust, lapsed mängisid ja kaklesid, täiesti tavaline hommik. Paraadi vaatasime ja presidendi kõnet kuulasime, mis tekitas vastakaid tundeid. Mulle tundus, et ta rääkis kohati endale vastu, aga eks igaüks saab asjadest omamoodi aru. Mina teatasin, et mul on jätkuvalt uusi plätusid vaja ja nii me linna poodi läksime. Raske on valida, kui poes on suur valik, aga võtsin need, mida üks päev proovisin. Seal poes ei olnud minu numbrit, kuid täna käisime teises ja sealt sain. Jälle üks asi olemas. Mööda minnes käisime toidupoes ja seal oli ülepika aja heeringat müügil. Ma ei ole veel aru saanud, miks siin teatud asju on harva saada. Ja, kui nad juhtuvad müügil olema, siis pead hulgim ostma, sest ei tea, millal jälle saad. Nii me mitu karpi heeringat võtsime ja koju tulime. Mõtlesime, et tuleme koju ja läheme basseini, kuid ilm läks pilve ja jätsime selle tegevuse hilisemaks. Otsustasime, et läheme ratastega

Hommikul ärgates oli tunne nagu oleks öösel maganud. Peale hommikusööki küsis Peeter kas me täna turule ka läheme. Muidugi läheme, sest puuvilju on juurde vaja. Väljas oli nagu ikka viimasel ajal soe, aga parklas oli selle eest vabu kohti. Kuna siin on hooaeg alanud, siis on kõikjal näha erinevatest maadest tulnud inimesi. Vaatepilt on suhteliselt kirju ja erinevaid keeli kuuleb palju. Peale lõunat läks päike pilve ja seda selleks ajaks, kui me basseini läksime. Meie ei lasknud ennast sellest segada ja veetsime osa päevast vees, mõnus ja jahutav. Rahvast oli vähe ja laste sõpru ei olnud üldse. Kuna homme on siin nö kohalik jaanipäev, millel on erinevus eesti omaga. Siin ei tehta jaanituld, võib olla kuskil tehakse, aga meie külas mitte. Viimastel päevadel on jälle paugutajad välja toodud ja homme saab väga lärmaks õhtu olema. Kuna eelmine aasta me ei teadnud, kuidas siin asjad käivad, siis jäid meil paugutajad ostmata. Mõned nädalad tagasi tuli reklaamleht ühe poe kohta, kes müüb pau

Magasin natukene aega ja ärkasin, kuid keegi ei helistanud. Kell oli kolm läbi, kui asi tundus kahtlane, ma ei teadnud mida teha. Ajasin Peetri ülesse ja rääkisin milles asi, Peetrile endale tundus asi samuti kahtlane. Peeter teatas, et ta läheb kohale vältimaks probleeme, mis olid nädal tagasi. Mina läksin kööki ja tegin söögi ja kohvi valmis. Peeter sõi ja tuli mõttele firmasse helistada ja küsida, mis kell tal laadimine on. Sealt sai ta teada, et tema laadimine toimub hommikul kell 9. Tore, me saame veel mõned tunnid magada ja seda me tegema ka läksime. Kuid uni ei tule, kui sina seda tahad või ikka, siis kui tema tahab. Mingi hetk ärkasin ülesse, vaatasin, et toas on valge ja arvasin, et me oleme sisse maganud. Ma olin kindel, et Peeter pidi kolmeks-neljaks laadima minema, kuid tuba oli liiga valge ja ma sain aru, et kell on rohkem. Hetk hetk hiljem meenus mulle, et laadimine on hoopis üheksa ajal ja ma võin edasi magada. Kell hakkas mängima ja Gregor läks kööki, kuigi tema jaoks o

Ärkasin selle peale, et Peetri telefon helises. Helistas ülemus, kes teatas, et Peeter peab laadima minema. Mina läksin kööki süüa tegema ja tagasi tulles ilmnes, etkõne tuli liiga vara. Peeter ütles logistikule, mis kellast ta saab tööle minna. Ülemus selle eest helistas kaks tundi varem. Telefonile vastates Peeter ei teadud palju kell on, kui ta kella vaatas ja tagasi helistas, siis ülemus enam ei vastanud ja tagasi ei helistanud. Peeter peab veel kaks tundi pausi tegema ja seega ta ei kiirustanud kuhugile. Nõme on lihtsalt see, et kaks tundi uneajast oli rikutud. Peeter läks toast välja selleks ajaks, kui paus hakkas täis saama. Nagu ikka võttis ta minu une kaasa ja hommikul ärgates olin ma juba väsinud. Täna on see päev, kui ma olen viimast hommikut üksinda kodus. Millegipärast olid lapsed kooli juures rõõmsate nägudega, kuid vanemad mitte. Viimasel päeval tunde ei toimu ja lapsed lähevad kõigepealt jõeäärde. Mida nad seal teevad või tegema hakkavad seda ma ei tea. Hiljem peaks ko

Jälle kord ei saanud ma magada, sest mulle tundus koguaeg, et me oleme sisse maganud. Ometi ma teadsin, et telefonid on laetud ja mõlemas kellad helisema pandud. Kell hakkas helisema, kuna ma magasin teisel pool, siis jäi telefon kaugemale. Tõusin püsti ja võtsin telefoni, mille peale Peeter tahtis sama teha. Peeter vist arvas, et keegi helistab, ütlesin milles asi ja ta magas edasi. Mina tegin kohvi valmis ja söögisoojaks ja ajasin Peetri ülesse. Peetri esimene küsimus oli, kes jalgpalli võitis. Mina ei tahtnud sellel teemal rääkida ja tegin nägu, et ma ei kuulnud küsimust ja rääkisin muust. Peeter sai õhtul sõnumi, et ta peab hoopis teise autoga minema ja lisaks veel tuleb aluseid peale panna, seda ma talle ka ütlesin. Peeter ei andnud alla, tegi arvuti lahti ja otsis tulemust, mida ta kohe ei leidnud. Seega küsis ta uuesti ja ma vastasin. Peeter läks tööle ära ja mina voodisse tagasi. Mulle tundub, et ma pean tagasi voodisse minemise ära jätma. Mingi aja saan ma magada, aga ärgates

Võrreldes eilse hommikuga, siis täna saime mitu tundi kauem magada. Kell hakkas mängima ja millegipärast ma ei saanud teda kuidagi kinni pandud. Läksin köögipoole ja püüdsin kella välja lülitada ja ei pannud tähele, et öö jooksul on keegi ukse tee peale pannud. Seega suutsin ma uksele otsa joosta, kuigi see uks on seal koguaeg olnud. Rääkimata sellest, et uks oli lahti ja ma pidin enne ust hoopis teiselepoole keerama. Paar viisakat sõna ja jõudsin kööki ja lõpuks sain kella vait. Tegin hommikusöögi ja kohvi valmis ja äratasin Peetri, kes sõi ja nagu ikka läinud ta oligi. Mõtlesin kas ma peaks ülesse jääma või magama minema. Läksin voodisse tagasi ja enne kella tuli uuesti uni peale, mis omakorda tähendas, et ärkamine oli raske. Lapsed jõudsid enne mind kööki ja minu sinna jõudmise ajal sõida nad viimast koogitükki. Kõige suurem ime selle juures oli see, et nad suutsid seda sõbralikult jagada. Lapsed läksid kooli ja mina tulin viimaseid vabupäevi koju nautima. Nojah lisaks tegin süüa ja

Jälle hakkas kell liiga vara helisema ja tuli ärgata. Esimene hommikusöök valmis teha ja Peeter tööle saata. Minul läks hästi ja sain natukene veel magada. Lapsed tõusid ülesse ja oli aeg neile süüa anda ja asjad kaasa panna. Lisaks oli vaja kook pealt kaunistada ja sisse pakkida. Viisin lapsed kooli ja koogi koos muude asjadega Marleni klassi. Ise tulin koju ja hakkasin pesu pesema ja koristama. Ma ei ole juba mitu päeva koristanud ja seega oli paras segadus. Aeg läks nagu ikka, aga ise jäin tulemusega rahule ja sain seda nautida, kuni laste koju tulekuni. Marlenil jäi kooki järgi ja ta tõi osa koju tagasi. Nagu ma tema jutust arusain, siis kõigile kook ei meeldinud ju oli nende jaoks võõras. Osad olid söönud ja kiitnud, küll nad pikapeale harjuvad teiste maitsetega. Hea oli asja juures see, et ma sain ise ka proovida. Minu jaoks oli kook natukene liiga magus ja sama ütles Peeter, kui ta õhtul proovis. Muidu küpsised sobisid, kuigi selga küpsised on iga kell paremad. Selga küpsiseid s

Ärkasin enne kella ja läksin kööki toimetama. Panin lastele söögid-joogid kaasa, keetsin kohvi ja tegin endile võileivad. Kuna Marlenile meeldib sinki ja mune süüa, siis tegin talle seda. Marlen oli esimene, kes kööki jõudis ja teatas, et tema ei taha sinki ja mune, vaid hoopis jogurtit. Krt. Üks hommik tahan ma talle head meelt teha ja tema ei taha ajas ikka hinge täis küll. Olgu, edaspidi ta sinki ja mune enam ei saa. Lastel söödud, pestud ja riidesse pandud oli aeg nad kooli viia. Algas ju viimane nädal enne vaheaega, ei saa mina aru, kuhu see aasta kadus. Meie ise läksime linnas, et lõpuks politseis ära käia ja Peetri paberid ära vahetada. Enne oli vaja võtta paber, et Peeter töötab ja maksud laekuvad, antud paber kehtib 2 päev. Politeisse jõudes vaatasime, et seal on nagu ikka palju rahvast ja me peame pikalt ootama. Suur oli meie üllatus, kui ilmnes, et enne meid ei ole mitme kedagi ja me saime kohe ametniku juurde. Ametnik vaatas paberid üle, tegi arvutis muudatuse ja saatis mei

Küll oli mõnus hommikul kaua magada, oleksi võinud terve päeva maha magada. Peale hommikusööki oli aeg minna turule, et värskeid puu-juurvilju osta. Väljas oli ilus ja soe ilm ja see omakorda tähendas seda, et turul oli palju rahvast. Sõitsin parkla poole ja ees oli väike ummik, vaatasin peeglisse ja nägin, et minu kõrval on üks auto. Mõtlesin, et erilin ülbil tahab kõigist mööda sõita, kuid siis nägin, et tegemist on politseiga. Ma enne kuulsin sireene, aga ei teinud sellest välja, sest need olid kuskil kaugemal. Meie juurde jõudes olid ainult vilkurid sees ja neid ma ei märganud. Politsei sõitis mööda ja ummik sai läbi, meil oli vaja ringi peal tagasipööre teha. Vaatasin, et keegi on oma auto ringile parkinud ja ei sõida sellega ei edasi ega tagasi. Ma võtsin kätte ja tegin tagasi pöörde enne ringi ja, siis nägin, et teine politsei auto tuleb veel. Korraks käis peast läbi mõte, et äkki neile ei meeldi minu tegevus, aga nad ei teinud sellest välja. Lõpuks õnnestus meil parkimis koht l

Läksin minagi lõpuks magama ja uni ei tahtnud kuidagi tulla, kah mul uudis. Ootasin, millal Peetri telefon helisema hakkab ja ta tööle peab minema. Aeg läks, aga kõnet ei kuskil. Gregor käis vetsus ja teatas, et tema on juba piisavalt kaua maganud ja ta tahab ärgata. Kell näitas pool viis hommikul ja tema mõte ei tundunud hea olevat. Ütlesin seda tallegi ja Gregor läks jalgu trampides voodisse tagasi. Peeter vaatas mingiaeg telefoni ja veendus, et keegi ei ole jätkuvalt helistanud. Küsisin ta käest üle kas ta on ikka kindel, et kõne peaks tulema. Peeter vaatas üle ja sõnumis oli kirjas, et helistatakse. Lõpuks tuli mul uni ja ma jäin magama ja, siis hakkas telefon helisema. Seetähendas, et tuli ennast voodist välja veeretada ja köögi poole astuma hakata. Poolel teel kööki suutsin ma silmad avada, oh kus oleks tahtnud edasi magada. Kuna mul on vaja poodi minna, siis pidin Peetri tööle viima. Tagasi tulles ei olnud enam mõtet magama minna, sest kell oli kaheksa ja peagi ärkavad lapsed.

Muidugi peab see kell hakkama liiga vara mängima just, siis kui uni peale tuleb. Ega ma enda une pärast ei muretsegi, mul päev läbi aega kodus puhata, pigem ikka Peetri pärast. Jälle on ees ootmas uus, pikk päev. Peeter ütles, et ta läheb sõitma eriti räpase autoga, puhtusest ei pea kohalikud lugu. Ükskord Peeter sõitis selle autoga loetud kilomeetrid, välja tulles oli käed sellised olnud nagu oleks päev läbi põllul töötanud. Peeter läks tööle ja mina sain mõndaaega veel magada. Peagi oli aeg lapsed kooliks valmis panna ja nad sinna ära viia. Tagasi tulles tegelesin oma igapäeva toimetustega. Koolipäev koos nädalaga sai läbi ja laste jaoks algas nädalavahetus. Marlen arvas, et me peame minema mureleid ostma ja seda me ka tegime. Koju jõudes arvas Gregor, et ta peaks oma mänguasjad enda tuppa panema. See omakord tähendas, et tuli kastid ära sorteerida. Marlen teatas, et tema ei kavatse seda teha ja tema hakkab hoopis õppima. Mina ütlesin talle, et kui ta meile appi tuleb saame kiiresti

Jälle oli kell see, mis ülesse ajas ja toimetama saatis. Tegin nagu ikka kohvi ja söögivalmis ja äratasin Peetri. Ma ei kujuta ette, kui kaua on võimalik niimoodi tööl käia. Minule tundub, et see mida praegu tehakse on inimeste tervise tapmine. Ei ole ju normaalne ärgata pool kolm öösel ja nii mitu kuud järjest. Arvestades seda, et töölt koju jõuab Peeter kuskil 6-7 ajal õhtul. Tekibki küsimus, millal inimene magada saab, isiklik elu tuleb üldse kõrvale jätta. Nii, et üheks lisa mureks on see, kuidas Peetri tervis sellele vastu peab. Peeter läks minema ja mina sain mõndaaega edasi magada. Marlen arvas, et ta tahab hommikusöögiks sinki ja mune, kuna eile ma ei teinud neid. Oleks Marleni teha, siis sööks ta igal hommikul sama toitu. Mulle tundub, et igapäev ei ole hea tal sama asja süüa ja võib olla ei mõju liigne munade söömine seedimisele hästi. Koju tulles hakkasin tube ümbet tõstma, et lapsed eraldi tubadesse saada. Ma juba mitu päeva olen mõelnud, kuidas seda teha ja eile arutasime

Ärkasin selle peale, et telefon hakkas helisema, arvasin, et on aeg ärgata. Kuid ilmnes hoopis, et ülemus helistab Peetrile. Helin lõppes enne, kui Peeter jõudis vastata. Töö telefon oli teises toas ja ma läksin seda tooma. Ise arvasime, et Peetrit otsitakse laadimis kohast taga. Kuid parem uudis oli hoopis ees ootamas. Logistik oli saatnud sõnumi, et Peeter ei pea laadima minema, vaid laetud auto ootab teda jeeeeeee. See tähendab, et tund aega kauem saab magada. Mida ilusamat oskad saa keskööl oodata. Kuid sellega asi ei piirdunud, nagu ikka. Peagi helistas ülemus uuesti ja Peeter ütles, et tema ei lähe laadima, vaid auto on laetud. See vastus sobis sellel hetkel. Ei läinud kaua mööda, kui ülemus helistas uuesti ja küsis, kus Peetri auto on. Peeter ütles, et teine juht läks laadima ja jälle sobis. Mõni minut hiljem uus kõne ja sama küsimus ja lisana, et äkki Peeter tuli autoga koju. Peeter ütles, et ta parkis auto see kell baasi ja logistik ütles, et keegi läheb sellega x-firmasse laa

Uni tuli vahepeal ja mõtlesin, et peaks pikali viskama, aga ei teind seda. Üks hetk jõudis kell nii kaugele, et oli aeg Peeter ülesse äratada ja ta ei tahtnud ärgata. Seda ei saanud talle ka pahaks panna, sest kell hakkas pool kolm saama, normaalsed inimesed keeravad sellel ajal teist külge. Kuid nagu teada on, siis meie ei ole normaalsed ja teeme kõiki asju vastupidi. Lisaks kõigele pidin ma Peetri tööle viima, sest mul on homme autot vaja. Peeter tööle viidud jõudsin enne kella kolme koju ja kujutasin endale ette, et voodisse kukkudes jään kohe magama. Kujutusvõimega on mul kõik korras, kuid reaalsus on teine. Voodisse minnes oli uni kuhugil mujale läinud ja ma pidin tema naasmist ootama. Magama ma mingi hetk jäin ja oh seda imet enne kella olin juba üleval. Ma ise arvasin/lootsin, et magan kellani ja ei taha ärgata. Hommikul oli kiire nagu ikka, tee süüa, pane kaasa söögid-joogid. Vaata, et lapsed söödud, pestud ja riidesse saaks, väsimust tunda ei ole aeg. Lõpuks saime toast välja

Kell hakkas mängima ja ma ei saanud seda kuidagi välja lülitatud. Mulle tundus, et ma ajan kogu maja enne ülesse, kui kell vait jääb. Jälle kord tuli keset ööd ärgata, sest Peeter peab varakult konnas olema, kella kaheksaks. Niisiis esimene hommikusöögi tegemine ja Peetri tööle saatmine. Mina läksin voodisse tagasi ja nagu ikka oli Peeter mu une kaasa võtnud. Mingi aja sain isegi magada ja, siis oli aeg lastega tegelema hakata. Tänasest hakkab kool olema ainult hommikuti, kella üheni ja seda veel kaks nädalat, siis hakkab vaheaeg. Peeter ütles selle peale, et see on vanemate harjutamiseks, et nad vaheaja algades shokki ei saaks. Kuna me olime see nädalavahetus rohkem kodus, siis olid toad nagu ikka segemini. Koristamisega ma koju tulles tegelema hakkasingi, lisaks pesin pesu ja tegin süüa. Millegipärast läks aeg jälle kiiresti ja tuligi kooli lastele järgi minna. Kuigi mul oli täna rohkem aega, kui muidu jäi ikka ajast puudu. Lapsed tulid koolist ja neil oli heameel, et peale lõunat e

Peeter jõudis enne nelja koju ja seega magama läksime hilja või, siis hoopis vara. Minu ainukene mõte oli see,et lapsed magaks hommikul kaua. Mida nad enam vähem ka tegid ja ülesse tõuste olid nad vaikselt. Kuna nad on andekad ja iseseisvaad, siis said nad külmkapist söögi kätte ja said söödud. Küll on hea, kui lapsed on nii suured, et saavad ise hakkama ja ei pea neile kõike ette-taha ära tegema. Hiljem vaatasid nad multikaid, küsisid selleks luba ja ma lubasin. Lisaks jõudsid nad mängida ja õnneks ei olnud neil kaklemiseks aega. Seega tublid olid nad. Kell hakkas keskpäevale lähenema, kui meie lõpuks ülesse tõusime, erilised laiskvorstid oleme, aga mis teha. Peeter arvas, et me võiksime ratastega sõitma minna ja Gregor oli temaga nõus. Marlen protestis nagu ikka, seega ei midagi uut. Mina vaatasin termomeetrit ja lükkasin nende idee õhtu peale. Väljas oli selleks ajaks vilus 33, 4 kraadi ja päike paistis. Kuna see idee jäi õhtuks, siis oli vaja nüüd uu plaan välja pakkuda. Mina tegi

Hommikul magasid kõik peale minu, minul läks uni ära varem, kui ma igapäev ärkan. Täiesti ebanormaalne, kui sul on võimalik magada, aga und lihtsalt ei ole. Vedelesin voodis, kuni Gregor tuli küsima, kas ta võib ärgata. Ma ei lubanud seda teha, kuni Marlen magab. Tundsin, et mul tuleb uni, kui Gregor oli uuesti kohal ja seekord lubasin neil ärgata, kui nad vaikselt oskavad olla. Mõndaaega olid nad vaikselt ja, siis tõusis kisa taevani, katsu, siis niimoodi magada. Ei jäänudki muud üle, kui tuli voodist välja tulla. Hommiku veetsime kodus ja, siis mõtlesime minna ratastega sõitma. Enne ilmnes, et Marlenil on jälle rehv tühi, millegipärast läheb üks rehv pidevalt tühjaks. Peeter tegi rehvi korda ja võisime teele asuda. Väljas oli selleks ajaks natukene soe, vilus oli 30 kraadi juures. Päikese käes oli veelgi rohkem ja tuule vaikne, milline hea ilm. Käisime kõrval küla mängukal ja seal olles läks taevas pilve. Arvasime, et see on hea hetk koju tulekus ja oligi, sest vahepeal oli kuskilt t

Täna on jälle hea päev ja Gregorile ei pea süüa kaasa panema. Lapsed said söödud, pestud, riidesse ja läksime kooli. Mina tulin koju ja hakkasin koristama. Ma olen juba mõndaaega mõeldnud, et peaks teki voodist ära võtma. Toas on nii soe, et öösel tekki peale ei pane ja tekk võtab voodis palju ruumi ära. Seega otsisin vaakumkoti välja ja panin endi ja ühe lapse teki kotti. Tahtsin kõik kolm tekki panna, aga paraku oli kott liiga väike. Suurem kott läks minu enda hooletusest katki, kahju. Lastele jätsin voodisse õhukese tekid, juhuks kui neil jahe hakkab. Koolis tuli lõunapaus ja lapsed tulid koju. Marlen tuli kehalise tunnist ja see toimus neil basseinid. Vesi pidi jätkuvalt jahe olema ja suures basseinis ei ole veel vett. Nemad olid olnud jalgupidi laste omas, kuid üks laps oli siiski suutnud üleni vees ära käia. Õnneks ei olnud see Marlen. Lapsed arvasid, et me võiks mureleid ostma minna ja seda me ka tegime. Tundub, et mureli hooaeg hakkab läbi saama või ole täna lihsalt väikesem

Mõnikord ma öösel mõtlen, et peaks öövalvuriks minema, nagu nii mul und ei ole ja saaksin midagi kasulikku teha. Öö möödus jälle lage vahtides, kuigi jah toas on pime ja võib ainult aimata, kus see lagi võiks olla. Hommikul see eest tõdesin, et minu hirm sisse magamise ees ja topelt kellade helisema panemises on ennast ära õigustanud. Lõpuks olin ma magama jäänud ja ärkasin kella helina peale. Võtsin telefoni ja tahtsin kella kinni panna, kuid helises hoopis teine. Huvitav küll, miks ei saanud ma alguses aru? Kuid vaatama hakates ilmnes, et telefon, mis pidi esimesena helisema oli aku tühjaks saanud. Kuigi ma õhtul vaatasin, et ca pool akut on ja ei hakanud laadima panema. Öösel kuulsin, et telefonile tuli sõnum ja Peeter ütles pärast, et tema kuulis samuti. Vaatama meist kumbki ei hakanud. Poleks ma kahte telefoni helisema pannud, siis oleks me täna sisse maganud ja sellest oleks suur jama tulnud. Seega panen ma ka edaspidi kaks kella helisema ja pooliku aku laadima. Kõik on hea, mis

Täna on hea päev ja ei pidanud lastele süüa kaasa panema. Marlen tuli üks päev koju ja teatas, et kolmapäeval on ühel tema klassikaaslasel sünnipäev. Gregor tuli eile koju ja teatas, et täna on tema kahel klassikaaslasel sünnipäev. Niisiis süüa antakse koolis ja mina pean ainult vee kaasa panema. Lapsed kooli viidud tulin koju ja hakkasin oma toimetusi tegema. Praad läks ahju ja kapsad on valmis. Ma isegi ei proovinud täna kapsaid, ju sain eile isu täis. Lisaks otsustasin teha kreemisaiu, kuid hoopis teistmoodi kreemiga, kui tavaliselt. Lugesin millagi Norra kreemisaiade retsepti ja tahtsin seda proovida. Kreem sai valmis ja maitse on täitsa hea ja eks hiljem näeb, kas tulevad head saiad. Panen siia retsepti, kes tahab saab proovida. Vanillikreem:200 ml vahukoort, 100 ml piima, 2 munakollast, 40 ml suhkrut, 1 sl vanillisuhkrut, 2 sl tärklist. Hõõru munakollased suhkrute ja tärklisega veidi vahule. Kuumuta koore ja piima segu keemiseni. Nirista natuke kuuma piima-kooresegu munade hulka,

Marlen oli hommikul lasik ja lihtsalt ei tulnud voodist välja. Ise ta küsis minu käest, kas ta ei või mõni päev kauem voodis olla. Keegi ei keela teda, aga paraku hakkab kool varsti ja enne seda on vaja süüa, hambapesta ja riidesse panna. Meie olime Gregoriga valmis uksest välja minema, kui Marlen alles riidesse pani. Saime lõpuks uksest välja ja maja nurga peal kuulsime kooli kella helinat. Klasside juurde jõudsid mõlemad lapsed enne õpetajat ja seega hiljeks nad ei jäänud. Meie lapsed olid juba klassides ja ma hakkasin koju tulema, kui osad lapsed alles kooli poole läksid. Kuhugile kiiret ei olnud ja nii me Peetriga hommikut nautisime. Käisime lastel järgi ja läksime mureleid ostma, kusjuures me ei ole juba mitu päeva ostnud. Saime vaevalt poe uksest sisse, kui Marleni kohtus sõbranna vanaemaga ja midagi nad kahekesi seletasid. Tavaliselt on lapsevanemad need, kes jutustavad ja lapsed peavad igavusest kõrval passima. Meie peres on vastupidi ja kõik tahavad lastega suhelda, mis on ise