29.10.2015

Enne kella 7 olime Peetriga mõlemad üleval ja vahtisime lage nagu kaks öökulli. Ma ei saa aru miks peab kellakeerama, tõenäoliselt kestab see jama veel pikalt. Huvitav on see, et ma ei mäleta, et lastele oleks see enne niimoodi mõjunud. Nagu eelnevatel päevadel, siis ka täna olid nad varakult üleval. Ühesõnaga perekond tundlikud-unetud oleme. Lapsed kooli tulin koju ja hakkasin oma asju tegema. Nagu ikka pesemine, koristamine ei midagi uut minu hallis argipäevas. Kuid mine tea, mis võib pika päeva jooksul juhtuda. Ma olen mõnikord mõelnud, kuidas elasid inimesed enne tehnikasajandit. Kuidas oli võimalik hakkama saada ilma internetita, facebooki jne. Praegu on nii, et kõik tähtsad uudised saad telefoni/arvutivahendusel kätte. Kui kunagi helistati sõpradele, siis nüüd saadetakse sõnumeid erinevates programmides. Üks tuttav ütles, et vahel tahaks inimestega suhelda, aga kõik info tuleb telefoni. Mis ma selle kõigega öelda üldse tahan. Vaatasin mina täna naabrinaise toidu pilte ja ila hakkas tilkuma. Hiljem nägin ma teda väljas ja küsisin, kus hõrgutised on. Selle peale ta teatas, et ta pärast toob mulle. No päris nii ma nüüd ka ei mõelnud ja seda ka talle ütlesin. Lisasin juurde, et üldse olen ma dieedil, tema arvas, et pole hullu proovida võib ikka. Tegemist on tüüplise kastanipeo maiustustega nagu ta ütles. Neid saab teha erinevate maitsetaga, nagu ise soovid. Kuidas neid täpselt tehakse seda sain samuti teada ja, kui ma neid kunagi tegema hakkan, siis kirjutan retsepti juurde. Igatahes tõi ta neid meile pärast ja peab ütlema, et need olid head. Valikus olid kookosega-, kohviga-, pähklitega, maitsev. Kes soovib saab ise netist otsida retsepti nende nimi on panellets. Õhtu tuli nagu ikka veeta õues. Meie kooli/küla on jälle tabanud uus hullus. Iga aasta on lastel mõni uus hobi, mis tõmbab kõiki ligi. Seekord ei ole minu ja Peetri jaoks asi uus, vaid meie oleme sellega aastaid tagasi kokkupuutunud. Siiani ei ole me kumbki suutnud meenutada, kuidas seda tegevust nimetatakse. Nimelt pannakse käte ümber nöör teatus kujundina ja sealt hakatakse näpudega järgmist kujundit võtma. Tegevust jätkatakse, kuni enam midagi välja ei tule. Meie kooliajal oli see mingiaeg väga populaarne. Kui keegi tea, kuidas seda nimetatakse, siis andke palun teada. Nagu ikka oli hoiulaps meiega ja nagu ikka on temaga probleeme. Eile näiteks viskas ta võileiva põõsasse ja teatas, et ta sõi selle ära. Kuna ma tean, et ta on suhteliselt aeglane võileiva sööja, siis ma seda ei uskunud ja küsisin, kuhu ta selle viskas. Tema muidugi eitas ja jäi oma väite juurde. Mina läksin vaatasin prügikasti, kust seda ei paistnud ja läksin edasi põõsa juurde, kust selle leidsin. Selle peale ei olnud tal midagi öelda. Rääkisin sellest ka tema emale ja talle ei öelnud ta samuti midagi. Täna olin ma juba targem ja käskisin tal enda lähedusse istuda, et ma teda näeks. Sai söödud. Seejärel läks tema sõbranna koos vanaemaga poodi ja tema tahtis ka minna, kuna oli kuskilt raha leidnud (või andis keegi ma ei tea). Mina ei lubanud tal minna ja ütlesin,et ootad ema ära ja lähed temaga koos. Kusjuures ma ütlesin talle nii 2 korda, kuna täpselt nii mitu korda ta küsis. Selle lapse ema ütles samuti, kelle laps vanaemaga poodi läks. Läks natukene mööda, kui ma näen, et laps tuleb koos teistega poest. Kõrval olnud emale ütlesin seda samuti ja, kui tema laps koos emaga kohale jõudis tegi ta kõigepealt oma emale selgeks, mis juhtus. Seejärel sai hoiulapsele pikalt ja põhalikult seletatud, mist a valesti tegi. Selle asemel, et oma veast arusaada sai ta meie peale vihaseks ja läks teise ilmaotsa nutma. Läksime talle järgi ja küsisime, miks ta nutab kas sellepärast, et tegi valesti või, et kommid võeti ära. Ei tulnud sealt mingit arukat vastust. Vanaema, kes lastega poes oli ei teadnud, et hoiulaps ei tohtinud tulla, talle oli öeldud, et ta võis. Ei olegi mõtet öelda, kes ütles. Pärast sai tema emale ka räägitud, mis toimus. Ema seletas talle samuti, et ta peab kuulama, mis ma talle räägin. Ma saan tema emast aru, tema jaoks on oluline, et ma last hoiaksin. Ei ole ju lihtne leida kedagi, kes saaks last hoida. Elame näeme, kui kaua ma seda veel teha viitsin. Igatahes meie lapsed temaga enam koos olla ei taha.