Postitused

Kuvatud on kuupäeva mai, 2013 postitused

30.05.2013

Hommikul läksin lapsi kooli viima ja ise ka kooli. Gregori ukse tagas saime kokku inglise keele õpetajaga, kellega koos läksime tema klassi. Panin Marleni asjad kasti ja mälupulga arvuti külge veendudes, et pilte ikka saab vaadata. Seejärel läksime koos õpetajaga Marleni klassile järgi ja loomulikult oli lastel kedagi võõrast nähes elevus sees. Tagasi klassi jõudes rääkisi õpetja neile, kes ma olen ja mida seal teen. Seejärel hakkasin kastist võtma välja Marleni asju ja rääkima neile, miks talle midagi meeldib. Ja samuti, millal ta selle sai ja miks. Õpetaja kordas alguses minu jutu inglise keeles üle ja seejärel rääkis katalaani keeles üle. Tundus, et lastel oli lõbus vaadata teise asju ja hiljem neid ka katsuda. Kõige lõpuks näitasime neile pilte ja millegipärast arvasid nad, et titepildid on hoopis Gregori omad. Kusjuures nad on tite piltide peal suht sarnased, aga kaasa võtsin siiski Marleni omad. Viimasena jagasime komme ja tunnikene läks suht märkamatult mööda. Toredaid asj

29.05.2013

Viisin lapsed hommikul kooli ja värvast välja tulles arvasin, et eile abipakkunud ema tuleb minu juurde. Paraku ei teinud tema minust välja ja mina ei hakkanud ka juurde minema, seega seadsin sammud panga poole. Vaatasin mina kohale jõudes oma pabereid ja pangaautomaati ja ei osanud midagi tarka teha. Vahel harva juhtuvad siin asutused avatud olema ja seega oli panka lahti ja teller igavles laua taga. Läksin sisse teretas ja palusin abi, iseenesest mõistetavalt inglise keelt ta ei osanud. Näitasin talle oma pabereid ja ta sai aru, mida ma tahan ja läksime pangautomaadi juurde tagasi. Teller käskis mul pangaraamatu sisestada, seejärel tuli summa panna ja siis võttis ta ühe minu kaasas olnud paberites ja las koodilugejast läbi, nüüd tuli panna pinkood (või läks see enne, see polegi nii oluline) ja tuli kirjutada lapsenimi. Kuna peale mind tuli veel üks ema panka, siis läks teller koos temaga sisse ja ma olin sunnitud ülejäänud tehingu ise ära lõpetama. Õnneks seal polnud enam palju

28.05.2013

Marlen läheb järgmine nädal oma klassiga ekskursioonile ja selleks on vaja ära maksta raha. Küsisin eile õpetaja käest kuhu ma saan maksta ja ta ütles, et üks ema tuleb minuga panka ja näitab, kuidas see käib. Mulle jäi iseenesest arusaamatuks, miks ma pean minema panka, kui ma võiks teha netist ülekande. Täna hommikul koolist ära tulles pidas üks ema mind kinni ja ütles, et Marleni õpetaja palus, et ta tuleks minuga panka. Seletas pikalt ja laialt asjast ja leppisime kokku, et lõuna vaheajal lähme käime ära. Vähemalt mina sain asjast niimoodi aru, kuna ta rääkis katalaani keeles ja inglise keelt ta ei osanud. Võtsin mina siis koti kaasa koos pangakaardi ja dokumendiga ja läksin kooli. Paraku ei näinud ma teda kooli juures ja nii me jäimegi lastega ootama, et millal ta jõuab. Ootasime, mis me ootasime, ag ateda ei tulnud. Hakkasin mõtlema, et äkki pidime hoopis panga juures kokku saama, läksime sinna ja seal ka teda polnud. Seega tulime tagasi kooli juurde ja ootasime veel, ei mi

27.05.2013

 Nagu ka eelnevatel esmaspäevadel, siis õnnestus tänagi mul ärgata ühe hommiku jooksul mitu korda. Esimene kord oli äratus natukene enne kella kuut, kuigi jah ma olin enne kella juba üleval. Peetrile hommikusöök, asjad kokku ja tema tööle saatmine. Seejärel läksin uuesti voodisse, kui peagi tuli Gregor küsima, kas ta võib juba ärgata. Ei võinud ja nii ma ta voodisse tagasi saatsin, magama jäin ma natukene enne, kui kell mängima hakkas. Hommikused toimetused lastega, nende koolis saatmine. Koju tagasi jõudes ei tahtnud, jõudnud ja viitsinud ma midagi teha ja seega otsustasin magama minna. Olles magama jäänud tuli mul järsku köhahoog peale ja selle lõppedes ei olnud mul enam und. Nii, et sain jälle ärgata, oi kus mulle meeldivad esmaspäeva hommikud. Iseenesest mulle meeldivad esampäevad eriti, kui olen pere saatnud oma toimetusi tegema ja tulen ise koju tagasi. Ja saan hakata likvideerima seda kaost, mis on nädalavahetusega tekkinud. Kuna ma olen kodune, siis nädalavahetustel ma põ

26.05.2013

Hommik möödus nagu ikka turul käimisega, seega ei midagi uut. Õhtul toimus meie linnas jalgpall ja viskasime sellele ka kiire pilgu peale. Peab tõdema, et mängijaid olid rohkem, kui pealtvaatajaid ja seega ei jäänud meie ka sinna kauaks. Mõned nädalad tagasi tahtis üks M hea sõber osta ära meie haagise. Käis ühekorra vaatamas koos sõpradega ja sellele järgnes mitu nädalat vaikust ja teadmatust. Ja siis mõned nädalad tagasi võttis ta uuesti ühendust ja tuli koos pojaga vaatama. Neile mõlemale haagis meeldis ja saime hinnasgi kokkulepitud ja peagi pidime tegema lepingu ja haagise üleandma. Taaskord vaikus. Täna siis Peeter helistas M ja küsis, et kas sõber on midagi öelnud ja kuidas ostu-müügiga jääb. Selle peale sai ta vastus, et ostja ei ole huvitatud ja ei mingit muud põhjendust. Ise me hakkasime mõtlema, et tõenäoliselt on ostja jätkuvalt huvitaud, aga arvestades kui nõme on tegelikult M, siis on ta taaskord mingi jama meie kahjuks kokku keeranud. Ma võiks siinkohal pikalt tema

25.05.2013

Mõtlesin hommikul, et teen enne poodi minekut söögi valmis ja panen pirukataina kerkima. Porgandid keetsin juba eile valmis nii, et täna jäi ainult munad hulka panna ja maitsestada. Kui see oli kõik tehtud tahtsin tõmmata tolmukaga põrandad üle, kui vaatasin aknast välja ja nägin, et Peeter on koju jõudnud. Koristama ma ei hakanudki. Peeter tuli ja teatas, et tal on kõht tühi ja ta tahab magada, nagu oleks hotelli saabunud. Tema sõi ära ja läks magama ja meie käisime lastega kõrval linnas poes ja apteegis. Tundub, et viimane kord ostetud köharohi on suht efektiivne, kuna ma anna seda mõlemale lapsele, siis hakkab purk tühjaks saama. Homme on, aga kõik kohad kinni ja seega otsustasin täna uue pudeli osta ja jätkata võitlust köhaga, mis ükskord peab meie juurest ära minema. Koju tulles tegime pirukad valmis ja hiljem läksime välja jalutama. Laupäevit kell kaheksa õhtul toimub meie linna kirikus jumalateenistus, nii ka seekord. Huvitav oli see, et palju inimesi läks kiriku poole ja m

24.05.2013

Jälle on käes selle nädala viimane koolipäev. Huvitav mulle jääb arusaamatuks, miks siis aeg nii ruttu ei läinud, kui ma ise koolis pidin käima. Nädalad venisid tollel ajal teo sammuga, nüüd on sellel teol vist jalad alla kasvanud ja ta teeb kõik topelt tasa. Päev nagu päev ikka kõigi oma toimetustega, lapsed kooli ja ise koduste toimingute juurde. Ja nii see hommik nagu ikka märkamatult mööda läkski. Lõuna ajal tõin lapsed koolist koju ja kuna Gregoril ei olnud söömisega kuhugile kiiret, siis jalutama me ei jõudnudki. Kooli tagasi minnes sai läksime väravast sisse ühel ajal Gregori sõbranna Melissaga. Korraga võttis  Melissa Gregoril käest kinni ja ma arvasin, et mina pean teisest hoidma ja klassini saatma. Selle peale teatas Gregor hoopis, et ära sina mine nüüd ära. Vot see oli alles üllatus, tavaliselt pean ma teda ukseni saatma. Ma ei hakanud igaks juhuks väga kaugele minema ja jäin vaatama, kuidas nad kahekesi lähevad. Mingi hetk märkasid Gregor klassi tüdrukud mind ja tulid

23.05.2013

Ma ei saa kunagi aru miks peab hommik nii ruttu tulema, ööd kipuvad liiga lühikeseks jääma. Lapsed ei pannud kohe ärgates tähele, et isa on öösel koju tulnud. Hakkasime hommikusööki tegema ja koolis jaoks puuvilju valmis panema. Peale seda, kui nad olid ära söönud läksid nad multikaid vaatama ja Peeter koputas neile, nemad vaatsid ja ei teinud väljagi. Ühesõnaga sellised näod ees, et sa ka siin tore, aga meil multikas ja ära sega. Natukene nad veel vaatasid ja, siis kukkusid üksteise võidud seletama nagu ikka. Ma lootsin, et kuna isa on kodus, siis sobib neile ka, et isa nad kooli viib, aga kus saa sellega ei sobinud. Ja nii me korraliku perena kooli läksimegi. Koju tagasi tulles jäime ootama, millal Peeter peab ära minema ja tunnike hiljem tuligi minna. Peeter andis eile autosse ununenud asjad välgu ja makaronid ja läinud ta oligi. Mina istusin autosse ja läksin kõrval linna poodi. Kui me siia tulema hakkasime, siis võtsime kaasa 4 kahvlit, lusikat jne. Nüüd hakkasid lapsed kool

22.05.2013

Hommikul tunduvad asjad ikka helgemad ja elu ilusam. Isegi köhimine ei tunud nii hullu ja tekib lootust, et äkki ühel päeval...see jama lõppeb ikkagi ära. Kõige toredam hommiku juures on see, et lapsed lähevad kooli ja nad ise ootavad seda kõige rohkem. Ei ole seda muret, et nad ei taha minna või vinguks, nad lähevad jooksuga kooli. Tahaks loota, et nad teevad nii ka aastate pärast. Eks praegu on asi uus ja huvitav, igapäev õivad nad uusi sõnu ja teadmisi. Samuti on neil tekkinud päris palju sõpru  ja kõik tahavad jätkuvalt nendega mängida. Peale kooli olime mängukal, kus oli teisi lapsi samuti. Üks poiss rääkis Gregori klaasi tüdrukule midagi, millest ma ei saanud otseloomulikult aru. Üks hetk ütles ta Marleni on venelane ja sellest ma sain perfekselt aru, küll ma olen ilus, tark ja osav. :) Mõtlesin hetke, et kas ma peaksin talle ütlema või mitte, kes me tegelikult oleme. Ja loomulikult keerasin ennast ringi ja ütlesin talle, et Marlen ei ole venelane vaid hoopis eestlane. Selle

21.05.2013

Viisin lapsed hommikul kooli ja otsustasin korraldada suuremat sorti koristuspäeva. Panin asjad omakohtade peale, pühkisin tolnud, koristasin vannitoa ja köögi, tõmbasin tolmuimejaga põrandad ja pesin puhtaks. Tulemus oli hea nagu alati. Peagi tuli kooli lastele järgi minna ja ükshetk tulime tuppa. Peagi vaatasin ringi ja minu tööst ja vaevast ei olnud suurt midagi järgi. Sellest ma saan aru, et esikusse toome jalanõudega liiva sisse, aga kõik muu. Kuskil vedeles juba mänuasju ja siis laotas Gregor oma autopildid mööda tuba laiali jne. Ma ei jõua vahel ära oodata seda päeva, millal nad välja kolivad. :) Kusjuures ma olen neile korduvalt lubanud, et 18 aastaseks saamisel pakin ma nende asjad ja tõstan ukse taha. Nad ise on kohati täitsa tüdinenud sellest, et ma pidevalt käin ja käsin oma asju ära panna. Ei pea ju olema laiali need asjad, millega hetkel ei mängi. Ma arvan, et peale kodust ära kolimist ei kutsu nad mingi x aeg endale isegi küll mitte, kuna nad ei viitsi koristada. K

20.05.2013

 Hommik algas täna vara juba enne kella kuut pidime ärkama, kuna Peeter pidi pool seitse töö juures olema. Lisaks pidin mina tema sinna veel ära viima, kuna tööle on ca 7 km maad. Seega viisin ta tööle ära ja lapsed magasid seni üksinda kodus. Koju jõudes läksin voodisse tagasi ja nagu ma arvasin, siis und mul enam ei tulnud, lisaks kuulasin Marlen köhimist. Lõpuks tuli Gregor ja küsis kas ta võib ülesse tõusta ja kuna kella hakkas ärkamise aega näitama, siis tuligi juba teist kord tänase hommiku jooksul ärgata. Marlen ei oleks meeleldi veel maganud, aga ajasin ta ülesse ja saatsin kooli. Ise tulin koju ja hakkasin koristama, kuigi ma ei viitsinud midagi teha, aga loobusin mõttest magama minna. Mitu korda ma ikka jõuan ühe hommiku jooksul ärgata, tüütuks läheb. Kooli järgi minnes ütles Marleni õpetaja, et Marlen oli tunnis kõrva valu kurtnud. Liskaks andis ta mulle ankeedi, et saaksime selle ära täita. Ankeet on vajalik selleks, et siis kool teab kas meie lapsed lähevad sügise si

19.05.2013

Ma ei teagi nüüd kuidas öelda, et ka taaskord või jätkuvalt. Alles me siin olime kõik haiged, lapsed ei ole siiani veel köhast täiesti lahti saanud. Ja nüüd on neil uuesti ninad vesised peas ja tundub, et endale hakkab sama jama otsast peale. Eks see temperatuuride kõikumine õues ja koolis käimine on meid kõige selle "heaga" õnnistanud. Varsti hakkab koolivaheaeg nii, et siis peaks see jama läbi saama. Harjumuspäraselt läksime ka täna turule ja Peeter tegi mulle väga hinnalise kingituse. Nimelt ta ostis mulle uued ja uhked kingad ja maksis nende eest tervelt 1 euro. hahahhahaha Kingad on klassikalised kontsaga, valget värvi ja ma loodan, et peavad hooaja vastu. Vaadates turul ringi jäi silma, et võrreldes eelnevate nädalatega on asjade hinnad langenud. Ja see peaks tähendama ainult ühte püütakse kähku vanast kaubast lahti saada, kuna uued asjad on peale tulemas. Ja enne ostma hakkamist tasub vaadata ringi, et mitte kallimalt osta. Tahtsime melonit osta ja ühes kohas jäi

18.05.2013

Käisime hommikul lastega sisseoste tegemas ja pärast olin ma ise sunnitud kõik need asjad tuppa tassima. Rääkimata sellest, et parkimiskoha sain teise parkla otsa ja vea siis nagu kaamel neid kotte tuppa. Küpsetasime ja keetsime õhtuks söögi valmis ja siis käisime õues jalutamas. Vahepeal hakkas sadama ja tulime tuppa. Kui me siia korterisse kolisime, siis omanik ostis uue teleka kappi ja magamistuppa öökappid. Magamistoa omad olid nii mõtetud, et ma panin nad kappi ära ja sinna nad jäävadki, meie neid kokku ei pane. Seega hakkasin ma teleka kapp-riiuli kokku panema, koos lastega. Õigem oleks öelda, et nad üritasid pidevalt kruve ja tüübleid pihta panna. Nii, et lisaks kapile pidin ma neid kahte ka jälgima. Ja kuna ma pole suurem asi mööbli kokkupanija, siis suutsin ühe külje plaadi valet pidi panna ja ühe riiuli plaadi ajasin ka segamine. Igatahes kandsid minu pingutused vilja ja lõpuks sain ma riiuli kokku. Näeb välja täitsa omapärane, kahu on sellest, et uksi ei ole ees. Hilje

17.05.2013

Märkamatult on jälle reede kätte jõudnud, ma ei saa aru kuhu see aeg kaob. Vaevalt jõuab koolinädal alata, kui juba ta saab läbi. Marlen eile ütles, et osad lapsed pidid hommikused puuviljad kaasa võtma karbi sees ja nad on seal tükideks lõigatud. Ja eile poes käies ostsime neile ka karbi ja panin neile täna lõigatud puuviljad kaasa ja kahvli, kuna teised söövad nii. Igatahes neile meeldis uutmoodi, eks iga uus asi ole huvitav ja tuleb teha ju teiste laste järgi. Üks päev koolist koju tulles oli Gregoril kotis kilekott, kuhu oli midagi peale kirjutatud, ma ei osanud sellega alguses midagi teha. Peagi saabus Marlen samasuguse kotiga ja õnneks oli tal kiri ka kaasas. Nimelt koolis kogutakse "Aafrika SOS" programmi raames Aafrika lastele riideid ja osalemine on vabatahlik. Marlen sattus sellest vaimustusse ja siis suutis ta selle mõneks päevaks ära unustada. Mõned päevad tagasi tuli tal see meelde ja ta hakkas oma riidekappi sorteerima.  Ma alguses arvasin, et ta ei saa sea

16.05.2013

Päev nagu päev ikka koos oma tavaliste tegemistega. Kooli-kodu-kool, appi kui igav elu meil on. Täna oli taaskord päikseline päev, aga selle eest puhus päris tugev tuul, aga sai vähemalt õues olla. Õhtul koolist koju tulles teatasid meie "ahvi-pärdikud", et nemad tahavad banaani. Neil on harjumuseks saanud igapäev süüa vähemalt 2 banaani ära ja hetkel ei ole kodus mitte ühtegi. Lootsin küll, et ei pea enne laupäeva poodi minema. Banaani söömis harjumus tekkis neil koos kooli minekuga, ma ei viitsi otsima hakata ja vaadata kas ma olen sellest kirjutanud. Igatahes pidi kordamine tarkuse ema olema. Seega on siinses koolis selline komme, et hommikul tehakse koolis kerge eine. Väiksemad klassid söövad see ja suuremad õues, kui tuleb vahetund. Koolist öeldi meile, et kõige parem on kaasa panna mõni puuvili. Vahete vahel pakutakse kooli poolt puuvilju ja sellest antakse vanematele varakult teada. Arvestades seda, et meil on siin ümbruses päris palju puuvilja ladusid, siis on s

15.05.2013

Lapsed läksid kooli ja mina meie vanasse linna, miks ma sinna läksin ei hakka ma siin koha rääkima. Ma mõtlen veel kas ja millal ma sellest kirjutan, kui üldse. Igatahes olin mina teises linnas, kui Peeter kirjutas, et tal on Pariisi saatkonda ca 13 km ja kas ta peaks passi ja id mõlemad tegema, kuna ta lubati seal vastuvõtta. Mina soovitasin teha kõik, mis võimalik ja nii ta saatkonda minema hakkas. Peagi teatas ta, et ei õnnestu kuidagi taksot saada ja siis ilmnes saatkonnas, et kaasa olevad pildid ei sobib. Mis tal muud ülejäi, kui uued pildid teha, seejärel ei teadnud ta meie kodust aadressi ja mis peamine oma pangakaari pin koodi oli ka ära unustanud. Kõike seda infot vahetasime sms teel, Peetril on need tasuta ja mina maksan loetud sendi tükist. Lõpuks õnnestus tal taotlus sisse anda, saab ainult passi, kuna id kaardile peaks ta Madriidi järgi minema. Tänu mõistvale suhtumisele saadetakse uus pass Barcelonasse, kuhu on meilt ca 130 km ja sinna järgi minna ei ole eriti raske

14.05.2013

Lapsed läksid hommikul kooli ja meie hakkasime kodus valmistuma Peetri tööle minekuks. Panime kõik vajalikud asjad valmis ja läksime tööjuurde. Seal vaatasime siit ja sealt poolt ja autot ei kusagil, naersime omaette, et küllap teine juht ei viitsinud oodata ja läks üksinda sõitu. Peeter helistas M ja küsis, kas ta teab midagi ja peagi ilmnes, et auto ei ole laadimisest tagasi jõudnud. Ja Peetri uus kaaslane on kohal, majas sees ja ootab teda. Enne, kui Peeter jõudis majja minna keeras auto hoovi peale ja teine juht tuli ise välja. Peeter tankis auto ja panime tema asjad autosse ära ja vaatasime, mis saama hakkab. Nalja hakkas saama. Peeter arvas, et tema läheb hulgim asju kaasa, aga teine tuli veel suurema asjade hunnikuga, lisaks on tal veel kaasas on külmkapp. Kuna paljudel autodel siin ei ole külmkappi peal, siis tema käib oma kapiga. Arutasime omavahel, et kas peaks ütlema, et sellel autol on külmkapp olemas ja ruumi on ka. Alguses arvasime, et mis me ikka vanat meest ümber õpetam

13.05.2013

 Hommikul valmistusime turule minekuks, kui helistas M ja ütles, et ta on mingi aja veel kodus. Seega läksime M juurest läbi lootuses, et saame teada, mis Peetrist järgmine nädal saab. Lõpuks, kui Peeter küsis, siis ta ütles, et ta ei tea veel midagi ja ehk homme. Ja üldse võiks me ise öelda, mida ja kuidas me tahame teha. See tegemine tähendab seda, et Peetril aegub peagi pass ja meil on vaja selleks Madriidis ära käia. Madriidis asub eesti saatkond ja see on ainukene saatkond terve Hispaania peal, kus saab näpujälgi anda. Ma ei saa mainimata jätte fakti, et näpujälgi tohib võtta ainult aukonsul. Ja oh seda imet tema töötab lausa 3 päeval nädalas ja 3 tundi korraga. Uskumatu, milline töökoormus tal on ja lisaks tuleb tema juurde veel aega ka kinni panna. Igatahes tõsiselt nõme. Töö juure tagasi tulles, siis ütlesime taaskord M, et pole meie asi öelda, mida Peeter tahab teha vaid ülemus ütleb, mida tal on vaja, et ta teeks. Ülemusele tuleb lihtsalt öelda, et on vaja kiiremas korras Mad

12.05.2013

 Hommikul valmistusime turule minekuks, kui helistas M ja ütles, et ta on mingi aja veel kodus. Seega läksime M juurest läbi lootuses, et saame teada, mis Peetrist järgmine nädal saab. Lõpuks, kui Peeter küsis, siis ta ütles, et ta ei tea veel midagi ja ehk homme. Ja üldse võiks me ise öelda, mida ja kuidas me tahame teha. See tegemine tähendab seda, et Peetril aegub peagi pass ja meil on vaja selleks Madriidis ära käia. Madriidis asub eesti saatkond ja see on ainukene saatkond terve Hispaania peal, kus saab näpujälgi anda. Ma ei saa mainimata jätte fakti, et näpujälgi tohib võtta ainult aukonsul. Ja oh seda imet tema töötab lausa 3 päeval nädalas ja 3 tundi korraga. Uskumatu, milline töökoormus tal on ja lisaks tuleb tema juurde veel aega ka kinni panna. Igatahes tõsiselt nõme. Töö juure tagasi tulles, siis ütlesime taaskord M, et pole meie asi öelda, mida Peeter tahab teha vaid ülemus ütleb, mida tal on vaja, et ta teeks. Ülemusele tuleb lihtsalt öelda, et on vaja kiiremas korras Mad

11.05.2013

Me oleme juba pikemat aega tahtnud minna Lleidas asuvasse venelaste poodi. Eelmine nädal käisime otsimas ja ei leidnud, aadress, mille ma leidsin ei olnud õige. Esimene kord, kui me Lleidas käisime, siis M näitas, kus see asub, nüüd väidab ta, et see pood asub teise poe juures. Igatahes otsustasime minna täna uuele katsele ja mul tekkis kohe plaan söögiks teha tatraputru hakklihaga. Huvitav on see, et vaatamata sellele, et pood pidi kaugelt näha olema ja lipud lehvima ei suutnud me seda leida. Ja mulle tundub üldse, et me otsime valest kohast nii, et võtsime vastu otsuse, et Peeter vaatab arvutist venelaste saidilt, kus pood asub. Seega tuleb tänases menüüs kasutusele võtta plaan b, kusjuures olekski liiga hea olnud, kui me oleks poe leidnud. Nii on meil jälle mida teha. :) Kuna on laupäev, siis tuleb minna toidupoodi ja ega seegi käik saanud ilma üllatusteta mööda minna. Marlen nägi kuidas me sõitsime ühest toidukast mööda ja juhtis meie tähelepanu asjaolule, et poe uks on kinni

10.05.2013

Öise köhimis võistluse pani ülekaalukalt kinni Gregor, ta tegi seda kiirelt ja lühidalt. Mina olen enam vähem juba terve, tahaks vähemalt loota. Ma ei mäleta millal ma viimati peaaegu 3 nädalat järjest haige olin. Hommikul, kui oli kooli minemise aega hakkas Marlenil kõrv valutama, aga ma olin tõeliselt vastik ema ja saatsin ta kooli. Ja esimest korda terve nädala jooksul sain ma üksinda kodus olla, milline meeldiv päev. Kuna lapsed ei ole veel terved ja nädalavahetus on tulemas otsustasin minna ja nendega arsti juures ära käia. Tahtsin lasta Marleni kõrva ülevaadata ja mõlema kopse kuulata. Seega lõunavaheajal me arsti juurde läksimegi. Mina kirjutasin kodus endale vajalikud sõnad ja laused ülesse, ühesõnaga tegin korraliku ettevalmistuse ära. Samuti kirjutasin telefoni jutu, et saaks vajadusel näidata. Kohale jõudes ilmnes, et registratuuris ei olegi seda naist tööle, kellega me eelmine kord suhtlesime ja, kes räägib inglise keelt. Õnneks oli seal üke teine, kes natukene oskas

09.05.2013

Öö möödus enam vähem vaikselt ja köhimis võistlus toimus, aga väga kergelt ja lühikest aega. Gregor läks hommikul kooli ja mina rääkisin kooli juures õpetajaga, kes lubas lõunaajal uued kodused ülesanded anda. Hommikupoole toimetasime Marleniga kahekesi kodus, vahetasime voodiriidedid, pesi pesu, koristasime. Ja, kui kõik see oli tehtud, siis premeerisime end Pilvede all vaatamisega. Peagi tuli juba kooli minna ja sain Marlenile matemaatika ülesanded, mis on tema lemmikud. Paraku täna need ei olnud tema lemmikud, ta jõudis nende peale korduvalt vihastada ja ütles, et mina pean need ära tegema. Soovitasin tal selle peale minna teise tuppa, maha rahunenda ja siis tagasi tulla. Nii ta käis edasi tagasi päris mitu korda, vahepeal proovis ise teha ja tuli näitama. Natukene oli tal valesti läinud, aga lõpuks sai ta aru, et targem on neid koos teha ja nii saab ka kiiremini tehtud. Eks ta ole sellest toas istumisest juba tüdinenud, õues on ilusad ilmad ja tema tahaks ka minna. Igatahes h

08.05.2013

Öö möödus enam vähem rahulikult, kui minu köhimine väljaarvata. Hommikul ütles Marlen, et ta kõrv ikka valutab ja andsin talle jälle rohtu. Hea oli see, et valu pidi tunduvalt väiksem olema ja seda oli tema olekust näha. Istus ta teleka ette maha ja hakkas multikaid vaatama ja me ei hakkanud teda keelama ka. Gregor läks ju kooli ja eks tal oli üksinda igav. Peeter sai teada, et ta ei saa veel ära minna ja nii me ootasimegi. Kasutasime vahepeal aega ja remontisime tema telefoni. Peetri uues telefonis ei tööta juba pikemat aega wifi, aga vahel oleks nagu vaja. Nii me hakkasime uut tarkvara telefonile laadima ja oh seda imet saimegi wifi korda. Nii, et kui kellegil on vaja telefoni remontida, siis võib julgelt meie poole pöörduda. Lõpuks jõudis aeg nii kaugele, et Peeter läks tööle ja meie Marleniga jäime kahekesi koju. Ja siis Marlen teatas, et tal oleks vaja vana küünelakk maha võtta, kuna ta tahab uue lakkiga lakkima hakata. Mis mul üle jäi, kui pidin tal vana laki mahavõtma. Uut hakka

07.05.2013

Küll meil oli tore öö, vaevalt sain ma voodisse, kui hakkas köhimise "võistlus" peale. Mille võitsin ülekaalukalt mina, teised natukene aega köhisid ja siis jäid vait. Mingi ajapärast teatas Marlen, et tal kõrv valutab, jälle. Ma alguses ei tahtnud teda uskuda, aga andsin talle valuvaigistit ja läksime vooditesse tagasi. Mina loomulikult ei saanud kohe kuidagi ilma köhimata olla ja nii ma siis oma ööd köhides mööda saatsingi. Vastu hommikut tuli Marlen jälle valu kurtma ja andsin talle uuesti rohtu. Hommikul ärgates kurtis Marlen jätkuvalt kõrvavalu ja ta jäi koju, Gregori viisin kooli. Suurema osa päevast veetis Marlen voodis ja üleval oleku ajal kurtis valu, süüa ei tahtnud, natuke vaatas multikaid. Paraku ei olnud meil kodus kõrvavalu rohtu ja nii ma otsisin netist, millega saaks ravida. Leidsin erinevaid võimalusi, aga kuna ma ei teadnud kas tal on põletik või mitte, siis ei hakanud katsetama. Pärast teen asja veel hullemaks ja seda ei ole kohe kindlasti vaja. Ja kuna mei

06.05.2013

Täna läksid lapsed üle mitme päeva kooli ja meie nautisime kodus rahu ja vaikust. Kui lapsed lõunale tuli, siis käisime korteriomeniku juures ja saime postkasti võtme, mida meil siiani polnud. Nüüd peaks hakkama varsti arved tulema ja, siis oleks vaja nad kuidagi kätte saada. Seejärel käisime Lleidas ehitustarvetepoes, uskumatu meil õnnestus täna reklaamlehele selline pood leida. Kusjuures me oleme sealt kõrval tänavast sõitnud korduvalt mööda, aga kuskilt ei paista välja, et seal pood on. Müügil oli kõik võimalikku kraami, meil oli vaja puiduliimi. Nimelt suutsin ma hommikul sahtlit lahti tehes esimese plaadi eest ära tõmmata ja see teistel sahtlitel kukuvad nad varsti eest ära. Seega saime liimi kätte ja Peeter saab sahtlid korda teha. Ära sõites leidsime teeäärest auto varuosadepoe, kuna meil vaja õlivahetust teha, siis Peeter tahtis õli hinda vaatama hakata. Nagu ikka ei olnud poe ees parkimiskohta, kõrval on toidupood ja sinna parklasse me läksime. Selleks, et parkimine oleks tasu

05.05.2013

Ja ongi neli kuud läinud, uskumatu. Selle päeva puhul paistis juba hommikul päike ja õues oli mõnus ja soe. Seega läksime juba harjumuspärase tegevuse juurde ja läksime turule. Ei saa kohe kuidagi nädalavahetust mööda lasta ilma turgu külastama, kunagi ei tea ju mida huvitavat võib leida. Rahvast oli nagu ikka palju ja iga nädalasete külastajatena jäi silma, et on tulnud uut kaupa. Suurim tunglemine/rabamine käis nagu ikka nende lettide juures, kus oli asjad 1-3 euri, tegemist on uute asjadega, osadel on sildid veel küljes. Minu ostsin endale suveks uue seeliku, mõtlesin pikalt, kas ikka tasub ja kallis oli ka. :) Tervelt 1 eur tuli seeliku eest maksta. Mul ei ole kunagi nii palju kannatust, et nende hunnikutes tuhlata ja huvitavaid asju leida. Ma tõstan paar pealmist ülesse ja, kui kohe midagi silma ei jää ei otsi. Seelik jäi mulle kohe silma ja seega ja ta oli mulle määratud. Samas, kui oleks aega ja tahtmist, siis nendest lettidest, kus müüakse mõne euroga leiaks kindlasti palju ja

04.05.2013

äisime hommikul kõrva linnas tegime tiiru turule ja poodi. Tahan osta klaasist ahjuvormi ja käisime neid vaatamas. See mõõt, mis meile sobiks ühes poes ei olnud üldse ja teises olid kõik defektiga. Osadel oli klaas katki, kriimustatud, vaatasin terve virna läbi ja ei leidnud ühtegi sobivat. Eks peab edasi vaatama ja küll kuskil on korralik ka olemas. Võtsime täna julguse kokku ja läksime kohalikku pangaautomaati külastama, viimane käik sinna lõppes sellega, et jäime raamatust ilma. Peeter oli minnes "optimistlik", et kui jääme jälle ilma, siis polegi Lleidas midagi teha, plaanisime sinna minna. Kuna meil on nüüd olemas nii raamatu, kui kaart, siis jagasime need omavahel ära, et kes mida proovib. Peeter sai kaardi ja pani selle masinasse, kostusid imelikud helinad ja tuli ette kiri oodake, see oli juba midagi uut. Lõpuks jõudsime selleni, et masin küsis pin koodi ja me leidsime ülesse koha, kus saab kontojääki vaadata. Seejärel otsis Peeter kähku nupu, et kaart tagasi saada, k

03.05.2013

Me otsustasime see nädal targad olla ja juba reedel poes ära käia. Ja nii saime üle mitme päeva oma külast välja ja vaheldus ka. Plaan oli meil täitsa hea ja enam vähem toimis ka. Ei pidanudki poes trügima ja kassa järjekorras ennast oimetuks ootama. Peale poes käiku mõtlesime, et käime mängukalt läbi, kuna me ostsime Marleni nõudmisel pikkasaia, siis läksime hoopis jõeäärde jalutama. Pikkadsaiad on siin hästi populaarne kaup ja neid küpsetatakse igas poes (peaaegu) nii, et lootus saada sooja saia on suur. Juba poodi minnes tunned alati mõnusat värsket saia lõhna ja nii me neist "sõltuvusse" sattunud olemegi. Meie ostame mõne saia korraga see eest kohalikud võtavad kümnete kaupa, seega peavad head olema. Läksime jõeäärde ja vaatasime, et vihmade tulemusena on jõgi üle kallaste läinud. Seal kuhu saab turupäeval auto parkida oli, suurem osa parklast vee all ja vett tuli muudkui juurde. Ühes kohas seisis kurg jalgupidi vees ja Marlen kohe küsis, et miks ta jalgupidi vees on. Ta

02.05.2013

Juba teist hommikut paistab päike ja õues on jälle soe. Nii, et saab jälle käia lugematu arv kordi mängukate ja kodu vahet. Kuna me saame Peetriga omavahel tasuta rääkida ja ta on hetkel Hispaanias, siis kasutasime seda võimalust. Nemad on hetkel kuskil Alicante kandis ja ootavaid, millal apelsinid saavad korjatud ja peale laetud. Seejärel lähevad ja viivad need Perpiganani ära ja peaks homme koju jõudma, kuigi täpselt veel ei tea. Igatahes ostis M endale Itaaliast jalgratta ja nüüd teeb platis peal proovi sõitu, pildistab ratast igast küljest. Peeter pidi temast koos rattaga ka pilti tegema. Üks hetk jättis M ratta korraks maha ja Peeter kasutas võimalust ja proovis ka sõita. Kõik tähtsam on ratta juures kell, mida M auto juurde jõudes kõlistas nii, et isegi mina kuulsin. Mis seal ikka tarka teha on ni, et eks nad peavad ennast kuidagi lõbustama. Meil on ka plaanis endile rattad osta, hea koos lastega sõitmas käia. Peeter arvas, et tema võtaks ratta tööle kaasa hea ju sõita, kui pead

01.05.2013

 Hommikul olid kõik enne õiget aega üleval ja valmistusime koolipäevaks. Kuna meie köögiaknen on kooli poole, siis vaatasin harjumuspäraselt välja ja ei ühtegi last. Huvitav? Kell juba nii palju, et rahvas peaks juba kogunema ja ei kedagi, ikka. Ja siis jõudis mulle kohale, et täna on 1.mai ja see on vaba päev. Ei no tore lugu küll. Kusjuures koolis ei öelnud keegi, et täna ei pea minema, kiri anti, et 2 ja 3 mai on vaba. Nii, et järgmised viis päeva pean suutma ise laste aega sisustada ja neid lõbustada., mis teha. Saame hakkama. Päeval läksime välja ja tahtsime minna mängukale vaatasime, et ühte koht on kogunenud inimesed, lapsed seisvad kilekotid käes. Me ei lasknud ennast sellest häirida ja läksime edasi enne, kui jõudsime mängukale tuli üks daam meie juurde ja hakkas seletama. Käskis meil kohe tagasi minna, et hakkatakse karamelli jagama. Keeras meie suuna ringi ja tema tütar (tema lapsed käivad samas koolis) tõi meie lastele kilekotid ja viisid meid rahvahulka. Nii me siis seisim

30.04.2013

Lapsed läksid magama ja vaikus tuli majja mõtlesin, et pean isegi varem magama minema. Nii kaua, kui ma toimetasin hakkas Gregor äkki nutma, läksin vaatama ja ei saanud esimene kord millestki aru. Natukese ajapärast jälle ja, siis sain ma tema jutust aru, temal on igav. Kell on peaaegu 23.00 õhtul ja temal on igav, soovitasin tal edasi magada. Natuke jonnis ja magas edasi, natukese ajapärast jälle, uuesti sama protseduur. Ja ta jonnis mitu kord paari tunni jooksul. Hommikul selle eest teatas ta, et tal on uni ja ta tahab hoopis magada. Ma tuletasin talle igavust meelde ja käskisin voodist välja tulla. Natuke hiljem tuli tal meelde, et tal juba eilsest "kõrv valutab". Ma ei usu eriti, et tal see valutab, kuna katsudes ei teinud ta teist nägu ja, kui ma pakkusin rohtu, siis keeldus. Lõpuks viisin nad kooli ära ja seal läks juba tal meelest, et midagi valutab, kuna tema tüdruk sõber jõudis meiega ühel ajal kooli. Koolist tulles oli tuju hea ja muljeid päevast hakkas tulema. Läks