Postitused

Murelid.

Kujutis
Kevad hooaja üheks tunnuseks on see, et murelid saavad valmis. Ja need on meie pere ühed lemmikud. Tegelikkuses sööme aastaringselt erinevaid puuvilju. Iga nädal ostame neid kilode kaupa. Igaks lõunaks puhastan taldriku täie puuvilju. Nii on kindel, et süüakse. Kui ma seda ei tee, siid puhastab igaüks ise. Lihtsalt kindlapeale minek on ise ära teha 😆. Praegu on murelite aeg, kahjuks on see lühike. Meie ostame murelid otse kasvataja käest. Seal on natuke kallim, kui turul või poes. Selle eest on nad värsked ja kvaliteetsed. Marja suurused on ca 2 euro suurused, marjad on magusad. See aasta oleme 2 korda 5 kilo ostnud. Ära oleme visanud 2 murelit selle koguse peale, mis olid koledad. Kilo hind on 5€. Huvitav on veel see, et antud hind on püsinud aastaid. Peab jälle ostma minema. Vaatasime poes palju murelid maksavad. Lidlis olid lahtised 9.99 € kilo. Marjad olid väiksed ja koledad. Käisime turul ja seal jäid hinnad 1.50-7.95 € vahel. Odavad olid sellised, et neid poleks tasuta ka tahtn

Andekus ei ole oma teha.

Iga aasta saadetakse koolist erinevaid pabereid koju. Need tuleb täita ja kooli tagasi saata.  Seekord saadeti järgmise aasta transpordi taotlus. Igaks õppeaastaks tellib kohalik omavalitsus bussi, mis viib ja toob lapsed. Antud buss on tasuta. Selleks, et osataks kohtadega arvestada tulebki taotlus esitada. Võtsin mina paberi ja vaatasin, et tegemist on 2021/2022 aastaga. Jälle kord on kool valede aastaarvudega paberid saatnud. Pole hullu, nad on seda enne ka teinud. Täitsin paberit ise kõva häälega rääkides, et huvitav kas see on selle või järgmise õppeaasta kohta. Mul oli meelest, et mul on 2021/2022 juba täidetud. Kuid mälu veab mind vahel alt ja täiesti kindel polnud. Igatahes lahtrisse, milliseks õppeaastaks panin ma 2022/2023. Kõige alla läks allkiri ja kuupäev, kuu, aasta (28.05.2022). Kuupäeva ja kuud vaatasin telefonist, kuna polnud kindel. Ma kodune ja seega ükskõik kuupäevadest hea, et nädalapäeva tean. Kuigi jah see on ka tihti vale. Mul kipub üks päev ette käima 😁. Töö k

Küpsetuspäev.

Kujutis
 Ma olen korduvalt öelnud, et süüa mulle teha ei meeldi. Selles osas ei ole midagi muutunud. Positiivne on see, et lapsed on suuremaks saanud ja vahel teevad nemad süüa. Lõppude lõpuks peavad nad ju harjutama hakkama. Siiani on kõik nende tehtud toidu süüa kõlvanud. Gregor on see, kes vaatab sotsiaalmeedias toiduvideosid ja, siis tahab neid proovida. Vahel ta leiab muidugi, et mina võiks seda teha 😆. Ma pigem aitan, kui vaja. Oskused tulevad läbi kogemuste ja neil rohkem kogemusi vaja, kui mul. Varsti hakkab koolivaheaeg ja eks ma suunan neid, siis rohkem süüa tegema. Laupäev on küpsetamisepäev ja see mulle meeldib. Aju räägib terve nädala k.a laupäeva hommikul kätele, et me ei hakka küpsetama. Käed teevad seda mida nemad tahavad, ei kuula aju. Ja nii iga nädal. Eile õhtul mõtlesin, mida ma täna küpsetan. Ühetegi head ideed ei tulnud. Tavaliselt teen pizzat või soolaseid pirukaid nt. Lihapirukaid. Magusaks kaneelirulle, kreemisaiu jne. Seekord tekkis mõte, et teeks vahvleid. Pole neid

Vihmavari.

 Kui muidu nalja ei saa, siis tuleb seda ise teha. Loomulikult juhtus kõik täiesti plaaniväliselt. Kõik sai alguse sellest, et Gregor läks juuksurisse. Kuna juuksur on linnas, siis ma viisin ta sinna. Gregor on juba piisavalt suur ja seega kaasa ma temaga ei läinud. Igaks juhuks küsisin enne, millise soenguga ta tagasi tuleb 🤣. Midagi ekstravagantset tal plaanis ei olnud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tehti põhimõtteliselt sama soeng nagu alati. Viimastel päevadel on lõpuks ometi vihma sadanud. Kui Gregor läks juuksurisse läksin mina poodi. Otsustasin minna jala, tihti peale saab linnas jala kiiremini. Lisaks on liikumine tervislik. Vihma natuke tibutas, aga ma ei viitsinud vihmavarju võtta. Poes on vihmavarjuga ebamugav käia. Üldse on paljude poodide sissepääsude juures ämbrid, kuhi saab vihmavarju jätta. Ma ei ole kunagi seda kasutanud. Pole kindel kas vihmavari pärast alles on. Poes käidud jõudsin auto juurde tagasi ja vihma hakkas sadama. Kuna mul oli veel aega mõtlesin vihmavarju

Käisin koolis.

 Reedel helistas Gregori õpetaja ja kutsus mind vestlusele. Lapsevanemaks olemise juures olemiseks on kõige hullem koolis käimine 🤣. Ei meeldi mulle seal käia. Kord aastas on vist õpetajal kohustus kõigi vanematega kohtuda. Siiani oleme mõned korrad telefoni teel rääkinud. Antud klassijuhataja on neil ainult see aasta ja nii tuleb kohtuda. Reedel mainisin lastele, et esmaspäeval tulen kooli. Erilist reaktsiooni ei järgnenud. Esmaspäeval olingi kooli juures ja tegin aega parajaks. Kohtumine õpetajaga oli kohe peale vahetundi. Kuna oli vahetund, siis oli terve õu kisavaid lapsi täis 😁. Koolis peaks kehtima vaikuseprintsiip. Läksin värvast sisse ja ukse kõrvalt leidsin Gregori. Igaks juhuks täpsustasin trma õpetaja nime. Tuli välja, et mäletad in õigesti. Õpetajad helistades ei tutvusta ennast kunagi nime pidi. Ütlevad, et nad on lapse nime ja tema õpetaja. Ahjah Gregor oli veidike üllatunud mind nähes 😀. Läksin kooli sisse ja seal ütlesin, kelle juurde tuli. Mul paluti oodata. Peagi k

Komisjonis käidud.

Eile oli see päev, kus ma käisin arstlikus komisjonis. Sinna pidin ma minema sellepärast, et olen aastaaega olnud haiguslehel. Seal käivad kõik pikalt haiguslehel olnud töötajad. Mul olid närvid läbi juba mitu päeva varem. Pole enne sellises kohas käinud ja seega puudub ettekujutus, mis seal tehakse. Sisestasin endale, et pean olema rahulik. Tuleb, mis tuleb. Otsust ei tee nagu nii mina. Valikuid on kaks töökõlbulik või mitte. Kuna ma pole seal enne käinud, siia vaatasin googel mapist järgi, kuhu minema pean. Loomulikult asub selline asutus keset linna. Kõigil hea minna, v.a autojuhtidel. Ümbruskonnas on esiteks teetööd ja teiseks vähe parkimiskohti. Need kõik on tasulised, kui muidugi koha leiad. Muna leidsin, et lihtsam on kaugemale parkida. Kaugemal oli suur ja tasuta parkla, kus alati on kohti. Vahel juhtub erandeid nagu, siis kui on kiire. Parkla oli silmini täis. Ma tiirutasin pikalt ringi, kuni leidsin koha, kuhu auto mahtus. Suure auto viga on see, et teda ei saa igale poole p

Pank.

Taaskord ajab kohalik asjaajamine mind hulluks. 18 aprillil helistati mulle pangast ja öeldi, et pean minema oma andmeid uuendama. Kui ma seda ei tee, suletakse mu konto. Ja sellega on kiire. Kuna ma see päev olin Barcelonas, siis läksin järgmine päev. Teenindaja ei saanud üldse aru, miks ma sinna läksin. Lõpuks võttis mu dokumendi ja vaatas arvutist järgi. Oh seda imet ja oligi vaja uuendada. Uuendused ei ole tingitud pangast, vaid Euroopa Liidust. Ma olen enne ka seda teinud. Tehti paberid valmis ja pidid tahvelarvutis allkirja andma. Allkiri antud, hetk hiljem ilmnes, et see ei sobi. Allkiri peab samasugune olema, kui esitatud dokumendis. Ma ei oska ühtemoodi kirjutada. Lõpuks sain enam vähem samasuguse. Võtsin dokumendi kõrvale ja selle järgi kirjutasin. Lisaks sain veel mitu allkirja anda. Mõned päevad hiljem saadeti sõnum/ e-maili (ma ei mäleta kumb), et saada hinnang nende tööle. Ma panin kirja täpselt nii nagu arvasin st suhteliselt negatiivse. Ei läinud kaua mööda, kui nad jä