Postitused

Ei midagi erilist.

 Elu on nii igavaks läinud, et pole millestki kirjutada. Kuskil pole käinud ja midagi pole teinud. Täiesti hapukurgihooaeg võib selle kohta öelda. Samas vahel ongi sellist rahulikku aega ka vaja. Ei pea ju koguaeg kuhugi tormama. Üldiselt võib öelda, et viimasel ajal on meil kodus vaikne olnud. Huvitav on see, et üks laps kodus on hoopis teistmoodi, kui kaks. Meil pole lapsed kunagi nii pikalt eraldi olnud. Ma ei mäletanud, et ühe lapsega nii lihtne on. Mitte, et kahega raske oleks, ei ole. Lihtsalt on teistmoosi. Hetkel võin öelda, et igatsust teise lapse järgi ei ole. Me suhtleme temaga igapäev. Saadame sõnumeid, tavalised telefonikõned, videokõned. Kõik võimalused on ju olemas. Marlen ise saadab oma käimistest ja tegemistest pilte. Marlen käis täditütre ja tema sõbrannaga Eestimaa tripile. Külastasid Viljandit ja Tartut. Marlen on aastaid tagasi mõlemas kohas käinud. Kuid ta pole ammu käinud ja eks ta nüüd vaatas kohti teise pilguga. Ise jäi ta oma käiguga rahule. Bussi ja rongisõi

Barcelonas.

Kujutis
 Peale Marleni ärasaatmist oli meil plaanis minna vaateplatvormile ja mereäärde. Kuid kõigepealt tuli parklast auto leida ja ära sõita. Enne seda oli vaja parkimise eest maksta. Üks toiming, mis peaks kiirelt minema. Vot seekord mulle tundus, et me jäämegi sinna. Ma olen enne ka parkimisautomaadis maksnud ja seega ei olnud tegemist millegi uuega. Sisestasin pileti, nägin hinda ja hakkasin pangakaardiga maksma. Error!!! Ei toiminud viipe-tavaline makse. Proovisin uuesti, mitte midagi. Läksin kõrval automaadi juurde, kuna arvasin, et esimene lihtsalt ei tööta. Täpselt sama lugu. Uh, mida teha oli ainus mõtte? Ühtegi inimest peale meie ei olnud. Peagi tuli veel üks inimene maksma. Ütlesin talle, et automaadil on mingid probleemid ja maksta ei saa. Tema proovis ja ei saanud samuti maksta. Samal ajal saabusid veel ühed inimesed. Proovisid ühes ja teises ja said makstud. Mina palusin nende abi. Kusjuures vahepeal olid nad jõudnud infosse helistada. Liiga lihtne, ma ei tulnud selle pealegi. I

Ryanair 2.

 Viimase aja suurim peavalu tekitaja on Ryanair. Tegemist on ainukese lennufirmaga, mis lendab otse meile. Mul endal poleks vahet, kui peaks ümber istuma. Marleni jaoks on parem otse lend. Ma ei mäleta, kas on ütlesin, aga Marlen läks Eestisse üheotsapiletiga. Seega tagasitulek on täiesti lahtine. Mul mingi idee oli, millal ta võiks tulla nö hiljemalt. Kuid Ryanair minu plaane ei toeta. Hinnad on sellised, et hoia kahekäega peast kinni ja karju appi. Ma olen mitu nädalat hindasid jälginud. Kusjuures ma ei pane kunagi otsingusse seda kuupäeva, mis mind huvitab. Ja alati kustutan telefoni ajaloo, enne nende lehe külastamist. Nii ma, siis igapäevaselt jälgisin ja nägin, et hinnad ainult tõusevad. Maksimumhind mida küsiti oli 401.99. Seda on ikka liiga palju. Kuna midagi positiivset ei olnud, siis hakkasin ümber istumistega lende vaatama. Ma ei tahtnud pileti ostmist viimasele minutile jätta. Ja üldse tahtsin normaalse hinnaga osta. Seda ei ole ju palju palutud. Ümber istumisega on erineva

Marlen.

 Kolmapäeval ärkasin selle peale, et keegi läks vannituppa. Vaatasin kella ja see näitas 02.30. Äratuskellani oli jäänud 10 minutit. Enne äratuskella ärkamise eelis on see, et ma ei tunne ennast väsinuna. Täiesti huvitav. Igatahes pidin nii vara ärkama, kuna Marlen tuli lennujaama viia. Marlen tõusis ise üles hea, et laps on suur ja ei pea äratama. Gregor pidi kaasa tulema ja ise tõusma. Kuulsime Marleniga, kuidas tal äratuskell helises ja jäime teda ootama. Minutid läksid, aga Gregor ei tulnud. Mõtlesin, et ma ei saa teda koju magama jätta. Kuna ta tahtis kaasa tulla. Läksin uurima, kas ta tahab tulla või magada. Tahtis kaasa tulla. Kell 03.00 istusime juba autos. Sõit läks kiirelt, maantee oli suhteliselt tühi. Barcelonas oli tihedam liiklus. Ei saanud mina aru, kuhu inimesed öösel kihutavad 🤣. Lennujaama jõudsime planeeritud ajaks. Ilmnes, et lennujaamas on ümber korraldusi tehtud. Autot ei saanud panna sinna parklasse, kuhu tavaliselt. Samas on võimalus, et ma ei pannud mõnda mär

Seiklemas.

Kujutis
 Reedeõhtu kell on natuke 6 läbi, kui Peeter helistas. „Kas sa Prantsusmaale tahad minna?“ Oli küsimus. „ Mis, kus, millal, kellega?“ Oli vastus. Tuli välja, et neil üks auto on vähe katki ja vaja see koju saada. Vahel juhtub, et autodel tekivad tehnilised probleemid. Ja, kui on võimalik ja otstarbekas käib Peeter neid lahendamas. Üldiselt juhtub seda suhteliselt harva. Täna näiteks juhtus. Koht, kus auto katki läks on natuke enne Prantsuse piiri, tegemist on viimase külaga Hispaanias. Sinna sõit võtab aega 2h 30 minutit, kilomeetreid on ca 200. Tee selle eest on seda sõitu väärt. Tegemist ei ole kiirteega, vaid tee kulgeb mägede vahel. Mäed, metsad, järved ja hästi palju kurve. Uh pea hakkas ringi käima. Kodus ära minnes näitas termomeeter 34°. Selline jahedam suveilm, vahelduseks. Mingi hetk mägedes olles oli tunda, kuidas temperatuur langes. See oli koht, mis pani mind oma riietuse peale mõtlema. T-särk, lühikesed püksid ja paljad varbad. Peeter ütles, et ülemus oli öelnud, et seal

Väsinud.

Mõnikord on nii, et mitu päeva varem vaatad, et tulemas on pikad ja rasked ajad. Pühapäeva õhtul teadsin, et puhata saab neljapäeval. Tõesti hea teadmine. Esmaspäeval hommikul kell 08.00 pidin olema Barcelonas. Sellest ei tule juttu, miks ma linna pidin minema. Igatahes pidin ma kodust ära tulema 06.00. Õhtul läksin varem magama, aga nagu arvata oli, siis magama ei jäänud. Tuba oli palav, väljas müra jne. Lõpuks jäi magama ja ärkasin selle peale, et lastest keegi läks vannitupp. Kell olo 04.20 ja mul oli võimalus veel natuke üle tunni magada. Kas ma jäin magama? Õige ei jäänud. Tõeline positiivne sissejuhatus uude nädalasse. Sõit linna läks kiiresti. Üle pikaaja nägin päikesetõusu. Linnas parkisin auto ja jõudsin kohta, kuhu vaja. Linna pidin jääma teisipäevani ja seejärel sai autonina maanteele keerata ja tagasi sõita. Juba kolmapäeval ootas ees jälle Barcelonasse sõit. Ma võin varsti taksoliini kodu ja Barcelona vahel avada. Kolmapäeva juures oli „tore“ see, et kodust väljasõit oli k

Niisama jutt.

  Viimasel ajal on Gregor uue väljendi avastanud. „Näed jah mida ma pean taluma“. „Näed, mida ma pean kannatama“. Seda käib ja ütleb ta Peetrile, kui ma midagi ei luba või keelan. Ühesõnaga nagu ikka tehakse meessoole liiga 🤣. Huvitav, mida ta tulevikus tegema hakkab. Ma tuletan talle tema öeldut kunagi meelde. Käisime rannikul ja läksime poodi. Me seal enne ka käinud. Tõkkepuu oli sisse sõites lahti. Tegelikult oli tõkkepuu kellegi „abil“ valele poole väänatud. Njah kõike peab lõhkuma. Parkisime auto ja silma jäi, et väljasõidu tõkkepuu on all. Mis mõttes nagu? Kuidas me välja saame? Jäime vaatama ja kõik kasutasid parkimispiletit. Meil seda polnud. Samas kohas on vahel tõkkepuud lahti. Mõtlesime, et kassast saab küsida, kuidas välja saab. Ma nii kaua ei jaksanud oodata. Läksin sissesõidu juurde ja tegin avastuse, et automaat, kust saab pileti töötab. Vajutasin nuppu, aga midagi ei juhtunud. Selge autot ei ole, ju mingid andurid kuskil. Hetk hiljem tuli järgmine auto parklasse, vajut