Hispaania 2013

Kuna midagi tarka ei tulnud pähe, siis otsustasime kõrval asuvaid külasid külastama minna. Loetud kilomeetrid eemal leidsime teeääres venepoe, kusjuures esimese selle aja jooksul. Ostsime heeringat ja hapukoort (maitse meenutab eestis müüdavat). Valikus oli hästi palju konserve, vorste, must leib, kala. Hinnad on võrdväärsed siinsete poodidega, eestis mõiste on kallis. Poes oli müüjaks bulgaarlane ja seal poe kõrval oli venelaste poolt hallatav kinnsivara büroo. Igatahes saime müüjalt mingi vene maakleri telefoninumbri, kes tegeleb korterite üürimisega. Peab talle helistama ja ehk õnnestub meil tema kaudu midagi saada. Töö kohapealt soovitas ta teha oma firma, mõte hea, aga millega tegelema hakata. Oma firma tasub teha mõne ajapärast, kui kohalik keel suhtlustasandil selge. Seejärel läksime linna ja leidsime, et seal on mäetipp, kuhu oleme juba ammu minna ja täna otsustasimegi selle ettevõtta. Mäkke viivad teed olid kitsad ja lisaks parkisid autod teeääres. Ja kõige kitsama koha peal ...

Saksamaal oli me probleeme, et auto alla tekkis õlilomp ja nüüd tekkis taas. Seekord ei ole suur lomp vaid käivitades/ külmast peast hakkab õlifiltri vahelt õli välja pressima. Üks päev sõites haagise poole vaatasime, et keegi on õlinire teeb peale tekitanud, aga me ei kahtlustanud selles enda autot. Mingi päev jäi silma, et meie parkimis kohas on õli laik maas. Seega otsustasime eile, et täna lähme ja ostame õlifiltir, pood asub meie külas ja seega suht lähedal. Alguses mõtlesime, et lähme jala, õnneks läksime autoga. Avades nö tavalise auto kapoti paistab õlifilter kohe silma ja loetud minutitega saab ta vahetatud, meil ei ole tavaline auto. Meil on ameeriklane ja tema õlifiltri vahetamine ei ole nii kerge. Õlifilter jääb turbo alla, salongi poole ja kätte saab auto alt. Seega leidis Peeter, et laseme teeninduse filtri ära vahetada, 5 minutit ja asi tehtud. Sõitsime siis poodi, kus olid juba kliendid platsis. Nagu ikka ei olnud kellegil kuhugile kiiret, mind see enam ei sega. Pee...

Gregor köhib jätkuvalt, aga ei tundu eriti hull olevat, nina on ka nohune. Virisib rohkem, kui muidu ja ise süüa ei viitsi. Kui on vaja midagi teha, mis on talle kasulik/ vajalik, siis saab tehtud. Nagu tõelised hispaanlased suundusime täna oma külla turule. Võrreldes eelmise korra turuga, siis meie külas on turg suhteliselt väike. Kuna apelsinid ja mandariinid olid 50 senti kilo, siis ostsime neid ca 4,5 kilo, kohalikud ostsid kotide kaupa. Igatahes jalutavd kohalikud nüüd ümbruses ringi ja naudivad pühapäeva. Meie lähme jalutama hiljem, kuna Gregor tahtis magama minna, peaks isegi väikse siesta tegema. :) Õhtul käsime küla peal jalutamas ja laste rõõmuks leidsime uusi mänguväljakuid. Lõpuks tegin algust aktiivsemalt tööleidmisega, saatsin esimesse kohta oma tööle asumise soovi kohta kirja. Eks näis, kas keegi võtab ühendust või vastab. Ei hakka praegu ütlema, mis kohaga tegemist on. Leiaks töökoha, siis saaks lõpuks korteri üürida ja paberid korda ajada. Seoses sellega tuli mul meeld...

Peeter lapis hommikul Marleni jalgratta sisekummi ära ja pani kõik velje peale tagasi. Ise mõtles, et kus kohas saaks rehvi täis pumbata. Samal hetkel sõitis mööda turva ja jäi seisima, Peeter küsis kus kohas ta saab pumbata. Turva küsis kas katki ja, kui sai teada, et ainult õhku vaja võttis velje kaasa ja kadus nelja tuule suunas. Mõne ajapärast tuli ta tagasi koos veljega, rehv õhku täis. Nüüd on ratas jälle töö korras ja probleem lahendatud. Gregor on siin viimastel päevadel mõned korrad päevas köhatanud ja täna hakkas juba rohkem köhima. Tundub, et ta on kuskilt suutnud köha üles korjata. Olekski ime, kui keset talve köha ei saaks. Meie jaoks on imelik vaadata siinseid lapsi, heajuhul on jope seljas, aga eest on kindlasti lahti. Mütsi pole minu meelest ühelgi lapsel peas ja minne nt poodi, siis seal on  lapsed kes on nohus ja köhas. Seega pole siin midagi imestada, et Gregor köhib. Õnneks oli meil piisavalt tarkust kaasa võtta köharohi ja nüüd ei pidanud me kohe apteeki minema...

Läksime täna telgile järgi, kätte lõpuks ei saanudki, kuna kingsepal ei olnud nii suurt neeti, kui vaja  Ja õmblemata oli ka sellepärast jätnud, õmbluse tegi kohe ära ja siis meenus talle, et needid tulevad esmaspäeval. Seega saame loodetavasti telgi esmaspäeval kätte. Liskas käisime taakord telefonipoes, seekord läksime teise firma omasse. Ja oh üllatus sealt võime osta millise telefoni tahame (mõned olid, mida ei saa). Ainuke tingimuse on see, et pass peab kaasas olema. Nüüd hakkame 3 erineva mudeli vahel valmima ja otsustama. Ja, kui mu pass veel vastuvõtus alles on, siis ehk homme ostame endale nutikatelefoni. Vastuvõtus võeti esimesel päeval pass, et andmed kirja panna ja mul pole meeles olnud tagasi küsida. Peeter arvas, et ju  nad on selle maha müünud, õnneks mul ID-kaart ka kaasas. Ja üldsegi siia tulles ei küsinud keegi piiri peal dokumente nii, et milleks neid üldse kaasas vaja kanda on. Kuskilt ma lugesin, et Hispaanias peavad dokumendid alati kaasas olema, kuna pol...

Jälle üks päev, kus me olime tublid ja toimetasime kodus. Võtsime ette suurema koristuspäeva, kõik padjad voodist tõstsime püsti ja pühkisime liiva alt kokku. Vaibad võtsime üles ja viisime välja kolpisime puhtaks, lisaks klopisime veel tekke. Ja suurema pesupesemise võtsime ka ette nii, et igati tublid olime, ise ka enda üle uhked. Peeter remontis laste poolt lõhutud voodi ära, võttis ukse eest ja tegi vannitoa ukse luku korda. Peale lõunasööki tuli meil jälle toidupoodi minna, meie külmkapp on lihtsalt nii väike, et sinna ei mahu korraga palju. Päike paistis ja me läksime jala ja lapsed jalgratastega. Igatahes poest väljudes ilmnes, et Marlenil on tagumine rehv tühi ja nii tuli ratas koju tagasi lükata. Tore oli see, et sai poekoti rattale panna, aga ratas vajas ka parandamist. Otse loomulikult ei võtnud me ratta remontimiseks varuosi kaasa. Me pidime veel eestis Marleni ratta rehvi ära vahetama, aga ups unustasime. Rehvi seest tuli välja väike okas. Hetkel on ratas katki ja sellega ...

Uskumatu, aga ma käisin täna lõpuks oma passil järgi, täitsa alles oli ja sain kätte ka. Võtsime kätte ja läksime Barcelonasse, minna otsustasime autoga. Leidsime, et lastega on parem ja mugavam nii ja eks ta tegelikult nii oligi. Kuigi jah sealne liiklus on kohati päris hull. Tee mida mööda me linna sisse sõitsime oli 6 realine ja ole siis tark ja vali õige rida. Rea vahetamine kõige hullem ei olnudki, taksojuhte tuli jälgida, need keerasid igalt poolt ette. Kuigi neile on koos bussidega tehtud omarida. Mingi hetk hakkasime mõtlema, et kuhu me saame auto parkida, vaadates ringi ei olnud ühtegi vaba kohta. Sõitsime  ja siis jõudsime ringteele, teele kus oli 8 rida ja terve hulk valgusfoore. Igatahes said loetud meetrid liiguta ja jälle seisid foori taga, sellest ma ei hakkagi rääkima, et lisaks veel vales reast, teadmata kuhu sõitmagi pead. Ühtäkki nägime teisel pool ringteed parkla märki ja kuidagi õnnestus meil sinna ka kohale jõuda. Tegemist oli maa-aluse parkalaga ja oh im...

Mulle tundub, et meile on külge hakanud hispaanlaste aeglane käitumine. Alguses imestasime nt poes kassa järjekorras seistes. Kõige pealt laob inimene oma asjad kottitdesse ära ja alles siis hakkab otsima kliendikaarti, pangakaarti/ sularaha. Meil oleks sellise käitumise peale karjuma hakatud, siin seisavad kõik rahulikult ja ei tee teist nägugi. Hetkel ei häiri meid see enam, kuigi ise püüame kiiresti teha. Lõpuks suutsime võtta oma telgi kaasa ja läksime kingsepa juurde uurima, kas ta saab korda teha. Kingsepp vaatas ja ütles, et pole probleemi, aga homme saab kätte. Kiiret pole meil ju kuhugile ja nii küsisime ka hinda, küsiti 4 euri. Pole paha, ma arvasin, et küsitakse tunduvalt rohkem. Telk remonti antud suundusime oma uue lemmik tegevuse juurde ja läksime telefonipoodi. Täna saime me siis lõpuks aru, miks me ei saa enda soovitud telefoni osta. Kuna meil pole veel korterit, siis ei ole meil ka kohalikud paberid korras, meil puudub NIE. Antud telefon (nagu ka palju teised) müüakse ...

Keegi otsustas hommikupoolikuks päikese ära peita ja vihma kraanid avada. Peale lõunat tuli õnneks päike tagasi ja õues oli taaskord mõnus ja soe. Täna hommikul otsustasime me, et hakkame kolima uude karavanide parklasse. Olime enesekindlad ja teotahet täis. Kuna meil on ajaga kogunenud päris mitu saiti, kus on karavanide parklad kirjas hakkasime uut otsima. Vaatasime, mis me vaatasime, aga sobivat ei leidnud. Peeter arvas sellepeale, et nädalavahetusel on parem autoga liigelda, kuna teed on tühjemad. Mina targutasin takka, et enne pühapäeva ei saa minna, kuna meil jäi meie külas turul käimata. Seega me vist ei koli niipea kuhugile.Meil on lihtsalt nii hea kohta sattunud, et ei raatsi siit minema minna. Vahva on ju uksest välja astuda ja minna mereäärde laineid vaatama, kusjuures lained on siin koguaeg. Meie uus "lemmik mäng" on see, et võtame puupulga ja vaatame, kes viib veepiirile lähemale. Siinani oleme suutnud kuiva jalaga pääseda, lastel me seda mängu ei luba mängida :)...

 Elame jätkuvalt sama kohapeal, öösel tuul natukene vaibus. Hommikul hakkasime telki kokku panema ja ilmnes, et 2 kohast on katki. Midagi hullu õnneks ei ole, aga vajab masinaga kinni õmblemist. Seega peab otsima kingseppa, ehk tema teeb ära. Kuna täna on pühapäev, siis toimuvad täna koahlikud turud. Meie, kui poole kohaga kohalikud otsustasime samutit turule minna. Meile soovitati minna kõrval külla, et seal on suur turg. Kohale jõudes ilmnes, et ongi suur tung turule. Otsisime ca pool tundi parkimiskohta, kuna kõik kohad olid täis pargitud ja, kui oligi vaba koht, siis meie auto sinna ei mahtunud. Mingi hetk sõites nägime suht tühja parklat ja olime juba vaimustuse, kuni nägime, et antud parkal on tasuline 2 eurot. Mida veel. Sõitsime natuke edasi ja parkisime kohalike kombel teepeenrale. Ja saimegi turule minna, ühel pool olid riided ja teises toiduained. Nagu oleks ajas tagasi sattunud, meenus kunagine Kadaka turg. Riiete valikus oleks saanud igaüks endale sobivad asjad leida.,...

 Eile õhtul, kui me grillisime jalutas üks kohaliku tähtsusega kass meie telki. Täna on tunda tema tehtud töö, nimelt suutis ta hetkega, mis ta siin oli lasta telgi akna kardinasse. Lõhnakuusk on meil nüüd omast käest olemas. Käisime mereääres jalutamas ja laineid püüdmas, asi lõppes sellega, et poole tunniga vahetasime lastel 3 korda pükse ja jalanõusid. Lõpuks suutis Gregor veel käpuli käi nii, et tal olid kõik riided seljas märjad ja kummikutest kallasime vett välja. Peale seda otsustasime, et aitab küll ja läksime tuppa kuivama. Terve peale lõunase aja sadas vihma, lõpuks hakkas meil igav ja me otsustasime poodi minna. Peeter nägi ühes poes andurite komplekti, mis ukse või akna avanedes hakkab karjuma. Lihtsamalt öeldes parem turvasüsteem, kui eelmine. Tänu meie GPS´le suutsime sõita jälle valesti, kusjuures see hakkab täiega ära tüütama. Kui see GPS oleks meie oma, siis oleks me ta ammu temast üle sõitnud, aga see on külapealt võetud. Poes saime käidud ja tagasi tulles suutis ...

Täna sai taaskord pesupesemas käidud, oh seda imet esimese korraga sain pesumasina ja kuivati. Jälle üks suur töö tehtud. Lõpuks otsustasime panna haagise juurde kuuluva telgi püsti. Nüüd on meil tuba, kus on seinad ümber, aknad ees koos kardinatega. Toas läks ka soojemaks ka, siis kui puhur ei tööta. Loodetavasti saame nüüd toa liivavabaks, tore oleks ju magada voodis, kus liiv ei ole külje all. :) Kuna siin on suhteliselt palju toidupoekette, siis püüame neid kõiki külastada ja leida endale sobivat. Läksime õhtul kõrval külla toidupoodi, oleks teadnud poleks läinud. Poe ees parklas vaba kohta ei olnud ja maa-alune parkal oli nurga taga. Pahaaimatult keerasime sinna sisse ja ees ootas meid 45 kraadine langus ja kohe järsk pööre paremale. Alla saada ei olnud sealt mäest eriti raske, aga ülesse saamine... Selleks, et välja saada tuli sõita otse ja teha suht järsu nurga alt, suht kitsas kohas vasak pööre. Meie auto ei oleks sealt tervena välja keeranud, alla tuleku teele sai paremini kee...

Hommikul oli pilves ja meri lainetas, nii väga oleks tahtnud ujuma minna. Kuid ma arvan, et kohalikud saaks vist šoki nähes keset talve kedagi ujumas. Igatahes otsustasime täna minna Girona linna, mis jääb meist ca 40 km eemale Prantsusmaa poole. Me oleme nüüd mõned päevad siin kohapeal autoga (ilma haagiseta) ringi sõitnud, või õigemini Peeter on. Esimestel päevadel vaatasime kuidas kohalikud sõidavad suunda ei näidata, stop märki ei tunta ja üldse keeratakse kogu aeg ette nii, et silma peavad igas suunas olema. Nüüd on Peeter hakanud kohalike sõidustiili ülevõtma, nii nahaalselt ta veel ei sõida. Kuid teda vaadates tekib tunne, nagu ta oleks koguaeg siin sõitnud. Näiteks ei saanud Peeter alguses aru, kuidas saab ringi peal nurga maha lõigata, nüüd teeb ise seda sama. Õnneks on temas säilinud siiski suurem ohutunne, kui kohalikel ja see väljendub autos. Auto on meie jaoks pereliige ja me oleme teda hästi hoidnud, parkida püüame kaugemale, et keegi uksega ei paneks jne. Siin vaatad aut...

Kaheteistkümnes päev 16.01.2013 Hommikud alustasime eile korjatud mandariinide söömisega, mõistlikum oleks olnud mandariinid puu otsa jätta. Mandariinid olid hapumad, kui sidrun ja peale eismest tükki leidsid nad omale koha prügikotis. Täna hommikul otsustasin, et saagu, mis saab, aga täna ma lähen küünehooldusesse. Läksin hommikul kämpingu vastuvõtust küsima, kus kohas asub ilusalong, kus saaks teha geelküünte hooldust. Igatahes vaadati mind nagu vasikas vaatab uut aiaväravat, kuid nad suutsid mulle anda küla, parkimisplatsi ja kohanimi. Istusin autosse (kusjuures läksin üksinda) ja hakkasin kõrval külla sõitma. GPS ei suutnud leida antud parklat, ega ka ilusalongi ja nii ma seiklema läksingi. Tegin mõned tiirud mööda linna, kaasa arvatud kitsaid tänavaid mööda. Ja ei midagi. Ühel hetkel jõudisn kasvuhoonete vahelisele teele ja siis ei suutnud ma kuidagi linna tagasi saada. Õnneks sain ja sõites mööda teed nägin äkki silti nails, loomulikult ei näinud ma parkimiskohta. Õnneks asus mõn...

Üks asi millest tasub veel kirjutada on emotsioonid. Esimesel päeval sõitma hakates valdasid meid segased tunded. Ühtepidi oli ootsuärevus ja teistpidi kahjutunne. Järsku tundus, et jääda oleks õigem ja  lihtsam, kui lahkuda. Oleks keegi tollel hetkel öelnud, et jääge, siis oleks võib olla isegi jäänud. Samas ei saagi lahkumine olla kerge, kuna kõik jääb ju maha. Alustades asjadest ja lõpetades sõpradest, sugulastest. Samas on raske ka see, et sa ei tea, mis ootab ees ja kus kohast saada abi probleemide korral. Kodus olles on lihtne helistad ja keegi tuleb appi, kui tuleb. Või tead vähemalt kus kohast saada midagi, kui vaja on. Nagu siiani on aeg näidanud, siis ongi probleeme võõras kohas raske lahendada. Õnneks või kahjuks otsustasime edasi siiski minna. Suurem osa reisist olid positiivsed tunded. Esimene kord, kui mõtlesime, et tahaks tagasi Eestisse oli Poolas, kui sattusime tasulisele kiirteele, õnneks läks see tunne järgmiseks päevaks üle. Järgmine kord oli, kui Saksas tekkis ...

Üheteistkümnes päev 15.01.2013. Täna käsime Barcelona lähistel, muidu ei oleks saanud oma GPS´i kiruda. Üldiselt midagi huvitavat ei näinud, viimased päevad on kuidagi igavad ja tagasihoidlikud olnud. Enesetunne on hea, selline mõnus rahutunne on ülepika aja. Kuhugile ei ole kiiret, kella ei pea vaatama, kuu- ja nädalapäeva peab telefonist vaatama. Inimene harjub hea eluga ikka väga kähku ära. Huvitav nähtus on see, et ma pole siin siiani leidnud ilusalongi, juuksureid on iga nurga peal. Mul vaja minna küünehooldusesse ja ei ole kuhu minna, selline tunne, et lenda Eestisse ja käi ära. Hetkel siit minema küll ei taha minna, täna oli jälle mõnus, soe ja päikseline ilm. Tundub, et kevad hakkab varsti kohale jõudma, tahaks vähemalt loota. Õhtul käisime oma külas jalutamas ja mandariine korjamas. Teeääres oli mandariinipuu ja lapsed tahtsid sealt kohe prooviks korjata. Mis meil, siis üle jäi, kui käsi aia vahelt sisse ja nii me 4 mandariini korjasimegi. Parku jäid need täna maitsmata, eks h...

Kümnes päev 14.01.2013. Täna hommikul otsustasime korralikeks hakata, hakkasime oma haagist koristama. Kuna me pargime merest 50 meetrit eemal, siis saab jalanõudega liiva palju sisse veetud. Samuti on vaja ära kuivatada voodiks olevad padajad, mis on niisked. Samuti on meil täna ka pesupäev, hetkel ootangi, et saaks pesu kuivatisse panna. Pesumaja tundub täna olevat väga populaarne koht. Kahjuks on siin ainult 1 kuivatit 4 masina kohta ja nagu kiuste on kõigil vaja minuga samal ajal pesta. Lõpuks õnnestus pesukuivatisse saada ja selleks korraks on probleem lahendatud. Kuigi jah, nagu ma hiljem avatsasin jäi osa pesu pesmata. Siiani tänase päeva positiivsem elamus on see, et päike on väljas ja õues on mõnus ja soe. Vedasin kõrval asuva bangola juurest pingi endi haagise kõrvale ja nüüd naudime päikest. Gregor tahtis hommiku jalgrattaga sõitma minna, peale esimest minutit ja kukkumist keeldus ta edasi sõitmast. Pika peale oli ta nõus uuesti proovima ja nüüd keeldub ta ratta seljast maha...

Ühekas päev 13.01.2013. Tänane öö oli siiani kõige rahulikum, ei mingit keerutamist terve öö. Hommikul oleks tahtnud kauem magada st. pool päeva oleks võinud maha magada. Täna õnnestus meil saada neti parool ja ülepika aja saab rahulikult netti kasutada. Hommikupoole sai mereääres jalutamas käia ja siis hakkas vihma sadama. Ülejäänud päeva veetsime lihtsalt vedeledes. Õhtul läksime süüa ostma ja see ei osutunud üldse kergeks. Kuna siiani tegime me süüa gaasi peale, siis sõime toite, mis said kiiresti soojaks/ valmis. Hetkel on meil elekter ja elektripliit ja võimalused söögitegemiseks suuremad. Käisime poes ringi nagu 4 peata kana ja ei osanud midagi võtta. Lihatoodete hinnad on siin kõrgemad, kui meil (hakkliha kilo oli ca 6-8 euri). Lõpuks leidsime kotletid, salati asjad ja ülejäänu oli meil olemas. Õhtul käisime jalutamas endi parkla territooriumil, mis on suhteliselt suur. Lisaks karavanidele on siin ka bangolod ja apartamendid, arvestades, et on tal on siin päris palju külastajaid...

Kaheksas päev 12.01.2013. Kuna Gregor jäi eile autos suht vara magama, siis oli tal vaja ärgata ca 7.30 ja mind ka ülesse ajada. Tema ju ei teadnud, et me saime nii hilja/ vara magama. Igatahes tegi lastele meie leiutatud alarm palju nalja ja seda sai veel päevalgi kuulda. Hommikul jätkasime liikumist Hispaania poole. Omal vabal tahtel läksime tasulisele kiirteel (10.10). Tee oli hea ja ümbrus nauditav, mäed, orud, külad, väike lume sadu tee peale. Huvitav oli see, et peale ühest mäest üle sõitmist muutus ilma totaalselt. Läks selgeks ja päike tuli välja, esimene peatus peale kiirteed metsaparklas oli tõeline nauding. Kevade tunne tuli peale, nii mõnus oli päikese käes olla, talvejopega hakkas palav. Olime me ju alles loetud tunnid enne seda miinuskraadides olnud, sooja oli päeva 20 kraadi. Käisime veel poes ja poe parklas olin ma sunnitud perele otsima kevad riided ülesse. Tundus natuke naljakas minna poodidesse talvejopede ja saabastega. Kogu päev möödus rahulikult ja jõudisme külava...

Seitsmes päev 11.01.2013. Tänane päev möödus suht igavalt mööda Prantsumaa teid Hispaania poole sõites. Nagu eelnevad päevad on näidanud, siis huvitavaks läheb meil õhtul, kui on pime, sajab vihma või on udu. Ei saanud tänanegi päev mööduda teisiti. Hakkasime ööseks turvalist kohta ostima ja nii uskumatu, kui see ka on ei leia. Kasutasime siis juba eelnevalt proovitud varianti, lastel kõhud täis ja autosse magama. Ise hakkasime otsima karavanide parklat, kusjuures päeval on kõik teeääred neid täis. Millegipärast õhtuks "võetakse" sildid maha ja karavanid peidetakse ära. Kuna me olime õhtul pikalt sõitnud mägedes, siis otsustas haagise- pidur kägisema hakata. Õnneks on meil remondimees (selle sõna kõige paremas mõttes) omal kaasas. Seega ronis Peeter kell 23.30 haagise alla pidurit maha keerama. Seda kõike tegi ta kuskil mäeotsas asunud külas, rääkimata õues valitsenud miinuskraadidest. Mõtlesime, et jääme sinna külla magama, aga kuna seal oli päris külm, siis otsustasime gaas...

Kuues päev 10.01.2013. Hommikusöögi võtsime parkla kõrval asunud kohvikust ja hakkasime edasi sõitma, et gaasi leida. Tee äärest tanklast küsisime kus kohas saab gaasi ja õnneks juhtus asjalik müüja olema ja suunas meid õigesse kohta. Jee milline õnnetunne valdas, kui uus balloon oli käes. Sellelpeale läksime poodi ja tegime lastele rõõmu ja ostsime neile uued joped. Käisime veel tankimas 28 l ja võtsime suuna Prantsusmaa poole. Enne veel, kui piiri jõudsime jäi teepeal ette shoppajate paradiis. Ma ei oska öelda, kui palju sel võis ruutmeetreid olla, aga enamus tuntud kaubamärke oli esindatud. Ja hinnad, sealsed allahindlused on allahindlust väärt, enamus kohtades oli vähemalt 50 %, kui mitte rohkem. Poodides oli hea kauba valik, aga ma ei teagi ,kas meil  ei olnud midagi vaja, või me lihtsalt ei leidnud midagi. Kõige rohkem meeldis mulle kingapoes, jalanõud on riiulites suuruste järgi, igat numbrit mitu vahet. Ja mis oli kõige parem oli see, et jalanõud olid pandud värvi ja tegumo...

Viies päev 09.01.2013. Hommik algas sellega, et tuli kiirelt ennast riidesse panna, et mitte külmetada. Seoses sellega, et gaasi eiolnud ei saanud me ka süüa teha. Otsustasime linna peale süüa otsima minna ja gaasiballooni ümber vahetada. Haagise otsustasime jätta parklasse, söögi saime, gaasi mitte. Tagasi tulles ootas meid ees seni suurim ja halvim üllatus. Seal kus seisis enne meie auto oli suur õlilomp maas, värkse mootriõli. Loomulikult oli see tilkunud meie autost, mootorist oli kadunud ca 1 l õli. Seda tunnet, mis meid tollel hetkel valdas ei soovita ma mitte kellegile.  Võõras riigis, võõras linnas ja selline probleem, kus kohas saab kindlasks teha, mis on juhtunud ja kuidas korda teha?????? Kuna meil gaasi ei olnud ja autot ei saanud ka kasutada pidime me jääma parklasse edasi. Seega tegi Peeter juhtme ümber ja me saime elektri sisse, midagigi head. Puhur sisse, arvuti laadiasse ja autoga tegelema. Positiivne on antud parkla juures ka see, et siin kõrval asub ujula. Hetkel...

Neljas päeva 08.01.2013. Tänane päev kokkuvõttes oleks võinud olemata jääda. Saime sõidetud ca 250 km, kui ilmnes esimene probleem, tekkis kolin. Kolina põhjust me kohe ei suutnud tuvastada, aga ilmnes, et probleem on haagisega. Kui me haagise ostsime, siis oli esimene parem poolne sein ja põrand mädanenud. Seega sai need remondi käigus välja vahetatud. Nüüd on, aga esimene sein läinud lahti ja meil ei ole kuskil võimalust seda parandada. Parandamiseks on vaja ära võtta esimese seina plekk, et näha , milles on probleem. Igatahes valikut ei olnud ja tuli edasi sõita, tankisime 45 l. Väljas oli juba pime, kui lapsed magasid autos ja Peeter tahtis ka natuke magada, kuna ta oli terve päeva sõitnud. Seega avanes mul esimest korda reisi jooksul autorooli istuda ja see ei olnud üldse tore. See oli mul esimene kord sõita auto ja haagisega koos. Loomulikult oli tipptund, vihma sadas, ma ei ole kunagi ennast autoroolis nii ebakindlalt tundnud. Sain mina sõita vaevalt 2 minutit, kui kõrval mööda ...

Kolmas päev 07.01.2013. Täna hommikul läksid asjad juba paremini, kuna enam vähem on teada, kus midagi on. Parklast välja sõites tuli STOP märgi ees seisma jääda. Kuna öösel oli külm, siis oli  ka väljas sõidu tee jääst ja me ei saanud sealt ülesse Seega natuke tagurdamist ja juba teise katsega saime mäest ülesse ja jälle teele. Ca 60 km enne piiri sattusime liiklusummikusse, esialgu jäi põhjus arusaamatuks. Kuid ca 30 minuti pärast nägime autokolonni ees liikumas traktorit. Edasi liikudes olid tee ääres politseinikud koos inimestega. Ja siis me nägime ummiku tõelist põhjust, terve tee äär oli täis traktoreid. Ja see viimane traktor oli ka teeäärde pargitud. Kuna Saksas ei ole lubatud sõita naelrehvidega, siis tuli veel enne piiri haagiselt naelad välja võtta. Lisaks tahtsime veel tankida ja süüa. Mõtlesime, et võtame kõigepealt naelad, siis sööme ja tangime. Plaan oli hea nagu alati, kud ei kandnud vilja. Naelad saime ilma probleemideta välja, kõrval seisnud autojuhtidel oli meid ...

Teine päev 06.01.2013. Hommik oli tõeliselt uimane, lapsed tahtsid süüa, asjad olid kadnud. Õnneks saime kõik probleemid lahendatud ja sai veel tanklast kohvigi ostetud. Ära sõites avastasime, et olime endale valinud parkla ühe turvalisema ööbimis koha. Nimelt magasime täpselt kaamerate vaateväljas, seega oleks võinud rahulikult magada. Seejärel võtsime suuna Läti-Leedu piiri poole ja ilma probleemideta ületasime selle. ca 50 km enne Kaunast "õnnestus" meil sooritada esimene mööda söit, John Deere traktorist, millel oli kivikoorem peal. Mariampolises käisime tankisime 45 l kütust ja külastasime kohalikku Maximat. Kuna Leedus polnud meil rohkem midagi teha, siis võtsime suuna Poola piiri poole. Seega sai meil läbitud 3 piiripunkt ja keegi ei tahtnud isegi dokumente näha. Algas pikk ja tüütu reis läbi Poola. Päeval oli kõik hästi, aga selleks ajaks kui hakkasime magamis kohta otsima algasid probleemid. Iseenesest mõistetavalt ei leidnud me õhtusöögiks sobivat kohta, räägimata ö...

05.01.2013.a. Odomeetri näit 170940. Esimene päev. Uskumatu lõpuks ometi on käes meie Eestist lahkumise päev. Mulle tundub, et kõik kellele me rääkisime oma lahkumise plaanist, ei uskunud seda enam. Ausalt öeldes tundus meile endile ka, et me ei lähegi ära. Igatahes püüdsime me vältida viimase hetke asjade pakkimist, aga nagu alati ei tulnud sellest midagi välja. Jätsime omaarust viimaseks päevaks ära viimiseks ainult vajalikud asjad. Lõpuks oli see, et pool autot oli ülearuseid asju täis, mis tulid keldrisse ära viia. Samuti tuli vajalikud asjad autosse panna. Maja ees õnnestus kinkida õmblusmasin kõrval majas elavale sõbrale.Aitäh Pille. Jee oli jälle üks asi vähem ära viia keldrisse. Oleks pidanud juba varem maja ees müügi korraldama. Lõpuks õnnestus meil autosse istuda ja sõitma hakata. Seda õnne jagus ca 100 m, kuna ilmnes, et Peeter jättis oma tagi maha ja tuli tagasi minna. Seejärel saime ilma probleemideta ülaarused asjad autost välja ja suundusime haagisele järgi. Enne kä...