12.10.2015

Ärkasime samal ajal nagu koolipäevadel, mina sain natukene pikemalt magada, kui muidu. Mina hakkasi viineripirukaid tegema ja lapsed leidsid, et nemad peavad jogurtit sööma. Peale sööki oli aeg riidesse panna ja teele asuda. Lapsed olid kindlad, et veedame terve päeva mereääres, kuid meie plaan seda ette ei näinud. Mereäärde minek oli samuti kavas, aga seda ainult hea ilma korral. Kohale jõudes oli ilm pilves ja tundus, et midagi head sealt ei tule. Seega võisime minna esimesse plaantud kohta. Kuid tuli välja, et seda poodi kuhu ma minna tahtsin seal ei olegi. Nojah, ju siis pandi peitu meie eest või asub teises kohas. Mingit infot me sealt ei leidnud. Selle eest nägime, et seal samas aub amfiteater ja tahtsime seda vaatama minna. Ühtegi parkimis kohta seal ei olnud ja seega sõitsime edasi. Mõned tänavad hiljem saime ära keerata ja seejärel sõitsime mäest alla. Oh seda imet jõudsime mereäärde ja hakkasime amfiteatrisse mine. Kuna me sõitsime mäest alla ja mööda tänavaid, siis ei suutnud me arusaada, kus on õige koht. Me ei lasknud ennast sellest segada ja jalutasime mereääres. Ma pole ammu midagi nii head kogenud, mereõhk, laine loksumine. Ma tahan mereäärde elame kolida, no ei saa minust maismaalast. Hoopis teine õhk, päike tuli ka välja ja seejärel hakkas palav. Jalutasime sadamasse ja vaatasime laevu. Milline rahustav tegevus. Lõpuks jõudsime laste rõõmuks mängukale, midagi uut ja huvitavat nende jaoks. Vaatasime gepsust, kuhu suunda peame minema ja asusime lõpuks teele. Aega läks, saime mööda trepp ronida ja nii sama mäkke tõusta, aga kohale jõudsime. Loomulikult oli seal palju rahvast ja kõik tegid pilte. Mina isiklikult oleks tahtnud minna ja seal ringi jalutada. Kuid seda kõike sai näha kaugelt, territoorium oli aiaga ümbritsetud ja värav kinni. Ma ei hakka siin kohal ajaloost kirjutama, millal antud amfiteater ehitati jne. Järgmisena oli plaanis minna eemal olevat kindlust vaatama. Enne seda mõtlesime, et sinna on pikk maa jala minna ja tagasi auto juurde sealt veel pikem maa. Jõudsime järeldusele, et sinna peab autoga minema, kuid tegime nii, et Peeter läks lastega sinna ja mina autole järgi. Kohapeal saime kokku ja vaatasime ringi, kuid ka seal olid väravad kinni. Totaalne ebaõnn. Jalutasime lihtsalt, vaatasime kaljude pealt merd, tuvisid, kes olid kajude sisse pesa teinud. Lapsed loopisid kive vette ja ilm oli jätkuvalt soe. Selleks ajaks oli kõht tühjaks läinud ja otsustasime poest läbi käia ja jäätist osta. Poodi jõudes oli tunda, et ahjust on võetud välja soojad said, kuna tervepood oli mõnusat saia lõhna täis. Seega tuli plaan b ja sõime hoopis sooja sai, mis teadagi ei ole üldse kasulik. Jäätist sõime hoopis hiljem. Seejärel käisime ehituspoes ja saime Marleni tuppa lambi. Peeter leidis päevavalgus lambi, mis töötab ledidega ja ütles, et see on parim, mis võtta on. Ma ei hakanud vastu ka vaidlema, mida tean mina lampidest. Kingapood vot see on koht, kus ma olen targem. Minu suureks pettumuseks ei saanud ma saapaid ja kingi neil ka ei olnud. Mingi nädal otsisime me Marlenile uut kampsunit ja täna, juba täna õnnestus see leida. Seega mida saa hetkel ei otsi selle ka leiad. Kampsun on villane, valget värvi ja eest nööpidega. Loodetavasti suudab Marlen kampsuniga hea peremehelikult ringi käia ja saab ka järgmine aasta seda kanda. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et läksim mereäärde. Selleks ajaks, kui meie sinna jõudsime läks ilm pilve. Võtsime autost rätikud, et nende peal istuda. Lapsed läksid koos Peetriga vett katsuma, vesi pidi oleme nagu suvel Eestis, seega külm. Kuna päike ei paistnud, siis lapsed riideid ära ei vahetanud. Kuid nüüd jooksid nad vette ja välja ja peagi olid püksid niisked. Enam ei olnud neid mõtet ära võtta ja vahetama hakata. Gregor kaevas augu ja lasi sinna vett. Seejärel pani ta sinna palli ja hüppas selle peal. Liiva-veesegu lendas kõikjale ja kõige rohkem sai ta ise pihta. Ei ole kerge käia lastega mereääres. Selle eest oli neil lõbus, mul mitte. Me ootasime koguaeg, millal neist keegi üleni märjaks saab. Juhtus ime ja mõlemad jäid kuivaks. Igatahes läks aeg kiirelt ja peagi tuli koju sõitma hakata. Võrreldes suvega on teed tühjad ja saab rahulikult sõita. Koju jõudes läksid lapsed pesema ja mina sain liiva põrandalt puhtastada. Peale seda oli aeg õhtu süüa ja oligi aeg magama minna, kuna homme on kooli-tööpäev.