Hispaania 2013

Jätkuvalt on päevakorras auto müük. Mis ei taha kuidagi edeneda. Otsustasin, et ei stressa sellepärast ja võtan rahulikult. Üks päev tuleb ostja, tuleb kannatlik olla. Viimasel ajal on huvilisi vähe olnud st praktiliselt on vaikus valitsenud. Mõned absurdsed pakkumised on tehtud. Näiteks pakutakse hind, mis on minu hinna soovist ca 1000 € madalam. Tahetakse saada hirm odavalt. Kusjuures ma müün odavamalt, kui teised. Minu eesmärk on saada vähemalt sama summa, kui ise maksin. Vaatame kas õnnestub. Loetud päevad tagasi sain järjekordse kirjasõbra. Ausõna ma ei taha kellegagi kirjutada. Küsis mõned küsimused, vastasin ja vaikus. Natuke hiljem järgmine kirjutaja. Küsis samuti ja tegi omapoolse hinnapakkumise. Täpselt mulle sobiv hind. Lisaks avaldas soovi vaatama tulla. Vot see oli midagi uut. Leppisime päeva, koha ja kellaaja kokku. Kokkulepitud ajal potentsiaalne ostja tuligi. Peeter käis talle autot näitamas. Rääkis, mis tehtud on ja üldisest auto seisukorrast. Proovisõit ja nii potents

 

Leid internetist. Kõigepealt jäime ellu, kuigi mõned emad suitsetasid ja jõid meid oodates. Raseduse ajal võeti valuvaigisteid, tuunikala otse purgist ja veresuhkru tõusu ei testitud. Siis pärast neid traumasid pandi meid kõhuli magama meie võrevoodi, mis värvitud pliipõhiste värvidega. Meil ei olnud turvakorke ravimipudelites, ustel ega kappidel, polnud lapselukke. Rattaga sõites polnud meil rattakiivreid, beebide ja väikeste lastena ei olnud meil autos turvavööd, turvaistmeid, istmekõrgendusi ega turvapatju. Vett jõime aiavoolikust või metsaojast. Jagasime kõigi sõprade vahel ühe pudeli limonaadi ja keegi ei surnud sellesse! Me kaevasime linnupesasid, aga linnugrippi ei saanud. Leidsime kaelast puugi ja rebisime selle ära. Me ei käinud iga päev duši all, ei saanud allergiat ega astmat. Õppisime heegeldama, kuduma, joonistama ja maalima. Istusime vanaisaga saunas ülemisel laval ja ei andnud alla. Sõime kuklit, saia ja ehtsat võid. Limonaad oli valmistatud päris suhkrust. Meil ei olnud

 Üldiselt on nii, et mulle võib helistada ja ma ei vasta. Kui ma kodus olen kuulen (heal juhul) telefoni. Väljas olles seda tavaliselt ei juhtu 🤣st ma ei kuule. Järgmine lugu saigi minu mitte kuulmisest alguse. Käisime pühapäeval turul. Koju jõudes küsis Marlen, miks ma talle ei vastanud. Ja üldse miks mul on kell, kui ma seda ei kanna. Kell hakkab vibreerima, kui keegi helistab. Ei tule mul alati meelde kella kanda 😁, harjumatu ja ebamugav. Igatahes vaatasin oma telefoni ja seal oli veel üks vastamata kõne. Keegi tundmatu oli Eestist helistanud. Ma helistasin igaks juhuks tagasi mine tea äkki keegi tahab raha pakkuda. Tuli välja, et helistati reisibüroost tööpakkumise peale. Ma olevat neile oma cv saatnud. Ise küll ei mäleta, aga mälu mul nagunii puudulik. Seejärel küsis ta kas ma olen teise nime. Ilm selgelt polnud see mina. Tuli välja, et helistaja ajas ühe numbri segamini. Vabandas ette ja taha. Mina hoopis tööpakkumise kohta. Tegemist oli reisikonsultandi kohaga, asuma pidi Tart

Vahel tuuakse häid asju 😊.  Sõbranna käis Barcelonas.