Hispaania 2013

 Tihti tulevad mul geniaalsed ideed, vähemalt enda arvates. Teised ei ole selles nii kindlad, kas need on geniaalsed, hullumeelsed või hoopis midagi muud. Ma ei hakka siin pikalt keerutama. Minu viimane geniaalne idee on saata Marlen suveks Eestisse tööle. Minu meelest, minu viimase aja paremaid ideid. Või kuidas? Igatahes Peeter ja Marlen (jah just tema ise) leidsid, et hea idee. Kuku või imestusest pikali 🤣! Ma eeldasin, et saan pikalt neil, vähemalt viimasele seda ideed serveerida. Seega esimene osa läks hästi. See oli ka lihtsam pool. Teine pool näeb ette töö otsimist. Ilmselgelt pean selle raske ülesande mina enda peale võtma. Ma olen mõne inimesega rääkinud ja erinevaid variante mõelnud. Siiani ühtegi head ja sobivat pakkumist ei ole. Üldse on see töö leidmine kaugelt raske. Kuid ma eeldan, et võimatu see ei ole. Peab peale hakkamist olema. No seda peaks jätkuma 😃. Kuid, kui keegi teab kohta, kust ma võiksin uurida, siis kõik pakkumised on teretulnud. Ma loodan, et mu idee saab

 https://www.facebook.com/arto.laasanen/videos/477393814085224/

 Seda aastat on olnud ühtepidi palju, teistpidi vähe. Kuid mõned asjad meie peres pole selle ajaga muutunud. Kuigi ma lootsin, et see aasta antud käikudest me loobume. Oh ei! Ma siiralt looda, et oli viimane kord. Jälle tuleb juttu EMO’ s käimisest. See aasta juba teist korda seal. Minu arust on seda liiga palju. Kliendikaardi peaks me saama. Peeter ütles, et EMO vastas müüakse maja, hea lähedal käia. Ühtegi viisakat vastust mul selle peale öelda ei olnud. Igatahes seekord oli kliendiks Peeter. Ja nagu ikka juhtus tööl olles. Nimelt suutis ta tööriista kätte lüüa. Väike auk oli sees, kõõlused paistsid, verd tuli samuti. Igaks juhuks läks ta EMO’sse, et üle vaadataks. Tehti kolm pistet, teetanusesüst, seoti kinni ja lubati koju. Paranemine võtab natuke aega, aga õnneks midagi hullu ei ole. Vot selline käik seekord.

 Ma ka ei õpi võiks selle peale öelda. Minu nö ma tegin nalja lõppes jälle ilma naljata. Ma olen enne samasuguseid nalju teinud ja nad kõik lõppevad ühtemoodi. Krt, et ma ka ei õpi. Lootusetu juhtum. Selleks, et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada algusest. Üks päev nägin facebookis eestlased-hispaanias kuulutust. Keegi soovis osta Eesti numbritega autot. Kuna mul midagi tarka teha ei olnud, siis pakkusin meie muna (Chrysler, muna on hellitusnimi). Vastasin kõik võimalikele küsimustele ja ütlesin hinna. Peetrile ma sellest ei rääkinud. Mis ma ikka räägin, kui nagunii müügiks ei lähe. Ostja tegi omapoolse hinnapakkumise. Mulle see ei sobinud. Tänasin viisakalt ja soovisin edu auto otsingul. Mõned päevad läksid mööda ja ta tegi uue pakkumise. Seekord oli hind vastu võetav. Ja sa kohtumiseks aeg kokkulepitud. Nüüd olin sunnitud Peetrile rääkima, mis toimub. Tekkis moment, kus me ei teadnud kas müük on õige otsus või mitte. Seda enam, et meil on teist autot ka vaja. Hakkasime müügiporta

Kogu selle aja jooksul, mis me siin oleme elanud. Oli see pikim periood, kui me riigist väljas ei käinud. Tavaliselt käisime mingi aja järel Andorras. Seoses viimaste aastate piirangutega pole me kuhugi läinud. Laupäeva õhtul pakkus Peeter idee välja, et võiks minna. Konkreetselt me midagi ei otsustanud. Pühapäeva hommikul polnud ta oma idees enam kindel 😁. Hakkas ajama, et pikk sõit ja kas on ikka vaja jne. Ma lahendasin küsimusel lihtsalt. Küsisin laste käest kas nad tahavad minna. Neile sobis, seega enamus oli nõus. Üldise info järgi peaks piiri ületamine olema nagu vanasti. St covidi passe, negatiivseid teste ei nõuta. Kuid kindel ei saa milleski olla. Me oleme kahe riigi vahelist teed sõitnud korduvalt. Täna oli tunne nagu esimest korda oleks sellel teel. Mulle jäävad teed hästi meelde ja sõidan nö mälu järgi. Tean, kus on kurv, kus auk, millal peab pidurdama, millal mitte. Täna sõites olid kõik vajalikud failid kustutatud. Huvitav. Enne pole sellist asja olnud. Sõit läks suhteli

 Õnneliku inimese 7 saladust... Vabadus- ära põe selle pärast, mida arvavad Sinust teised. Reaalsus- iga Sinu mõte materialiseerub. Ilu- oled selline, nagu oled. Armasta oma keha. Sõprus- ära arvusta ja kritiseeri ennast ja teisi. Armastus- kingi armastust ja ära püüa muuta armsamat. Rikkus- õpi ennem andma, aga pärast alles saama. Õnn- vähem mõtle, rohkem armasta ja ole õnnelik. Nüüd hakkan nende tarkuste järgi elama! 

 Mida päev edasi, seda rohkem tundus, et kõik pole korras. Nimelt päästerõngas ronis pükste värvli vahelt välja. Mis viitas sellele, et tuleb kaalu peale minna. Mitte, et ma muidu seal ei käiks. Vahel uudishimust ikka kontrollin ja seejärel peidan kaalu jälle ära. Igatahes ühel hommikul võtsin julguse kokku ja astusin kaalule. Kaal kukkus karjuma, et tulge üks haaval. Uh need numbrid olid kõike muud, kui ilusad. Mulle täiesti tundub, et kaal on korrast ära. Ta lihtsalt näitab palju-palju rohkem 😆. Ei ole ju võimalik, et ma olen juurde võtnud. Nojah, eks see päästerõngas ju püüdis viisakalt sellele faktile viidata. Võib olla peaks koguaeg kandma riideid, mis ei viita paksuks minemisele? Täiesti hea idee, kuidas ma enne selle peale ei tulnud. Seega ostan endale retuusid, pikad pluusid, kampsunid ja probleemid kaovad 🤣. Seekord otsustasin, et tuleb ennast käsile võtta. Kuna ma kaalun alati hommikul, siis asusin samal päeval tegudele. Ma üldiselt ei mõtle, et homme või mingi x päev on he

Nii kaua, kui ma mäletan on mul alati magamisega probleeme olnud. Magama jäämine, olenemata väsimusest võtab aega. Ja nii iga päev. Kõige paremini magasin ma, kui lapsed olid väiksed. See oli aeg, kui ma magasin enne, kui pea patja puudutas. Tollel ajal ma lootsin, et nii jääbki 🤣. Ma pidasin uinumist silmas. Naiivne oli see lootus. Vahet ei ole, mis kell ma magama lähen. Olen püüdnud samal ajal magama minna. Kuid tulemus on alati ja just iga öö samasugune. Heal päeval jään kuskil 30 minuti pärast magama. „Parimatel“ võtab see mitu tundi aega. Kui ma laos töötasin, siis seal oli vahetustega töö. Nädal hommikul, teine õhtul. Hommikuses vahetuses olles ärkasin kell 05.00 hommikul/öösel. Magama läksin sõltuvalt päevast, aga kuskil 21.00 ajal + natuke hiljem. Esimene öö oli alati kõige hullem. Magama jäin ma heal juhul kell 02.00. Kolmas öö oli ainuke, kus ma 6-7 h magasin. Seega nädala keskmine tuli väheste öötundidega. Mingi aeg oli nii, et lähen magama. Jään magama ja ca 20 minutit hi

Mõned seigad igapäeva elust. 1. Marlen ütles, et joonistamises pani õpetaja talle hindeks väga hea. Tubli! Mis stiili nad täpselt joonistasid, see jäi arusaamatuks. Marlen ei mäletanud, kuidas seda nimetati. Midagi rääkis ta abstraktsest, kuid kindel polnud. Marlen oli esimese pildi valmis saanud, kuid talle see ei meeldinud. Kuna aega oli, siis oli teise veel teinud ja see meeldis talle endale. Õpetajale meeldisid mõlemad ja seega sai ta hea hinde. Ma muidugi pidin Marlenile ütlema, et see kõik on tänu minu poolse suguvõsa geenidele. Kõik head omadused on ta minult pärinud 😁😆. Olgu öeldud, et mina joonistada ei oska. Pole kunagi osanud ja tõenäoliselt ei saagi oskama. Mis selle juures kõige huvitavam on? Nimelt minu isa on kunstnik, minul on see geen puudu. Vähemalt üle põlvkonna on edasi antud. Seejärel teatas Marlen, et tal on värve vaja. Milliseid küsisin? No neid mida ostsime. Tihti peale on neil midagi vaja, ei jõua mina ka mäletada, millised värvid tal olid. Lõpuks ilmnes, e