Hispaania 2013

 Tolmuimeja sai ostetud, kui me siia kolisime. Täiesti julgelt ütlen välja, et ostetud on Lidl’st. Vastu on pidanud päris hästi. Mõned kohad on teibitud, aga see ei sega töötamist.  Reedel hakkasin mina diivani pealt suhkrut koristama. Huvitav küsimus, kuidas suhkur diivanile sai? Mina sellele küsimusele vastust ei tea. Ju mina ei tea ja keegi teine tegid. Ma isegi ei küsinud laste käest, ma oleks raudselt eelpool öeldud vastuse saanud. Teen mina diivanit puhtaks, kui tolmuimeja teeb kökk-mökk ja jääb vait. No seda jama oli meil nüüd vaja. Uh jälle mõttes kõik võimalikud sõnad. Kõik asjad peavad katki minema kõige halvemal hetkel. Eriti selle kuul, kui raha vähe. Teisiti olekski mõeldamatu. Igaks juhuks proovisin lülitit ja ei midagi. Tõstsin suures lootuses juhtme teise pistikusse. Midagi. Pani tolmuimeja oma kohale tagasi. Millegipärast otsustasin kontrollida kas elekter on olemas. Tuli välja, et elektrit ei ole 😁😁😁😁😁. Sellepärast tolmuimeja töötamast loobuski. Mul oli tõeliselt

 Neljapäeval sain teada, et lähen esmaspäeval uude kohta tööle. Täna oligi see esimene päev. Eelnevad päevad keelasin endale selle peale mõelda ja ette muretseda. Tuleb tõdeda, et täiesti õnnestus. Ise olen enda üle uhke 😁.  Täna hommikul suutsin täiesti rahulikuks jääda. Korra käis peast läbi mõte, kuhu minema pean. Kuid jätsin selle mõtte kõrvale. Probleemidega tegelen, kui nad kätte jõuavad.  Kohale jõudes läksin territooriumile, vaatasin ringi ja ei suutnud otsustada kuhu minna. Mulle vehkis käega üks naine ja läksin tema juurde. Tuli välja, et tema on ka esimest päeva. Vaat, kui hästi. Leidsin kohe enda suguse 😁. Hetk hiljem tuli see ka, kelle juures vestlusel käisin. Temaga oli veel üks naine kaasas. Kes vaatas mulle otsa ja ütles, et me oleme koos töötanud. No ei tunne mina inimesi maskiga ära. Selle eest mina olen kohe tuntav. Huvitav, millest see on tingitud? Igatahes töötasime koos selles laos, kus ma esimesed aastad olin. Kohe heatunne oli, et üks tuttav nägu alustab minug

Ootasin tervel nädala, millal mind töövestlusele kutsutakse. Kohe, kui ootamisest loobusin see juhtus. Seega ei tasu oodata, vaid tuleb teistele tegevustele keskenduda. Tänaseks on vestlusel käidud (21.03). Huvitav oli see, et läksin sinna ilma igasuguste emotsioonideta. Mõtlesin, et tuleb see, mis tulema peab. Ja nii oligi. Naisterahvas, kellega ma vestlesin oli sümpaatne. Seletas kõike rahulikult. Tööajad on neil nö normaalsed v.a teatud aeg. Üldiselt töötavad nad 08.00-13.00 ja 14.30-17.30. Vajadusel 1 h kauem. Sellel ajal, kui tulevad murelid töötavad nad vahetustega. Seda aega on maksimaalselt 3 kuud. Kui nagu puuviljade puhul ikka, kõik on suhteline. Kõik sõltub puuviljadest ja tellimustest. Hetke ainuke miinus nende juures on see, et enne aprilli keskpaiku sinna ei saa. Seega jääb mul aega eelmisest kohast ära tulekuks. Küsimuseks jäigi, millal ma peaks eelmisest kohast ära tulema. A. Minu jaoks kõige kasulikum on olla võimalikult kaua. B. Minu närvide jaoks lahkuda kiiremas ko

Kunagi ammu, kui me siia tulime ostsime esimese mikrolaineahju. Elasime sellel ajal veel karavanis. Karavanis kasutasime 2 auguga elektripliiti. Sisse oli ehitatud gaasipliit koos praeahjuga, kuid neid me ei kasutanud mitte kordagi. Tõenäoliselt nad töötasid. Ja nii sai poes käies korduvalt vaadatud pizzasid ja vesistatud. Nii me ühel päeval poodi läksime ja mikrolaineahju ostsime. Ma tean, et antud ahjud ei ole tervislikud. Kuid elada on üldse ebatervislik. Seega ma mikro pärast üldse ei muretse. Mugav on panna taldrik mikrosse ka loetud minutite pärast sööma hakata.  Ühel hommikul tegin ukse lahti ja ma midagi imelik punane täpp vaatas vastu. Rohkem ma mikrot tööle panna ei julgenud. Tundub, et tema aeg sai otsa 😔. Hea on see, et midagi hullu ei juhtunud. Turvalisuse huvides me rohkem teda ei kasuta. Kuna kõik on mikrot harjunud kasutama, siis ilma tundus elu võimatu. Seega tuli uus osta. Kuna mul oli ainukesena aega jäi see „raske“ ülesanne mulle. Vaatasime Peetriga tehnikapoe lehe

 Mul oli sünnipäev, sain jälle nooremaks. Ma isegi ei viitsi mõelda, mis number passis on. Mina tunnen ennast jätkuvalt noorena ja see on kõige tähtsam. Hea küll kondid valutavad, aga see ei tähenda ju veel, et vana olen. Ma pean nüüd mõtlema, kui vanaks ma oma tarkuse järgi sain. Muidu võiks ma päris noor olla, aga... Lapsed on vahepeal suuremaks saanud. Pean oma vanust nende järgi korrigeerima. Seega võiks öelda, et kuskil 34 aastane olen. Tahaks natuke vähem olla, aga Marlen saab 16.a. Äkki peaks ta nooremaks õeks nimetama 🤣. „Kasutütar“ ei ole vist ilus öelda. Täiesti raske juhus. Lapsed tegid sellise toreda pildi mulle 😍. Mitte, et ma tahaks seda tunnistada, aga pisar tuli silmanurka. Nad kohe oskavad positiivselt üllatada. Muidugi võiks seda tihedamalt juhtuda. Ah pole hullu, üks päev jälle üle elatud. Perekonna, sugulaste ja sõprade õnnitlusi ja häid soove vastu võetud. Nii tore, kui inimesed leiavad hetke ja peavad sind meelest. Aitäh kõigile 😘!!!!

  Me oleme, kes seda mäletab kaua mõelnud, et peaks/võiks lastele autoga sõitmist õpetada. Kord on lapsed liiga väiksed või pole sobivat autot. Aega ja tahtmist pole ka olnud. Või pole õige hetk kätte jõudnud. Igatahes üks päev otsustasime vea parandada. Meil nüüd „uus ja uhke“ auto ja sellega võib täitsa harjutada. Mina panin autole hellitusnime Lõvikutsikas. Minu meelest auto peab nimi olema. Teised hüüavad teda loomade kuningaks ja, kes teab kuidas veel 🤣. Selguse mõttes olgu öeldud, et tegemist on Peugeot’ ga. Täiesti esimest korda sõidame antud margiga. Hetkel on kõik hästi. No näed jälle läks teemast välja. Ma pean õppima teemas püsimise ära 2😁. Nii õnnelik laps, kes sõidutunni sai oli Marlen. Vanem laps ja temal lootust load esimesena saada. Olgu öeldud, et Marlen ei ole enne sõitmisega (rooli taga) kokku puutunud. Marlen istus rolli taha, mina kõrval istmel ja Peeter oli ukse vahel. Peetril tuleb õpetamine paremini välja. Ja nii ta hakkas Marlenile põhi tõdesid seletama. Lõpu

Tänaseks olen ma kaks nädalat tööl käinud. Mul on tunne, et ma olen seal juba sajandeid käinud. Just nii pikad on need nädalad tundunud. Esimene nädal oli õhtunevahetus, 15.00-23.00. Kuid mõnel päeval saime varem koju. See tähendab, et lapsi nägin ma korra päevas v.a, kui varem lõpetasin. Lastega kohtusin hommikul enne, kui nad kooli läksid. Kui nad koolist tulid olin mina juba tööl ja õhtul nad magasid. Tööl pausil olles helistasin neil ja rääkisime, kuidas neil läks ja mis vaja teha. Põhimõtteliselt tööpäevadel me ei näe, mis ei ole normaalne. Kuid teha ei ole midagi. Peetriga selle eest nägime hommikul, päeval ja õhtul. Muutus lihtsalt see, et õhtul saime vähem koos olla. Eks me ole juba „mõned“ aastad koos olnud, seega pole hullu. Hommikunevahetus on 06.00-14.00, kuni töö tehtud käib minu kohta. See nädal oli streik ja seega vähem tööd. Ühel päeval sain tunda aega varem tulem, teisel päeval lausa 10 minutit varem. Hommikusevahetuses olles hommikul ma perega ei kohtu. Normaalsed ini

Viimased nädalad, eriti peale tööle hakkamist valutab mul iga päev pea. Täiesti väsinud olen sellest valust. Ilma valuvaigistita ei saa üldse olla. Käsimüügi omad võtavad valu hetkeks ära. Seepärast kasutan kangemaid, mis arst on välja kirjutanud. Eelmine nädal tegin sellega seoses huvitava avastuse. Enne tööle minemist võtsin kõik päevad kange valuvaigisti. Ühel päeval otsustasin käsimüügi oma võtta. Ja mis oli erinevus? See päev, kui võtsin käsimüügi oma oli pea selgem. Sain asjadest kiiremini ja paremini aru. Sellest teen ma järelduse, et kanged rohud ja töö tegemine ei sobi kokku. Kuid ikkagi jääb küsimus, miks mu pea valutab? Üheks põhjuseks pean ma hetkel stressi ja närvipinget. Uus töö, uued kohustused, koduse elu korraldamine. Tegemist jagub igaks päevaks. Kodus ma püüdsin osa kohustusi teistele jagada. Vahel see isegi toimib. See nädal on hommikunevahetus ja see on eriti nõme. Poolest ööst peab ärkama, õhtul ei jää magama. Uh tegelikult ei meeldi mulle üldse vahetustega tööl k

Ma olen nüüd nädala tööl käinud. Ja võin öelda, et ma olen täiesti pettunud. Ma otsisin terve igaviku tööd ja, kui ta lõpuks sain, siis ilmnes, et see pole see. Esimese päeva järel tundsin, et ma ei taha sinna rohkem minna. Kusjuures igapäev on täpselt sama tunne. Laupäeva hommikul mõtlesin õudusega, et homme on pühapäev. Ja peale seda peab jälle minema. Ma ei ole mitte kunagi, mitte üheski töökohas niimoodi tundnud. Mul hakkab pea ainuüksi sõna tööle minemise peale valutama. Valuvaigistid on asendamatud, nende abil suudan vahetuse üle elada. Mis seal, siis nii hullu on? Ma nimetan kõige pealt positiivsed asjad. Mitte, et neid palju oleks. Veepudeli võib sisse võtta. Oma töökoha juures on kast, kuhu see panna. Kui on vaja tualetti minna ei pea kedagi informeerima.  Negatiivne pool. Kogu arvuti programm on teine. Tellimused antakse ühe kliendi omad ühel paberil. Ja sealt pead ise arusaama, mis ja kus. Aluses oleva kauba suuruse peab ise üle kontrollima. Kui on väiksed alused, mis tuleb

 Ma pole sellel nädalal uudiseid eriti lugenud. Ukraina kohta loen mitu korda päevas uudiseid. See on hetkel lihtsalt oluline. Ülejäänuid pole viitsinud. Nädal on olnud pikk, stressirohke ja väsitav. Kõike seda on tekitanud töökoht. Kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Kuna ma olen see nädal õhtuses vahetuses, siis olen päeval püüdnud magada. Hommikul ärkan samal ajal, kui lapsed, õhtul magama saan hilja. Seega on tähtis ja vajalik natuke päeval magada. Seda ma reedel tegin, kui Peeter helistas. Kuuldes, et ma magan ei tahtnud ta midagi öelda ja soovitas edasi magada. Kui sa juba helistasid, siia räägi mis lahti. Tuli välja, et järgmine nädal on transporditöötajate streik. Ma üks päev nägin kuskil sellist pealkirja, aga loomulikult ei lugenud. Mis omakorda tähendab, et vähemalt reedeni ei tarnita poodi kaupa. Poed pidid tühjad olema. Peeter helistas sellepärast, et äkki tahan poodi minna ja vaadata, kas saan midagi. Loomulikult seda ma ka tegin. Lidl oli esimene pood, kuhu ma läks

 Neljapäeval öeldi, et pean teisipäeval, 8 märtsil tööle minema. Õigem oleks öelda, et seati fakti ette. Kas tuled antud päeval või võtame teise. Kuna mul selleks hetkeks autot ei olnud, siis jäi tööle minemise teema lahtiseks. Tööandjaga sai kokkulepitud, et esmaspäeval helistan ja ütlen, kas saan tulla või mitte. Kuna reede lõunaks oli sellega, et saan minna, siis helistasin. Tuli välja, et tegemist on üldnumbriga. Ütlesin kellega soovin rääkida. Selle peale küsiti perenime, kuna sama eesnimega on mitu inimest. Seda ma polnud kuulnud ja seega ütlesin, milles asi. Saadi aru, kellega oli rääkinud ja lubati talle teade jätta. Õhtu hakkas kätte jõudma ja mulle tundus, et enne esmaspäeva ei helistata. Lõpuks helistas keegi ja ütles, et alustan õhtuses vahetuses. Ja ütles millised paberid tuleb kaasa võtta. Tegin õhtul kõik koopiad ära. Esmaspäeval sain kõne neilt, kas saatsin paberid ära? Mida, kuhu ma nad saatma pidin? Selle peale öeldi, et mulle anti reedel e-maili, kuhu saata. Mulle ei

Ausõna sa näed, aga ei mürista. Üks lootusetu teema on auto ostmine. Närvivapustuse võib suhteliselt kergelt saada. Kogu asja juures jääb arusaamatuks, kuidas siin üldse õnnestub auto osta? Ühekorra me oleme ostnud ja see oli keeruline. Õnneks tookord ei olnud see prioriteet number 1. Seekord on see prioriteet number 1, sellest sõltub minu edasine elu. Kõlab väga dramaatiliselt, aga nii see on. Igatahes võttis Peeter vaba päeva ja läksime autot otsima. 1. Esimene koht, kuhu me läksime oli mingi töökoda, kes müüb autosid. Valikus oli neil mitu autot, mis meile sobivad. Kohale jõudes läks Peeter asja uurima. Tuli välja, et antud autod on ammu müüdud. Küsimuse peale, miks kuulutused on üleval öeldi, et ei viitsi maha võtta. Et nagu mis mõttes? Seega esimeses kohas läks asi p....e. 2. Järgmiseks oli mitu autopoodi. Sai vaadatud erinevas hinnaklassis autosid. No mida pole on sobiv auto. Lihtsalt hinna ja kvaliteedi suhe on täiesti paigast ära. 3. Seejärel läksime kohta, kus pidid odavad au

Kuna hooaeg on algamas varsti, siis hakatakse ladudesse töötajaid otsima. Nii ma ühe sobiva kuulutuse leidsin ja sinna kandideerisin. Mõned päevad hiljem mulle helistati ja uuriti mida ma enne laos olen teinud. Rääkisin oma tööülesannete kohta ja mind kutsuti vestlusele. Vestlus toimus päev peale auto müüki ehk 22.02.2022. Juba enne auto müügivormistamist oli teada, et meil on teist autot kohe vaja st juba eile oli vaja. Kuid ei hakanud ette muretsema. Kõigepealt vaja vestlusel käia ja, siis on näha kas või mis saab. Tegemist on suure ettevõttega ja neil on ladusid mitmes kohas. Vestlus toimus peakontoris. Sain uuesti rääkida, mida ja kuidas ma eelmises kohas tegin. Mul räägiti töötingimustest, aegadest, palgast jne. Tööle läheksin ma sildistajana ja lootus on saada aastaringne töö. Ja see oleks suurepärane. Suve hooajal toimub töö vahetustega. Ja see ei tekitanud minu ühtegi positiivset emotsiooni. Kuid see ladu, kuhu mina läheks on hetkel renoveerimisel. Ja nad ei tea veel kas seal t