05.10.2015

Uus nädal hakkas jälle peale ja seega ootab ees 6 tööpäeva. Hoiulaps toodi ka meile ja peale kooli pean ma meelespidama, et ta läheb trenni ja ma pean talle hiljem järgi minema. See ei tohiks väga raske olla, kuna Marlenil on sama trenn peale teda. Ka sellel õppeaastal läheb mul esmaspäeviti hästi. Nimelt jäävad lapsed taaskord tund kauemaks kooli. Mõlemad saavad katalaani keele lisa tunde, kusjuures nad ei ole ainukesed. Seal grupis on veel teisi väljamaalasi ja ka kohalikke. Seega on mul täna hommikul kauem aega ja seda hakkasin ma otstarbekalt sisustama. Juba pikemat aega on meil vaja uusi padjapüüre, kõik vajalik nende tegemiseks on olemas. Puudu on inimene, kes valmis teeks. Üks päev ma lõikasin padjapüürid välja, aga kokku õmblemiseks aega ei olnud. Täna oli mul rohkem aega ja nii ma nad kapist välja võtsin, masina samuti ja tööle asusin. Natukene läks aega ja esimene sai valmis, panin padja sinna sisse ja isegi mahtus. Tegin teise ka valmis, mõlemad jäid enam vähem. Ühesõnaga minusuguse algaja kohta tulid päris hästi välja. Õhtul peale kooli olin õues oma lastega, kuidagi imelik ja harjumatu. Viimastel päevadel olen pidanud koguaeg kolme järgi vaatama. Kuid aeg läks lennates ja peagi läks Marlen trenni ja hoiulaps tuli. Seejärel läksime kõik koos mängukale ja jäime ülejäänud õhtuks sinna. Sellel nädalal on koolis lastevanemate koosolek ja sellest tuli väljas juttu. Minu käest küsiti, kas ma ikka tulen. Kuna ma ei tea kaua Peetril tööl läheb, siis ütlesin, et ma veel ei tea ja rääkisin kuidas asjad on. Selle peale Gregori klassikaaslase ema ütles, pole hullu, kui hiljaks jääd, seal läheb nagu nii kaua aega. Üks ema, kelle laps käib lasteaias rääkis seejärel oma loo koosolekute kohta. Esimesel aastal, kui tema laps läks lasteaeda oli seal ka koosolek. See algas kell 9 õhtul ja lõppes kell 1 öösel. Hullumaja. Ta lisas, et see aasta oli ka koosolek ja tema oli ära tulnud, kui 2 tundi oli täis saanud. Ma mäletan eelmisest aastast, et koosolek kestis päris kaua. Kuid eks ma anna endast parima ja katsun kohale minna, huvitav ju teada, mis toimuma hakkab. Peetri päev möödus suhteliselt rahulikult ja ta jõudis koju varakult. Isegi nii palju vara, et mul ei olnud veel söök valmis, seda ei juhtu igapäev. Lapsed said oma koolidtööd kuidagi vaikselt ja ilma probleemideta tehtud. Marleni tuppa peame laualambi ostma, kuna seal on õppimise jaoks pime. Tal on laes lambid, aga need ei näita midagi. Seega oli Marlen sunnitud koos Gregoriga ühe laua taga istuma. Kusjuures ma arvasin, et nad hakkavad üksteist segama, aga ei. Hiljem sain ma ka aru, miks. Nimelt ütles Marlen, kui kõik oli tehtud ja Peeter kodus, et tema on hea käitumise eest ära teeninud ühe mängu telefonis. Ja tal oli õigus. Nii nad mõlemad „ühe“ mängu tegid, kuni oli aeg süüa, pesta ja magama minna.