28.10.2015

Tahaks hommikul vara kõvasti avaldada arvamust kella keeramise kohta. Mõne vingema sõna võiks ka juurde öelda. Kell sai 7, kui mul uni ära läks, appi ma ei või. Eile õhtul selle eest kell 10 haigutasime Peetriga nii, et lõualuud ragisesid. Miks ei saada aru, et selle edasi-tagasi kella keeramisega rikutakse inimeste elu. Samamoodi on lapsed varakult üleval, kuigi magama lähevad tavalisel ajal. Ma ei jõua ära oodata, millal see jama ükskord lõpetatakse. Ja teiseks, millal meie pere harjub muudatusega ära. Kuna mul on jalad jätkuvalt haiged, siis otsustasin kodus natukene zumbat teha. Ei ole arvuti järgi üldse kerge teha. Väsimus tuleb kiirelt ja jalad ei taha üldse midagi teha. Tegin veel raksustega erinevaid harjutusi. Selle tulemusel on mul jalad valusamad, kui enne ja kõhulihased annavad samuti tunda. Ma isegi ei teadnud, et mul sellised lihased olemas on. Eks homme tuleb jälle teha ja küll lihased ükskord harjuvad ja valu läheb üle. Süüa oli samuti vaja teha. Marlen vaatas hommikul kokaraamatut ja teatas, et tema tahab rullbiskviiti. Kui laps tahab, siis ta võib seda ka vahel saada. Kogu tegemise juures kõige tüütum oli vahustamine. Nimelt läks miksri üks laba katki ja nüüd tuleb ühega hakkama saada. See omakorda võtab terve igaviku aega. Valge vahustamise ajal ma arvasin, et mikser põleb enne maha, kui vahtu saan. Tuleb vist mõelda uue miksri ostu peale, kuna labasid eraldi vist ei müüda. Vähemalt mina ei ole näinud. Rullbiskviidi sisuks läks vahukoor-kohupiimaga, loodetavasti jääb hea. Lapsed tulid nagu ikka koolist ja Peeter koju sööma. Rullbiskviit kadus kiiremini, kui see valmis sai, ju oli hea. Mina võtsin ühel toolilkatte pealt ära, kuna seda on vaja keevitada. Toolid, mis siin korteris on olid juba alguses natukene vigased. Nüüd on mõndaaega nende peal istutud ja seljatugi on ühel kohe-kohe ära murdumas. Ei olnud ju ometi mõeldav, et tooli võiks keevitada ära enne, kui kate peale sai pandud. Kate ise tuli kergelt maha, aga ülejäänuga sai vaevanäha. Nimelt oli originaalkate põhjaalt kinni löödud klambritega. Keegi oli neid liiga palju kätte saanud, kuigi oleks saanud palju vähemaga parema tulemuse. Nii ma neid pikkaaega lahti kangutasin, muidugi nii andekalt, et käe peale suutsin ka vao künda. Minu andekusel lihtsalt ei ole piire. Lõpuks oli kate maas ja sai porolooni ära võtta ja oligi tooliraam käes. Njah seda vaadates tekkis üldse küsimus, kuidas see siiani on vastupidanud. Kuid pole hullu Peeter keevitab murduma hakkava koha ära, paneme tooli kokku ja istume edasi. Õhtu saime jälle väljas olla, kuna ilma oli ilus ja soe. Minu meelest ei ole laste jaoks midagi paremat, kui olla värskes õhus. Kohati tundub mulle, et teised ei jaga minuarvamust. Nt küsis naabrinaine, kui palju meie lapsed päevas telekat vaatavad, kas tund või rohkem. Meie lapsed ei vaata vahel mitu head päeva telekat. Kusjuures ta oli selle peale üllatunud. Kuni saab väljas olla ei ole telekas meie majas laste jaoks v.a vahel. Jah, kui ilmad on koledad, väljas pime ja külm, siis nad tõesti vaatavad rohkem. Arvuti on nende oma jätkuvalt ära pandud ja nad ei ole seda üles leidnud. Üks päev nad korraldasid läbiotsimist, kuid ma ei näinud kas nad ei vaadanud õigesse kohta või lihtsalt ei näinud. Eks ma annan neile arvuti talvepoole tagasi, kui nad hästi käituvad. Seoses telekaga peab tunnistama, et peale koolitöid, pesemas käimist oli hea päev ja lapsed said multikaid vaadata. Ahahhaha.