09.10.2015

Öö on hea aeg mõelda järgmise päeva tegevuste peale. Või peaks öö olema magamiseks? No, mul jälle und ei olnud ja mõtlesin valmis, mis täna tegema hakkan. Kindel mõte oli see, et hommikul ma rattaga sõitma ei lähe, vaid viin lapsed kooli ja tulen koju. Hoiulaps toodi täna jälle vara ja magavana ja meil magas ta edasi. Peeter tõusis sõi-jõi ja läinud ta oligi. Meie lapsed ärkasid samuti ja hakkasid sööma. Hoiulaps teeskles, et ta magab, kuigi oli üleval. Ja, siis ütles ta (mitu korda), et temal on külm ja hetk hiljem lükkas teki maha. Panin talle seda mitu korda peale tagasi ja küsisin miks ta nii teeb. Sellele järgnes mingi imelik vigin, millest ei olnud võimalik arusaada. Kuid ma lohutasin ennast sellega, et täna on reede ja loodetavasti homme ma teda hoidma ei pea. Minu suur plaan tänaseks oli toolile kate õmmelda. Uskumatu mina ja juba teist korda see nädal õmblen midagi. Juba siia kolides olid toolid katkised ja me oleme ammu mõelnud neild kated osta, kuid pole vastav kujuga leidnud. Nüüd on masin olemas, materjal samuti ainult tegija oli puudu. Selle vea ma tana kõrvaldasin ja hakkasin toimetama. Kõigepealt oli vaja toolil jalad alt ära keerata. Selleks otsisin välja Peetri tööriista kastid, kuid sealt mda sobivat tööriista ei leidnud. Vaatasin veel ringi ja leidsin kasti, kus olid kuuskant võtmed, neid mul vaja oligi. Peagi olid jalad alt ja sain tooli pealt maha tõsta ja vaadata, kuidas ja kust pean õmblema. Kuna ma ei ole suurem asi õmblehja, siis läks mu 2 tundi nagu lennates, aga selle eest oli seljatoe ja istumisalune valmis. Jäi üle mõelda, kuidas istumisalune kinnitada. Mulle meenus, et meil on olemas selline tore asi nagu klambripüstol. Ma ei mäleta, et ma oleks enne seda kasutanud. Vaatasin püstolit siit ja sealt poolt ja panin klambrid sisse. Proovisin ja sain esimese tüki kangast kinni, vau küll ma olen andekas. Natukene veel ja oli istumialuse kanga tükid põhja alla kinnitatud. Seejuures ei läinud ükski klamber valesse kohta, st käed-jalad on terved. Tool nägi enam vähem välja, esimese korra ja jääkidest tehtud kohta pole paha. Marlen vaatas koolist tulles tooli ja oli pettunud, et ainult ühe tegin. Küll ma teen teised ka, aga selleks peaks mingi teistsuguse riide ostma. Peeter vaatas ka tooli üle ja leidis, et esimese korra kohta pole paha. Arutasime, kuidas võiks ülejäänud teha ja eks näis, mis sellest saab. Algus on tehtud. Meie lapsed läksid peale kooli trenni ja seega olin hoiulapsega. Täna oli küll tahtmine ta kellegile teisele anda ja omi asju kodus teha. Jama on see, et laste trennid ei ole samadel päevadel ja aegadel. Kuid mis teha katsume hakkama saada. Hoiulaps näitas täna jälle oma iseloomu, kuid talle tehti kiirelt selgeks, et ta lõpetaks. Ma ei mäleta kas ma mainisin, aga hoiulaps on rumeenlane. Meie majas on suurem osa elanikest rumeenlased. Läksime koos ühe meie maja rumeenlasega ja tema seletas hoiulapsele midagi rumeenia keeles. Peale seda tõmbas laps tagasi ja rohkem probleeme, vähemalt täna ei olnud. Meie lastel oli täna esimene kergejõustiku trenn. Nad käisid seal eelmine aasta samuti ja neile meeldis. See aasts, kui tuli info trennide kohta olid nad esimesena sellest huvitatud. Ja nii me nad sinna kirja panime. Kahju on, et trenn on ainult korra nädalas. Kuid ma loodan, et nad saavad selle eest ennast piisavalt liikutada. Koolis on lisaks mõlemal 2x nädalas kehaline. Eile koosolekul olles räägiti vanematele pakutavates trennidest, kuid samal ajal oli vaja vanematel rääkida ja ma ei kuulnud kõike. Täna õhtul küsisin järgi, mis ja kuidas vanematele toimub. Tuli välja, et ma kuulsin õieti, et zumba trennid hakavad olema. Korra nädalas, tund aega ja mis peamine õhtune aeg. Selleks ajaks lähevad lapsed juba magama. Minu jaoks on see oluline, kuna Peeter võib vahel hiljem tulla. Trenn toimub maja kõrval asuvas spordimajas, seega pole kuhugile kaugele minna vaja. Ja, mis peamine 1 kuu eest tuleb maksta 12.-, täitsa normaalne hind, vist. Hommikul ütlesin oma grupikaaslastele, et mina täna sõitma ei tule. Üks ei läinud veel, kuna tal peavalutas ja üks pidi minema. Küsisin, siis õhtul palju ta maha sõitis. Selle peale tuli vastus, et ta sai ühe teise emaga kokku ja nad läksid baari jõid kohvi ja läksid koju. Vot nii palju, siis tänasest trennist. Tuppa tulles hakkas väljas pimedaks minema. Ütlesin lastele, et hakaku oma koduseidtöid tegema ja, mis siis juhtus. Mulle tundub, et koguaeg peab midagi juhtuma, ei mingit igavust meie elus. Gregor ei leidnud oma kausta, kus on tema tööd vahel. Ise ta väitis alguses, et ta andis selle mulle kooliõues. Kuid mina tean, et käskisin tal need trenni kaasa võtta. Mul olid samal ajal käes hoiulapse asjad ja ma ei plaaninud koju minna, et meie laste asjad tuppa viia. Seega pidi Gregor kausta jätma peale trenni maha. Saatsin nad Marleniga spordimaja otsima, kuid esimesed korrad oli uks kinni. Kuid oli kuulda, et keegi on sees ja nad läksid hiljem uuesti. Lõpuks oli uks lahti ja nad said majja, kuid mida pole on kaust. Gregor arvas, et äkki võttis treener kaasa. Mina targutasin takka, et teeb kindlasti sinu eest ülesanded ka ära. Samas hakkas Gregor mõtlema, et äkki ta jättis kausta hoopis kooli (ta on seda enne ka teinud). Kooli me paraku minna ei saanud. Mina arvasin, et homme peab ta kõrval majja sõbra juurde minema ja vaatama, mis neil õppida anti ja äkki on võimalik teha koopiad. Elame-näeme. Imekombel ja traditsiooni rikkudes oli Peeter vara kodus. Tavaliselt on neil reedeks-laupäevaks palju tööd ja nad püüavad võimalikult palju reedel ära teha. Peeter ise ütles, et nad on nii tublid mehhaanikud, et autod lihtsalt ei lagune.