Postitused

Kuvatud on kuupäeva september, 2022 postitused

Hulluks ajamine jätkub.

Tundus juba, et hullused tänaseks on läbisaanud. Kuid, kui sa arvad, et enam hullemaks minna ei saa- on sul lihtsalt kehv fantaasia. Nii ütleb Peeter. Gregor tuli koju ja teatas, et ta läheb sõbra juurde sööma. Mis mõttes? Lisas juurde, et nemad lähevad. Aina paremaks läheb. Küsisin, kas sõbra ema teab. Pidi teadma. Ise hakkasin mõtlema, et mulle küll ei sobiks ootamatult sisse sadav teismeliste kamp. Esiteks ei tee ma nii palju süüa korraga. Ja teiseks söövad lihtsalt paljaks. Kuid tuli välja, et igaüks võtab midagi kaasa. Gregorilt peab vahel sõnu tangidega suust välja tirima. Küsisin, mida tema võtab. Kähku hakkasin mõtlema, mida kaasa anda. Selle peale teatas Gregor, et ta võtab kaasa õhtuks mõeldud makaronid- hakklihaga. Nimelt võtab igaüks ise söögi kaasa. Kas nii ei oleks võinud kohe öelda? Ma ju räägin, et nad ajavad mu hulluks 🤣.

Lapsed ajavad hulluks.

Täna on reede ja lapsed on koolis. Neil on koolis 2 vahetundi, a 15 minutit. Esimese vahetunni ajal sain Marlenilt sõnumi. Ma juba hommikul arvasin, et analoogne sõnum tuleb 😁, reede ju. Ühesõnaga küsis ta kas võib õhtul sõbranna sünnipäevale minna. See toimub kõrval linnas. Mulle ei meeldi üldse, et ta teises linnas käib. Ma ei tunne sealseid sõpru. Tegelikult ei teagi, kus või kellega ta on. Paari sõbrannat olen näinud ja need on normaalsed. Põhi probleemiks ongi see, et ma ei tea kus ja kellega ta on. Samuti ei tea ma millega nad seal tegelevad. Kuid meil on reeglid paika pandud ja vahel lubame tal seal käia. Seega vastasin talle võib olla 😁. Teise vahetunni ajal sain uue sõnumi, kas ta võib minna või mitte. Vastasin talle ja, samas tuletasin reegleid meelde. Talle sobis. Uh ei ole kerge, saaks ta juba 18.a. ja hakkaks ise enda eest vastutama. Teleturus öeldaks selle kohapeal ja see ei ole veel kõik. Mul on teine laps ka ja see teine saatis teise vahetunni ajal sõnumi. Nii tore,

Õhtusöök.

Kujutis
Ma olen korduvalt öelnud, et mulle ei meeldi süüa teha. Söögi tegemine on kohustus minu jaoks. Ma võin koristada, nõusid pesta, aga söögi tegemise jätaks vahele. Koguaeg teed ja ikka saab otsa. Mis kasu sellest tegemisest on? Täna olen ma laisk. Üks päev Lidl’ is käies jäi silma heeringas. Olgu öeldud, et siin ei ole heeringat saada. Venepoodides on koguaeg müügil, aga ma pole meie omas ammu käinud. Lidl ja Aldi vahel müüvad. Kõik sõltub ka, millisest piirkonnast osta. Rannikul on valik erinev ja seal on lootust heeringat saada suurem. Seega, kui meil on heeringas müügil tuleb osta. Täna ongi menüüs heeringas, sibul, kreeka jogurt (tavalist hapukoort siin pole, kuid antud jogurt on analoogne) ja keedukartul. Kiire, lihtne ja maitsev. Head isu!

Kliima soojenemine.

Pidevalt räägitakse telekas ja ajakirjanduses kliima soojenemisest. Mina sellest aru ei saa. Mulle tundub, et tegemist on hoopis kliima jahenemisega. Me oleme mõned aastad Hispaanias elanud. Ja seega on mul ettekujutus siinsest kliimast olemas. Nagu ikka on see ettekujutus kohast, kus elame. Kõikidel eelnevatel aastatel on kuni oktoobri lõpuni soe olnud. Vahel on isegi novembri keskpaigast soojad ilmad. Kuid september on alati soe olnud, ca 30°c on keskmine temperatuur. Ja see aasta? Ma ei saa aru, mis toimub. Päevane temperatuur on max 27°c ja seda mõnel üksikul päeval. Temperatuurid püsivad kuskil 24°c juures. Öösel on miinimum 8°c. Esimene aasta, kus magame öösel kinniste akendega. Õhuke tekk on kõigil peal. Õhtul telekat vaadates võtsin pleedi peale, kuna jahe on. Gregor ei pane kunagi septembris hommikuti fliisi selga. See aasta käib teist nädalat fliisiga, kuna hommikul on külm. Ma käisin üks hommik arsti juures. Vaatasin, et päike paistab ja võib lühikese varrukaga minna. Ma m

Hooaeg avatud.

Kujutis
Pühapäeva õhtul oli selle hooaja esimene korvpalli mäng. Seekord toimus mäng kodus ja nii me seda vaatama läksime. Gregor istus meeskonna pingil. Mängida ta ei saa, kuna sõrm on katki. Millal ta mängima saan, ei tea. Homme lähme arsti juurde ja, siis saame teada, kuidas paranemine läheb. Ma olen kindel, et mõni mäng jääb veel vahele. Kuid, mis teha. Mäng hakkas pihta ja meie meeskond avas punktiskoori. Esimese poolaja olid nad koguaeg ees. Enne esimese poolaja lõppu said vastased mitu korvi järjest sisse. Meie omad ei saanud sisse, üldse ei läinud. Poolaja lõpuks olid vastased 4 punktiga ees. Tekkis tunne, et mäng on kaotatud. Kuid nagu spordis ikka, midagi pole kindel enne lõpuvilet. Vaheajal rääkis treener poistega ja sellest oli kasu. Teise poolaja alguses said meie poisid vabavisked, mis realiseeriti. Seejärel tuli tabav korv ja punktiskoor oli tasa. Sealt edasi mängisid poisid hästi. Mindi juhtima ja enam edu käest ei lastud. Mäng võideti kokkuvõttes 11 punktiga. Positiivne algus

Elust enesest.

Käisin eile poes, et osta teksad. Valisin välja, kuid proovimisel osutusid suureks ja ühtlasi selle mudeli viimasteks. Tahtsin olla veidi kurb aga enne jõudis mobiil heliseda. Andsin püksid müüjanna kätte, võtsin kõne vastu, jäiin lobisema ja läksin teisi valima. Mõne aja pärast komistasin sobilike peale ja suundusin proovikabiini. Ka need osutusid suureks ... - Neiu! Kas on väiksemaid? Müüja vaatas kaasmüüjat, siis mind. - Ei, need on viimased... - Olgu, vastasin, andsin teksad ja läksin aeglaselt teisi valima. Samas sukeldusin WhatsAppi. Ja oh seda rõõmu! Just need, mida vajan - olin rõõmus, kui nägin järgmisi teksaseid, mis mulle kohe meeldisid ja läksin proovikabiini. Ning taas ebaõnn, ka need on suured. - Tüdruk, kas on väiksemat suurust? Müüjanna vahetas taas kaasmüüjaga pilke. - Ei, need on viimased. - Mis siin toimub?! Kas teil on siin kõik viimased? - Ei, ainult need. Te proovite neid kolmandat korda ... s.o. leid internetist

Adidas outlet.

Kujutis
Streigipäev kulus vajalike toimingute tegemiseks. Juba mõnda aega oli plaanis Adidase outleti minna. Mõtlesin, et laupäeval käime seal ära. Kuid reede osutus vabaks päevaks ja nii sai plaan ringi tehtud. Plaane tehakse ju selleks, et oleks millel aia taha minna. Tegelikult meeldi mulle selle kohta ütlus: „ Inimene teeb plaane, jumal naerab selle peale“. Ja nii ongi. Jõudsime ootusärevalt kohale ja olime valmis ostmiseks. Kõigepealt hakkasime vaatama, mis silma jääb. Ja see järel otsima sobivat numbrit. Kõige rohkem, nagu ikka oli uusi jalanõusid vaja Gregoril. Kusjuures eelmine kord ostetud on täiesti korralikud, aga hakkavad väikseks jääma. Valisime esimesed välja ja Gregor hakkas proovima. Mitte ükski ei sobinud, kuna kõik olid liiga väiksed. Appi!!!  Uuesti riiulite vahele. Seekord sai otsitud juba suuruse järgi. Ei saa ju mudeli järgi vaadata, kui numbrit pole. See ongi outleti juures kõige suurem miinus. Väikseid numbreid on suurtes kogustes, kuid nö populaarsemaid on vähe. Igata

Oh neid aegu.

Jälle leid internetist.  Kõigepealt jäime ellu, kuigi mõned emad suitsetasid ja jõid meid oodates. Raseduse ajal võeti valuvaigisteid, tuunikala otse purgist ja veresuhkru tõusu ei testitud. Siis pärast neid traumasid pandi meid kõhuli magama meie võrevoodi, mis värvitud pliipõhiste värvidega. Meil ei olnud turvakorke ravimipudelites, ustel ega kappidel, polnud lapselukke. Rattaga sõites polnud meil rattakiivreid, beebide ja väikeste lastena ei olnud meil autos turvavööd, turvaistmeid, istmekõrgendusi ega turvapatju. Vett jõime aiavoolikust või metsaojast. Jagasime kõigi sõprade vahel ühe pudeli limonaadi ja keegi ei surnud sellesse! Me kaevasime linnupesasid, aga linnugrippi ei saanud. Leidsime kaelast puugi ja rebisime selle ära. Me ei käinud iga päev duši all, ei saanud allergiat ega astmat. Õppisime heegeldama, kuduma, joonistama ja maalima. Istusime vanaisaga saunas ülemisel laval ja ei andnud alla. Sõime kuklit, saia ja ehtsat võid. Limonaad oli valmistatud päris suhkrust. Meil e

Streik.

Kujutis
 Mingi aeg tagasi hakkas laste kool, roheliseks kooliks. Vanematele saadeti selle kohta kiri ja seletati, mis ja kuidas. Meie koolis peavad lapsed ise söögi ja joogi kaasa võtma. Kõigepealt keelati plastik pudelite kasutamine. Jah ma saan aru, et need on loodusele kahjulikud. Meie lapsed kasutavad ühte pudelit korduvalt. Kunagi neil olid korduv kasutavad pudelid, aga need ei meeldinud neile. Seega ei pidanud me vajalikuks uusi osta. Järgmine punkt puudutas võileibasid. Siin on populaarne, et võileib pannakse fooliumisse. Ka selle kasutamine keelati ära. Selle asemel soovitati riidest võileivahoidjat. Me vaatasime neid ja suhteliselt mõttetud. Kataloonia valitsus otsustas koolides neid tasuta jagada. Kui võileib sinna panna, siis on võimalus, et sisu jookseb välja. Kõik sõltub, mis võileib teha. Gregor teeb nagu kohalikud. Pikksai + oliiviõli + juust (sink, tomat). Väga maitsev võileib tuleb. Gregor kasutab fooliumit, Marlen majapidamispaberit. Karpe, kotte nad vedada ei viitsi. Kooli

Käisin koolis.

Kord aastas on koolis lastevanemate koosolek. Ja, kui vähegi võimalik olen neil käinud. Heameelega jätaks ma neil käimata, kuna seal räägitakse katalaani keeles. Ma ei saa selles keeles kõigest aru. Ütleme nii, et millest räägitakse saan aru, mõned asjad jäävad arusaamatuks. Kuid pole hullu. Viimased aastad on mulle koosolekud meeldinud, kuna need ei eeldanud kohapeale minemist. Istusid kodus diivanil ja kuulasid, mis räägiti. Üks aasta olid mõlema lapse koosolekud samal ajal. Mina kuulasin Marleni oma ja Marlen venna oma. Enam vähem räägitakse läbi aastate sama juttu. Mõned väiksed erinevused/ lisad tulevad juurde. See on ka üks põhjus, miks ma ei viitsi koosolekule minna. Täna oli jälle see päev, kui tuli kooli minna. Ja, just minna. Läbi on see aeg, kui kodus sai koosolekut kuulata. Mõlema lapse koosolek on samal päeval. Algasid erineval ajal, Marleni oma 30 minutit hiljem. Minus tekitas stressi juba see, et koosolekud on järjest. St ühelt pean varem ära minema, et teisel osaleda. K

Kus me jälle käisime?

 Kui sul igav on, mis sa siis teed? Minul ei olnud igav. Selle eest Gregor arvas, et mul on igav. Nimelt käis Gregor korvpalli mängimas. Harjutasid trennikaaslastega õhtuseks trenniks. Mitte, et selles midagi uut oleks, aga sõrm käis tagurpidi. Koju jõudes oli sõrm paistes, sinine ja valutas. Mis, siis muud teha, kui emo käik ette võtta. Polegi terve suvi seal käinud. Uskumatu, eks ole. Kohale jõudes ilmnes, et emo’ s on kogunemine. Tavaliselt on seal mõni üksik inimene, kui sedagi. Kõigepealt saime ca 20 minutit ukse taga oodata. Tavaliselt saab mõne minutiga arsti juurde. Lõpuks kutsuti sisse ja, siis käis kõik kiirelt. Arst vaatas sõrme üle ja saatis pilti tegema. Järgmise ukse taga saime jälle oodata. Millegipärast oli kõigil vaja pilti teha ja lisaks polnud arst Gregori pildistamist tellinud. Seega saadeti meid registratuuri tagasi ja paluti tellimus teha. No mida veel, võib olla oleks üldse pidanud kodus ise kinni siduma. Registratuuris öeldi, et nad just tegid tellimuse ja võime

Pealkirjata.

Läksin üks õhtu maja taha hoovi suitsule. Tikku tõmmates märkasin naabrit piilumas akna katete vahelt. Mõned minutid hiljem, astusid politseinikud mulle hoovi. Muidu poleks tähelepannud, kuid koer hakkas lakkamatult haukuma. Pidin minema vaatama, mis toimub. Teretasin härraseid ja nemad kohe küsima: "Kus Kanep on?". Ma kohe vastu: "Otsa sai. Suitsetasin just viimase." Nemad pärimist ei jäta: "Kust said?", ma vastasin, et: "naabri käest." Nüüd on naabril kolm politsei bussi hoovis, üks neist pargitud jõuliselt lilepeenrasse, mille eest ta lakkamatult hoolt kandis terve suvi otsa, üks pargiti maja taha muru peale, mida niitis ja pügas nagu jalkaväljakut. Isegi umbrohtu juuris suure vaevaga ja üks maja sissesõidu tee otsas autot blokeerimas. Kahe bussi peale kokku voolas kaheksa meest ja kolmas tuli koertega ja neljandaga kriminalistid. Maja ümbrus on politsei lintidega kinni tõmmatud, majast veetakse asju tõendite kotiga välja, hoov on üles kaevatu

Nädalavahetus.

Kujutis
Vahel ma mõtlen, miks ma elan võõras riigis. Õnneks juhtub seda väga harva. Lihtsalt vahel asjad ei lähe ja, siis tekivad imelikud mõtted. Suurema osa ajast olen ma rahul riigiga, kus elan. Jah just riigiga, mitte koha endaga. Kuid sellest olen ma korduvalt rääkinud ja täna see teemaks ei tule. Üks, mis mulle siin meeldib on ilm. Kuigi talvel on meil 3 kuud kehva suusailma. Kuid see on ainult meie piirkonnas. Rannikul on talvel suhteliselt hea kliima. Kuna meil on nö viimane vaba nädalavahetus, siis tuleb seda ära kasutada ja randa minna. Päevased temperatuurid püsivad 30°c juures. Seega täiesti normaalne ranna ilm. Üldse tuleb nautida, kuni veel saab. Ma pole muidugi kindel, kas vesi on veel piisavalt soe. Selleks, et mina ujuma lähen on vaja sooja vett. Ma ju tuntud külmavares 🤣. Hommikul oli meil poolpilves ilm. Vahepeal oli isegi päikest. Rannas pidi samuti poolpilves olema ja kuskil 27°c sooja. Seega täiesti hea ilm. Mida lähemale rannikule jõudsime seda tumedamaks taevas läks.

Jälle küpsetasin.

Kujutis
 Kuidagi täiesti iseenesest on kujunenud, et laupäev on küpsetamiseks. Väljaarvatud laupäevad, kui me kodus ei ole nt korvpallimäng on. Muidu enam vähem on traditsioon, et tainas kerkima ja mõtlema, mida seekord teha. Täna on jälle laupäev ja nii ma taina kerkima panin. Tainasse läksid järgmised koostisosad, koguseid ma ei tea, kuna tegin silma järgi. Tavalist pärmitainast oskavas kõik teha ja internet on retsepte täis. Pärm Suhkur Sool Leigevesi, mina ei kasuta piima. Taina maitsele vahet ei jää. Jahu Tainas kokku segatud jätsin ta kerkima. Kerkis ca 2 tundi. Plaanis on teha pizzat ja kreemisaiu. Selleks praadisin hakkliha sibula, küüslaugu ja maitseainetega. Panin taina plaadile määrisin pealt tomatipastaga. Seejärel läks hakkliha, oregano maitse jaoks, suitsupeekon, sink, tomatid. Rohkem ei lisanud midagi. Igaüks saab kasutada endale meelepäraseid toiduaineid. Pizza läks ahju 200°, lõpuks lisasin mozzarella juustu. Kui juust oli pealt pruun võtsin välja ja raputasin peale oreganot.

Uus hooaeg.

Inimene ei oska hinnata seda, mis ta on. Alati oodatakse-tahetakse midagi uut, midagi teistmoodi. Kunagi ei õpita. Ma püüan selle kohapealt endast parima anda. Alati püüan olla ja nautida hetke, milles olen. Hea küll, vahel see ei õnnestu. Mulle meeldis suvi koos oma rahu ja vaikusega. Ilma tavarutiini ja kiirustamiseta. Päevad läksid nii, et nädalapäevast ja kuupäevast puudusid teadmised. Hea on, et telefon seda kõike näitab. Vahel hea vaadata. Nüüd on sügis käes ja kõigest heast on mälestus saanud. Oleme tagasi jõudnud argipäeva. Seda, mis päev on ma ikka ei tea. Hetkel arvestan sellega, kas on koolipäev või mitte. Nii lihtne see ongi. Kuid sügisega kaasneb ka see, et algab korvpalli uus hooaeg. Sain selle hooaja mängude nimekirja. Kokku on 12 meeskonda ja seega mänge jagub. Iga meeskonnaga mängitakse kaks mängu , kodus ja võõrsil. Kodused mängud on alati pühapäeva õhtul. Võõrsil on suurem osa laupäeval ja kellaajad varieeruvad. Näiteks toimub kõige kaugem mäng kodust pühapäeva hommi

Tervislik seisund 7.

 Aeg läheb liiga kiiresti. Märkamatult jõudis kätte aeg arsti juurde minna. Ei meeldi mulle arstide juures jätkuvalt käia. Ega sellest käimisest kasu ka ei ole, kui paremaks ei lähe. Kõlab uskumatult, aga midagi ei ole muutunud. Mu pea valutab jätkuvalt. On paremaid, on halvemaid päevi. Halbu päevi on paraku tunduvalt rohkem. Kui ma täiesti rahulikult olen ja millegi peale ei mõtle (loe: muretse), siis on enam vähem. Nii, kui miskit on hakkab tugevalt valutama. Paraku ei ole võimalik roosas mullis elada. Katsun kuidagi hakkama saada. Täna käisin perearsti juures, üle mitme kuu käisin kohapeal. Nagu ikka arst uuris, kuidas läheb. Ütlesin nii nagu on. Lisasin juurde veel neuroloogi poolt kirjutatud rohu sümptomid. Milleks on tugev iiveldus, peavalu, pearinglus, südame pekslemine, väsimus, jõuetus. Arst ei saanud aru, miks eelmine arst midagi ei muutnud. Igatahes pean järgmise kuu võtma pool tabletti. Ja, siis vaatame kas midagi muutub. Samuti ütles arst, et ta laseb muuta neuroloogi aja

Kataloonia.

Kujutis
 11.septembril tähistatakse Kataloonia päeva, selle puhul väike ülevaade antud piirkonnast.  Kataloonia (katalaani: Catalunya, arani: Catalonha, hispaania: Cataluña) on maa Ibeeria poolsaarel, Hispaania autonoomne piirkond. Kataloonia on ainus Hispaania autonoomne piirkond, millel on kolm ametlikku keelt: hispaania (kastiilia), katalaani ja oksitaani keele Arani murre. Tuleb tõdeda, et ma pole Arani murdest tänaseni midagi kuulnud.  1137 ühines Kataloonia (Barcelona krahvkond) Aragóniga Aragóni kuningriigiks. Aragóni kroon hõlmas lisaks Aragóni kuningriigile eri aegadel ka Kataloonia vürstiriigi, Mallorca, Valencia, Sitsiilia ning Napoli kuningriigi, Ateena ja Neopatria hertsogkonna, samuti Korsika, Sardiinia, Andorra, Roussilloni ja Malta. 1468. aastal abiellus Aragóni kuningas Fernando II Kastiilia kuninganna Isabel I-ga, pannes aluse kahe riigi dünastilisele unioonile. Nende tütrepoeg Carlos I päris 1516. aastal nii Aragóni kui ka Kastiilia valdused, viies nii lõpule Hispaania ühend

Kool.

Ja algas uus kooliaasta. Ei taha kooli, tahan suve, koos rahuga. Täpselt selline tunne on, nagu oleks jälle ise kooli läinud. Olgu öeldud, et mulle ei meeldinud eriti koolis käia. Pikad päevad koolis ja seejärel mitmeid tunde koduseidtöid. Selline elu tekitab täielikku stressi. Ma näen vahel unes, et ma olen jälle kooli. Ja mul on õppimata. Igatahes läksid lapsed hommikul kooli. Ahjah eile sain koolist kõne. Mis mõttes nagu? Kool pole veel alanud ja juba nad helistavad. Tuli välja, et probleem on Marlenis. Tegelikult polnud see otseselt probleem, Marleni jaoks küll. Nimelt pandi ta teise bussi, mis käib teistest külast läbi läjeb ja võtab veel õpilasi peale. Siiani sõitis ta bussiga, mis võttis meie küla õpilased ja läks otse kooli. Järelikult on teine buss täis. Ainuke mida ei öeldud oli kellaaeg ja ma ise ei küsinud. Marleni klassikaaslased uurisid, kes veel teise bussi läheb. Lõpuks üks vanem helistas kooli ja saime teada, et tavalisel ajal läheb. Peale kooli ütles Marlen, et buss

Jälle kõik koos.

Laupäev, täna tuleb Marlen tagasi. 5 pool nädalat on lennates mööda läinud. Alles me viisime Marleni lennukile, juba tuleb vastu minna. Kui ta läks, siis mulle tundus, et see saab pikkaeg olema. Tagasisõidu piletit ostes mõtlesin, et ehk peaks varasema kuupäevaga võtma. Kuid tegelikkuses lähevad päevad/nädalad lennates. Ma olen tõenäoliselt halb lapsevanem, kui järgneva välja ütlen. Ma ei ole nende nädalate jooksul suurt igatsust oma lapse järgi tundnud. Palju ütlevad, et nemad ei saa ilma lapseta olla. Suur igatsus pidi tulema. Vot minul veel ei ole tulnud. Me suhtleme praktiliselt igapäev Marleniga. Helistame, teeme videokõnesid, saadame sõnumeid. Ja see tekitab tunde, et me olemegi koos. Meid ei lahuta 3500 km. Samas olen ma veendunud, et väike puhkus üksteisest mõjub meile kõigile hästi. See, et ma ei igatse oma last ei tähenda, et ma ei hooli temast. Koju ma teda igatahes ootan, siis on pere jälle tervik. Kuna me peame Barcelonasse nagunii minema, siis otsustasime varakult minna.

Kodune meekook.

Kujutis
Kui abikaasal on sünnipäev, siis tuleb kooki teha. Seekord tegin meekooki, polnud ammu teinud. Tegin selle retsepti järgi, täitsa söödav tuli. Põhja koostisained: 8-kihiline kook umbes 10–12 tk • 170 g mett • 100 g suhkrut • 120 g võid • 1 tl soodat • 3 L-suuruses muna • 1/4 tl soola • 1–2 tl vaniljesuhkrut • 460 g jahu • soovi korral 1 tl kaneeli • 50ml piima immutamiseks (mina ei kasutanud) Kreemi koostisained: • 1000 ml vahukoort (mina kasutasin Kreeka jogurtit) • 500 g maitsestamata toorjuustu • 1 tl vaniljesuhkrut (soovi korral) • 4–5 spl suhkrut (võib asendada meega) Valmistamisõpetus 1. Pane paksu põhjaga potti või, suhkur ja mesi ning lase keema, keeda minut või kaks ning keera kuumus maha. 2. Sega 1 tl soodat segusse ning sega pidevalt, et meesegu maha jahutada (segades muudab meesegu värvi ja muutub järjest tumedamaks, mis on normaalne), sega kuni segu enam ei kerki. 3. Klopi lahti munad ning sega jahtunud meesegusse, kuni värv on veelgi tumedam. 4. Sega jahukogus soola, vani