19.01.2016

See lõputu köhimine ajab mu varsti lõplikult hulluks. Öösel oli enam vähem, aga ca pool tundi enne kella helisemist oli vaja köhima hakata. Ja järgi ka ei jäänud, oeh millal see jama juba läbi saab. Nagu ikka tuli teha kõik võimalikud ja võimatud toimetused. Seejärel läks Peeter tööle, lapsed kooli ja mina jätkasin koduseidtöid. Täiesti igav päev. Alguses oli mõte, et läheks kõndima, aga väljas oli 1 kraad ja miski ei ajanud mind välja. Päev ja õhtu möödusid täpselt samamoodi nagu kõik eelnevad. Nagu ikka olime väljas, käisime jalutamas, tegime koduseidtöid. Homme on meie külas püha ja seega lapsed on kodus. Marlenil jäid osad kooliasjad tegemata, kuna ta vajas abi ja ma ei osanud kohe aidata. Hiljem tuli mul mõte, kuidas teha ja sellega tegeleme homme. Lapsed läksid magama ja võidu köhimine algas. Mulle tundus, et „võitjana“ väljus Marlen. Ees on ootamas öö, mis on täis köhimist.