28.01.2016

Hommik nagu hommik ikka, kõik tavalised tegemised. Peeter läks tööle, lapsed kooli ja mina kõndima. Nagu ka eelnevatel päevadel oli ka täna teemaks karneval. Kõige ees läksid kaks nö minu karnevaligrupi kaaslast, mina jäin koos kahe kõndijaga tahapoole. Seejärel ütles üks teisele vaikselt, mis kostüüme esimesed karnevali kannavad. Järgmisena küsis teine minu käest kas ma ikka osalen karnevali. Kusjuures mõned päevad tagasi vastasin talle, et jah osalen, samas vastuse sai ta ka täna. Järgmine küsimus oli, et kellega koos ma olen. Enne, kui mina jõudsin vastata, vastas see, kes teadis kostüümide kohta. Tema ütles, et ma olen koos nendega, kes ees lähevad. Selle peale ütles teine, et miks sa enne ei öelnud. Ma vaatasin süüdimatu näoga otsa ja ütlesin, et sa ju ei küsinud. Seejärel tuli vastuseks, et sinu käest peab alati kõike küsima, ise sa ei räägi midagi. Ei räägi jah. Ja üldse, kui ei küsita, kas siis peab ütlema. Midagi võib vahel saladuseks ka jääda. Üle 6 kilomeetri sai jälle käidud ja koju jõudes oli enesetunne hea. Tegin veel mõned harjutused lisaks. Päeval sain hoiulapse emalt kõned, et pean lapse koolist võtma. Tuli välja, et lapse isa peab minema tööle. Oli ma olin selle peale pettunud, kohe täitsa pettunud. Ma juba lootsin, et ei pea temaga see nädal olema. Ma olin nii pettunud, et mul hakkas pea valutama. Kuid, mis teha eks tuleb vahel midagi kasulikku ka teha. Õhtul selgus, et homme hommikul on laps koos isaga, kuidas õhtul ei tea. See eest järgmisest nädalast hakkan iga õhtu tunni kauem last hoidma. Loodetavasti hommikul ei hakka ta tund varem tulema. Selle kohta ei osanud ta ema veel midagi öelda. Peale kooli olime nagu ikka õues. Viimased päevad on ilm pilvine olnud ja pole üldse nii soe, kui oli nädalavahetusel. Kuid tuleb loota, et pilved kaovad ja varsti on väljas soe. Igatahes kodus ei ole ma mitu päeva radikaid tööle pannud, kuna ei ole vajadust. Oleks tore, kui saaks öelda, et kütteperiood selleks aastaks on lõppenud.