02.01.2016

Peetrile keegi ei helistanud ja seega tööle ei ole vaja minna. Selle asemel läksime linna turule ja poodi. Me ei ole juba ammu Lleida turul saanud käinud. Nagu ikka oli seal palju rahvast ja kõik rabasid midagi. Vaatasime meie samuti ringi ja midagi huvitavat ei leidnud tööstuskaupadest. Selle eest toiduvahes oli piisavalt mida osta. Mina tahtsin kartuleid ja neid ma ka sain. Samuti võtsime mandariine. Juba mitmendat nädalat on müügil maasikad. Hinnad on täiesti seinast seina ja sama käib kvaliteedi kohta. Leidsime koha, kus olid ilusad maasikad ja seal küsiti 8.- euri kilo eest. Seda oli liiga palju. Odavamad oli kusjuures .-89 senti, need ei kõlvanud isegi moosikeetmise jaoks. Maasikad jätsime ostmata ja saime need hiljem poest, kus kilo hind oli 4.- ja nägid samasugused välja, kui turul kõige kallimad. Järgmisena läksime toidupoodi, kuna me ei ole juba mitu nädalat nö suuremaid sisseoste teinud. Poodi jõudsime suhteliselt vara ja isegi saime kõike, mida tahtsime. Peeter leidis 180 tükised puzzled ja nii sai need mõlemale lapsele ostetud. Marleni omal on printsessid peal ja Gregoril mingi koletis. Piltide peal on laste nö viimase aja lemmikud. Ei jõua mina nende nimesid meelde jätta, kuna need pidevalt muutuvad ja neid tuleb juurde. Gregor ütles juba hommikul, et tema tahab kindlusesse jalutama minna. Väljas oli ilus soe ja päikseline ilma ja nii me kindluses ära käisime. Kindlus asub ülejäänud linnast kõgemal ja seal puhus kohati suhteliselt tugev tuul. Kuid saime Gregori soovi täidetud ja võisime koju tulla. Kodus tuli kõikidele asjadele oma koht leida ja see võttis nagu ikka aeg. Mul on kombeks võttad liha/hakkliha/kana karbist välja ja panna portsjonide kaupa kottidega sügavkülma. Hiljem on hea võtta sobiv kott välja ja üles sulatada. Nii mahu rohkem sügavkülma. Üldse ei saa ma aru, miks peavad kõik toiduained olema karpide sees. Poest tulles vead kastiga asjad tuppa ja pärast kastiga karbid, kiled, paberid prügikasti. Kuid, mis teha selline see elu juba on. Peeter aitas kastid tühjaks teha, st ladus asjad kapide peale ja läks laste juurde. Lapsed hakkasid puzzlesid kokku panema ja olid seega päris pikalt hõivatud. Neil ei olnud isegi aeg kisada ja kakelda. Pildid said kokku ja peagi olid nad juba uuesti tükkideks. Kokku neid panema enam ei hakatud. Selle asemel vaatasime telekat, nagu ikka. Kuid väike erinevus oli siiski sees. Ostsime juhtme arvui-teleka vahele ja saame nüüd telekast filme vaadata. Siiani oleme Eesti saateid vaadanud arvutist. Meil on see plaan juba ammu, et peaks juhtme ostma, aga enne ei olnud selleks aega ja, siis ei olnud juhet jne. Peeter arvas, et uue teleka peaks hoopis ostma. Tänapäeval pidid nutitelekat olemas olema ja, siis ei ole arvutit üldse vaja, saab ilma vaadata. Mina tehnika kaugena ei tea sellest midagi. Hiljem jõudis Peeter järledusele, et me ei osta uut telekat, kuna vana on alles täitsa uus. Üldse on meil hoopis uut arvutit vaja ja seda me ka täna vaatamas käisime. Me ei tea veel täpselt isegi, millise arvuti me ostame. Kuid mingi ettekujutus on meil olemas, aga sellist me ei näinud. Õnneks ei ole meil arvuti ostmisega kiiret.