16.01.2016

Gregor nagu ikka pidi öösel köhima ja vetsus käima. See ajas nagu ikka une ära. Hommikul olin enne kelle üleval, kuna Gregor hakkas köhima. Peab endale kõrvatropid ja silmaklapid ostma. Peeter läks tööle ära ja seejärel tõusid mõlemad lapsed üles. Marlen hakkas pikka meeldetuletamise peale õppima. Mingi aeg tuli ta oma hispaania keele õpikuga ja teatas, et ta ei oska. Vaatasin mina ülesannet ja ei saanud samuti aru. Ülesandes oli vaja üles leida diftongiga sõnad. Ma nagu oleks kunagi sellist sõna kuulnud, aga mida seetähendab polnud mul aimugi. Seega tuli googel appi võtta ja teha kõigepealt elgeks sõna diftong tähendus. Tuli välja, et diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe vokaali väljend. Kõlab nagu hiina keel. Igatahes googeldasin veel ja sain ülesande tehtud. Peeter tuli koju ja peale lõunasööki tegi siesta. Mina otsisin vahepeal kraadiklaasi välja ja ilmnes, et Gregoril on 38 kraadi palaviku. Meil oli kavas temaga minna erakorralisse, aga palavikuga ei lähe me kuhugile. Uus kava nägi ette, et viin Marleni sõbranna sünnipäevale, ise lähen poodi ja apteeki. Igas heas kavas/plaanis või kuidas iganes nimetada on alati mõni…aga. Ei saanud seekord teisiti minna. Enne minekut teatas Marlen, et tema ei lähe üksinda kuhugile. Eks ole. Teda ju oodatakse peole, mitte mind. Ja üldse on mul vaja omad asjad teha. Ükski jutt ühtegi pidi ei aidanud ja nii Marlen jäi koju ja mina läksin poodi. Poes oli nagu ikka selleks ajaks palju tahvast, aga sain enam vähem oma ostud tehtud. Mingi hetk vaatasin oma telefoni ja ilmnes, et seal on hulgim vastmata kõnesid. Mul on telefoniheli suhteliselt vaikne ja poes olles ma seda lihtsalt ei kuulnud. Vaatasin, et helistanud on sünnipäevalapse vanemad, selge tahetakse teada, kus Marlen on. Mõtlesin, et käin apteegist läbi, lähen koju ja lähen koos Marleniga peole. Apteegi juurde jõudes ilmnes, et see on juba kinni. Sõitsin teise juurde ja see oli samuti kinni. Vot see ajas vihale, mul vaja lapsele kindlasti köharohtu osta ja ma ei saa seda teha. Otsisin gepsu välja ja vaatasin, kus siin veel apteeke on. Ma tavaliselt käin enam vähem samades apteekides ja seega ei tea, millises tänavas neid veel on. Üldse tundus gepsu abi kasutamine kiirem viis midagi leida. Mõned tänavad eemal oligi apteek ja isegi lahti. Selle eest parkimiskohta ei olnud, isegi mitte paar tänavat eemal. Ei jäänud muud üle, kui apteegi ees olevale ülekäiguraja äärde parkida, ohutuled sisse panna ja rohu järgi minna. Sain taaskord uue rohu, mida ma enne ei ole näinud. Huvitav ongi see, et meie küla apteegist saab alati sama sordi, linna omadest igakord erineva. Tegelikult ei ole ju vahet milline osta, põhiline, et aitab. Koju tulles ei tahtnud Marlen jätkuvalt kuhugile minna, aga ma ei kuulanud teda. Kamandasin ta autosse ja hetk hiljem olime kohal. Sünnipäevalapsel oli heameel ja peagi läks Marlenil meelest, et ta ei tahtnud tulla. Nagu siin kombeks on, siis olid kohal nii lapsed, kui vanemad. Kogu selle ürituse juures häiris mind see, et vanemad suitsetasid samas ruumis, kus olid lapsed. Kusjuures ma ei ole enne kordagi siin sattunud sellisele peole, kus keegi suitsetaks. Nagu ikka pakuti vanematele õlut ja nii ka mulle. Mina teatasin selle peale, et ma ei saa juua kuna olen autoga. Selle peale hakkasin nad naerma, et ise elad enam vähem kõrval majas ja tuled autoga. Muidugi läksin ma autoga (jala ca 2 minuti teekond), kuna tahtsin kiirelt kohale saada, väljas oli külm ja pime. Üldse ei saa ma aru, mida on naerda, kui nad ise käivad koguaeg igalpool autoga. Lisaks leidsid nad, et hetkel on hea autoga sõita, kuna kütusehind on madal. Koju tulles ilmnes, et Gregori palavik on juba üle 39 kraadi ja nii andsime talle enne magamaminemist palavikualandajat. Ma ei tea kas tänu sellele või uuele köharohule jäi Gregori köhimata magama. Mingiaeg hiljem käis ta vetsus ja selleks ajaks oli palavik juba langenud. Suurem osa ööst möödus samuti köha vabalt. Oh saaks see haiguste periood juba läbi.