21.01.2016

Ikka ja jälle ajas köhakoor öösel üles. Hommikul olin ma väsinud ja lisaks veel pahastujus. Ja nagu seda oleks veel vähe, siis valutas pea ka. Kuna ma lähen täna lastega artsi juurde, siis on mul autot vaja. Selleks läksin hommikul Peetriga kaasa. Hoiulapse emale ütlesin eile, et mind ei ole mingi aeg hommikul kodus. Kuid tema arvas, et Marlen on piisavalt suur ja nad saavad hakkama. Seda arvasin ma isegi, kuid pidasin oluliseks teda informeerida. Koju tagasi tulles oli maja püsti ja lapsed elus, isegi kisa ei olnud kuulda. Nii ma nad kooli viisin ja ise koju toimetama tuli. Lõunaks oli vaja söök valmis teha, koristada jne. Arsti juurde sai aeg pandud Gregorile, kuid Marlen hakkas samuti köhima ja seega otsustasime tema ka kaasa võtta. Rääksin Marlenile, et ta peab ka tulema, et saaks kopse kuulata. Marlen nagu ikka pistis selle peale lärmama. Marlen teatas, et ma võiks apteegist mingit kangemat rohtu osta. Ja üldse võib ta ju sama rohtu võtta, mida Gregorile kirjutatakse. Pealegi pidid arsti rumalad olema ja ei meeldi talle. Lisaks pidid nad haiget tegema. Ühesõnaga Marlen ei saanud aru, et seda on talle vaja. Hommikul lapsi kooli viies ütlesin õpetajatele, et me lähme päeval arsti juurde ja ma tulen neile enne tundide lõppu järgi. Kooli jõudes Gregor juba ootas, Marleni pidin ise üles otsima. Marlen oli jätkuvalt vingumise lainele, aga ma ei teinud temast välja. Mõlemad istusid autosse ja terve tee kulges vaikuses. Kohale jõudes ja haigla poole minnes läks Marleni tuju paremaks ja ta hakkas suhtlema. Selleks ajaks ei olnud mul enam mingit tuju suhelda. Marlen teatas, et peale arsti juures käimist tahab ta poest kartulikõrpse ja seletas milliseid. Mina ütlesin, et vaatame, kuidas ta käitub ja siis otsustame. Ukse taga saime natukene aega oodata ja, siis saime sisse. Nagu ikka tuli alustada algusest ja see kõik võttis aega. Lõpuks kuulas arst Gregori kopse, vaatas kõrvad üle ja teatas oma otsuse. Tuleb välja, et tegemist on tõenäoliselt bronhiidiga. Enne ei ole Gregoril bronhiiti olnud. Arst ütles, et raviks tulevad tilgad ja inhalaator. Näitas, kuidas inhalaatorit kastutatakse, kuna seda meil ei ole enne olnud. Lisaks kirjutas reptsepti ja tilgad koos inhalaatoriga saame apteegist. Marlenil ei olnud aega pandud ja seega võttis arst tema haigekassakaardi ja läks registratuuri ja pani ta seal kirja. Seejärel vaatas ja kuulas ta Marleni ja teatas tulemuse. Marleni kopsud on puhtad ja tema suurim probleem on nohu. Marlen saab selle ravimiseks siirupi ja peagi peaks terve olema. Gregoriga peame järgmine nädal kontrolli minema, et näha kas rohi aitab või mitte. Järgmine käik oligi apteeki ja seejärel toidupoodi. Lapsed läksid kartulikrõpse valima ja mina võtsin kiirelt, mis mul vaja. Lõpuks olid kõik asjad olemas ja oligi juba aeg Peetrile järgi minna. Koju jõudes võtsime inhalaatori ja tilgad välja ja püüdsime arusaada, kuidas seda kasutama peab. Mulle jäi millegipärast meelde, et tilgad tuleb inhalaatorisse panna. Kuid natukene paberite uurimist ja tuli välja, et tilgad manustatakse ikka suukaudu. Inhalaatori saime ka tööle ja Gregor proovis kohe järgi. Nüüd jääb ainult loota, et asjad hakkavad paremaks minema. Ülejäänud päev möödus nagu ikka, õhtul olime väljas, kuna ilm oli nagu ikka ilus. Arst ei öelnud, et Gregor peaks toas olema ja mulle tundub, et värske õhk ei saa midagi halba teha. Kodusedtööd said ka kuidagi tehtud ja nii see päev lõpuks läbi sai. Lapsed läksid magama ja mingi aeg köhisid, kuid siis tuli vaikus. Kuna me Peetriga oleme sellest köhakoorist magamata, siis kasutasime juhust ja läksime magama.