23.01.2016

Ärkasin mingi kell ja majas oli vaikus. Millegipärast mõtlesin, et kohe rikub keegi selle vaikuse oma köhimisega, kuid jäin hoopis magama. Ärkasin uuesti selle peale, et kell helises. Ja ikka oli vaikus majas. Vau, midagi sellist ei ole juba ammu olnud. Tegin kohvi-söögi valmis ja ajasin Peetri üles. Hiljem küsisin Peetrilt kas ta kuuleb. Peeter ei saanud aru, mida ta kuulma peab. Ütlesin, siis talle, et kuula milline vaikus. Esimesena hakkas täna Marlen köhima ja seega oli tema üleval. Gregor magas natukene kauem, aga ärkas ka sellepeale, et köha tuli peale. Minu õnneks ei ärganud nad väga vara. Peale hommikusööki tegi Marleni kodusedtööd ära, Gregor tegi nendega algust. Mina koristasin toad. Peeter jõudis lõpuks koju ja peale lõunasööki oli aeg siesta teha. Tuleb ju enne poodi minemist välja puhata. Lõpuks oli aeg nii kaugel, et saime toast välja. Kõigepealt käisime toidupoes, et vajalikud asjad ära osta. Seejärel oli vaja minna raamatupoodi. Marleni on vaja üks raamat läbi lugeda. Antud raamatut on raamatukogus 1 ja seda on vaja lugeda mitme klassil. Seega laenutada ei ole võimalik, kuhugile teise raamatukokku me minema ei hakanud. Vaatasin, et neti kas seda raamatut saaks tellida juhul, kui poes ei ole. Otsisin mõndaaega ja ei leidnud. Põhjus, miks ma ei leidnud alguses oli selles, et Marlen oli ühe tähe valesti kirjutanud. Vaatasin, et tellides läheb mitu päeva aega enne, kui kätte saab. Kui mõtlesin, et kui poest ei saa, siis tellin. Poodi jõudes küsisin teenindajalt raamatut, kuna ise ei osanud otsida. Teenindaja tõi meile raamatu, jeee üks probleem on lahendatud. Läksime kassasse ja saime järjekorras seista. Seejärel ilmnes, et antud raamatukood ei ole arvutisse sisestatud ja pidime ootama, kuni seda tehti. Lõpuks saime makstud ja poest tulema. Järgmisena oli kavas ettenähtud kingapoe külastust, kust me oleme iga aasta Marlenile järgmiseks hooajaks saapad ostnud. Kohale jõudes ilmnes, et valik on seekord olematu. Hinnad see eest ei meenuta üldse allahindlust. Huvitav on see, et eelmised aastad on hinnad korralikult allalastud. Või on äkki küsimus hoopis selles, et Marleni jalg on kasvanud ja vaatame iga aasta suuremat numbrit. Igatahes miski on valesti ja saapaid me ei saanud. Selle asemel leidsime riidepoest samasuguse jope nagu Marlenil hetkel on. Jope oli number suurem ja sobiks järgmiseks aastaks, hind oli 50.- 19.- peale lastud. Peeter arvas, et võtame jope ära, mulle tundus, et me ei saa võtta kuna sama mudel ja värv. Ma olin kindel, et Marlen ei ole sellega nõus. Marlen üllatas meid ja teatas, et talle see värv ja mudel meeldivad ja ta on nõus samasuguse jopega edasi käima. Kukku või imestusest pikali. Niisiis on jope olemas ja üks mure jälle vähem. Hiljem käisime venepoes leiba ja hapukapsast ostmas. Valikus oli sakslaste ja leedukate tehtud. Peeter leidis, et leedukate oma on parem, kuna see oli lahtiselt müügil, ta sai seda isegi proovida. Pärast saab teha hapukapsa salatit. Sinna sisse läheb hapukapsas, sibul, õli ja maitsejärgi suhkrut. Hiinakast käisime samuti läbi, kuna vaiba jaoks on materjali vaja. Esikuvaiba tahan suuremaks teha, samuti Marleni toa oma. Lisaks kõigele valis Gregor enda toa vaiba jaoks materjali. Nüüd peaksin sama järgmise nädalavahetuseni vaipu teha. Tänu sellele, et vaibad on maas on põrandad palju soojemad ja kuidagi hubasem on samuti. Koristada on jah tolmuimejaga tüütum, kuid saan hakkama. Koju jõudes oli õhtu käes ja peale söömist ja teleka vaatamist oli aeg magama minna.