11.07.2014

Hommikuks oli mul palavik kadunud või vähemalt termomeeter näitas nii. Lapsed püüdsid mind nagu ikka hulluks ajada. Kuna mul on jätkuvalt valus neelata, siis ma ei tahtnud palju rääkida. Ma ei tea tänu millele, aga saime toad koristatud ilma suuremate probleemideta. Seejärel võttis Marlen raamatu ja hakkas kirjutama. Mina nagu ikka kõigist tähtedest aru ei saanud, aga see ei olnudki oluline. Meil on mõndaaega selline kord, et Marlen kirjutab jutu ära, meie vaatame üle. Seejärel võtame meie raamatu (allika, kus kohast ta kirjutas) ja Marlen hakkab oma kirjutatud ette lugema. Kohati tuleb tal see päris hästi välja, kuid vahel ei saa ta ise ka aru, mis ta on kirjutanud. Me püüame talle selgeks teha, et kui tema juba ei saa aru, siis ei saa meie samamoodi. Hetkel tundub, et asjad liiguvad paremuse poole. Kuna Marlen oli tubli, siis läksime basseinidesse. Meie Gregoriga istusime päikesevarju alla ja vaatasime, kuidas teised ujuvad. Oh, kus oleks ise ka vette tahtnud. Kuid mul oli alles eile palavik ja kurk on siiani haige. Võib olla oleks pidanud ujuma minema, ehk oleks terveks saanud. Gregoriga leppisime kokku, et täna ta vette ei lähe, aga homme juba võib. Marlen oli vees koos sõbrannadega ja igav tal ei olnud. Me leppisime minnes kokku, et me ei jää kauaks. Seega üks hetk läksin seda Marlenile meeldetuletama ja leppisime kokku, et varsti läheme. Vahepeal jõudsin Gregori sõbra emaga rääkida, kes tahtis teada, miks me vees ei ole. Koju tulles pidime hakkama homseks kooki tegema, aga läksime hoopis mängukale. Peeter teatas, et ta on päev läbi ummikus istunud ja, kui asi paremaks ei lähe, siis ta ei jõuagi täna koju. Tore, eks ole. Ilmnes, et 4,5 tunniga sai ta sõidetud ca 180 km, aga koduni ja kaks korda sama palju. Eile oli samamoodi ummik ja põhjuseks oli olnud, et üks sõidurida oli kinni ja piiri peal kontrolliti autosid. Seda, mis täna toimub Peeter ei teadnud ja piirini ja veel terve igavik. Peeter pidi vahepeal pausi tegema ja mõtles, et äkki peaks pikema pausi tegema. Võib olla selle ajaga läheb ummik laiali ja Peeter jõuaks-saaks koju sõita. Mitu tundi hiljem ei olnud asi paremaks läinud. Peeter informeeris kontorit, et tal on selline probleem ja ta ei tea, millal ta sõitma saab hakata. Vastuseks sai ta, et pole hullu tuled, siis kui tuled. Kontoris teatakse enam vähem täpselt, kus kohas auto on ja eks nad teadsid juba enne, et mingi probleem on. Lõpuks teatas Peeter, et asi ei ole muutunud ja ta teeb pausi ära ja hakkab öösel sõitma. Tuppa tulles oli vaja lapsed kõigepealt puhtaks pesta, sest nad käisid liiva hunnikus mängimas. Meie külas ei ole mänguväljakul liivakasti ja seega ei ole meil liiva toas. Kuid hetkel ehitatakse meie maja kõrvale uut maja ja siia toodi liiva. Nüüd peame me õhtul enne tuppa tulekut sealt läbi käima. Meiega koos tuli sõbranna oma lapsega ja ta ütles, et neil on piisavalt palju liiva juba kodus. Enne tuppa tulekut lased küll lastel ennast puhtakse teha, aga kuskilt pudeneb ikka liiva. Peale pesu oli aeg sööma hakata ja mina läksin kooki tegema….lõpuks. Ma küsisin Marleni käest, millist kooki ta tahab. Nad arutasid Gregori koos ja leidsid, et küpsisekook on kõige parem. Seega tegin selle valmis ja homme saab sööma hakata. Miks me homme kooki sööme, selgub juba homme.