03.07.2014

Vaatasin öösel pidevalt kella ja see omakorda tähendas, et hommikul ärgates olin ma unine. Rääkimata sellest, et ilm on jälle pilves ja see teeb veel unisemaks. Peale hommikusööki oli aega tegutsema hakata, st mina hakkasin koristama. Marlenil oli korraldus oma riided kapis korda panna. Mõndaaega Marlen pani asju kappis ja, siis teatas, et tema tahab nii mängida. Ütlesin talle selle peale, et ma istuks parem diivanil, kui koristaksin. Nagu arvata oli minu vastus talle ei meeldinud ja sellele järgnes vingumine. Mina ei lasknud ennast sellest segada ja läksin vannituba koristama. Lükkasin ukse kinni ja pesin vanni, mingi uue pesuvahendiga. Marlen tuli vannituppa midagi seletama. Selle peale tundsin, et mul käib selle pesuvahendi lõhnast pea ringi. Uks oli kinni ja õhk ei liikunud, eriti tark tegu. Lõpuks oli toad korras ja mõtlesin korra istuda, kuid tõusin kiirelt püsti. Tundsin, kui ma kohe püsti ei tõuse, siis mõne minuti pärast ma lihtsalt jään magama. Selle asemel läksin hoopis süüa tegema. Marlen hakkas lugema ja võttis eesti keelse raamatu, kuid sõnu hääldas nagu loeks katalaani keeles. Ise sai ta pahaseks, kui julgesin talle öelda, et valesti läks. Mitu korda soovitas Marlen mul lugema õppida. Järgmisena kirjutasin talle paberi peale süna, mida ta pidi teatud arv kordi kirjutama. Kõrval oli raamat, kus pealt ma sõna vaatasin. Tulemus oli see, et Marlen suutis osad korrad sõna valesti kirjutada ja osadest ei saanud ma üldse aru. Vaatasin, et vihma ei saja ja läksime välja jalutama, kuid paraku teise lapsi ei olnud. Käisime jõeääres jalutamas ja tulime tuppa tagasi. Gregor võttis paberi ja kirjutas raamatust erinevaid sõnu ja hiljem luges need ette. Marlen istus oma toas ja ei teinud midagi. Ülejäänud päeva kohta võib öelda : Mis on õnn? Õnn on see, kui sa oled kõik jamad kaelast ära saanud ja uus sitt pole veel kohale jõudnud! Meid tabas siin oldud aja jooksul kõige suurem probleem.