08.07.2014

Ma nägin pool ööd unes, kuidas ma lähen Gregoriga arsti juurde ja see ei lasknud mul magada. Peagi oli kell nii palju, et Peeter pidi tööle minema. Kuna ma lähen pärast Gregoriga arsti juurde, siis viisin Peetri tööle. Koju tulles oli mul uni läinud ja keerutasin mitu tundi enne, kui magama jäin. Äratuseks oli linnavalitsuse lärmama hakanud muusika, ma ei saanud esimese hetkega mitte millestki aru. Lõpuks ajas hinge täis see lärm, sest uni oli magus. Lapsed ärkasid ülesse ja tahtsid süüa. Peale seda panin Gregorile kraadi alla ja see näitas 35, 6. Proovisin enda peal ja sama tulemus, kraadil on vist patarei tühjaks saanud. Kahtlesin kas ma pean ikka arsti juurde minema, kuid otsustasin seal ära käia. Ütlesin registratuuris, mis probleem on ja saime arsti juurde aja ja endi arsti juurde. Ma lootsin, et äkki saame mõne teise arsti juurde, kuna mulle ei meeldi meie arst. Esimene kord, kui me seal käisime küsis ta miks me siin oleme, kui keelt ei oska. Vastasin talle, et Peeter töötab siin ja küll me keele ka selgeks saame. Arst suhtus meisse kuidagi üleoleval ja jättis endast ebameeldiva mulje. Lastele ta samuti ei meeldinud ja me kirjutasime avalduse arsti muutmiseks, mida millegipärast ei rahuldatud. Igatahes jõudsime ukse taha ja ma oleks sellel hetkel kusagil mujal tahtnud olla. Arst tegi ukse lahti küsis, kes me oleme ja mida tahame. Lisaks küsis ta midagi, millest me aru ei saanud. Arst ise läks ära ja saatis meid õe juurde, kellele rääkisin mis mureks on. Õde saatis meid koridori tagasi arsti ootama, kes peagi ka tuli. Kabinetti minnes küsis ta, mis keeles me räägime ja ütlesin, et kodus eesti ja proovime hispaania ja katalaani rääkida. See tegi tal tuju heaks ja meie käik tema juurde möödus esimest korda positiivselt. Gregoril midagi hullu ei pidanud olema, kopsud on puhtad, aga kurk on natukene punane. Saime rohu retsepti ja homme hommikul lähme vereanalüüsi tegema. Juba hommikul tundsin, et mul on kurk valus, koju jõudes tuli mul meelde peeglisse vaadata. Ja see, mida ma seal nägin mind ei rõõmustanud. Pool kurku oli tulipunane ja mädaplekidega. Tegin teed ja läks natukene paremaks. Õhtul selle eest hakkas lisaks kurgule veel pea valutama ja, siis tegin coldrexi lootuses, et haigeks ei jää. Enne linna minekut leppisime lastega kokku st mina leppisin nendega, et koju tulles tuleb toad korda teha. Marleni tuba oli nagu ikka segamine ja sinna oli päris palju prahti kogunenud. Marlen oli natukene aega oma toas ja tuli seejärel mulle rääkima, et ta läheb seal toas koos nende asjadega hulluks. Küsisin kas ta tegi midagi ära ja selle peale sain eitava vastuse. Läksin koos Marleniga tema tuppa ja tema hakkas suvaliselt kõki asju kasti loopima. Keerasin kasti umber ja palusin uuesti ja korralikult panna, kuid Marlen tegi nii nagu tema tahtis. Mina kordasin eelmist tegevust ja tõin prügikoti, kuhu Marlen hakkas oma asju panema. Gregor küsis kas ta peab kastid enda toas umber keerama ja läks seda tegema ja pani üksinda asjad tagasi- Marleni saatsin ma lõpuks ukse taha ja panin ise asjad ära nagu peab. Ja tõstsin asjad kapi otsa, et vältida edasisi probleeme. Peeter helistas, et tema on baasis ja läksime talle järgi. Peeter sai konnas koormast lahti, võttis sealt mõned alused peale ja tuli baasi. Mis ja kuidas edasi saab seda ei tea veel. Mina lubasin lastele, et me läheme mängukale, kui Marlen saab kirjutatud ja loetud. Seda ta loomulikult tehtud ei saanud ja me ei läinud mängukale. Tükk aega hiljem arvas Marlen, et ta teeb asjad ära ja, siis me läheme välja. Kuid kell oli selleks ajaks palju ja ükskord peab Marlen arusaama, et me ei tee asju, kui tema seda tahab. Õhtul vaatasime jalgpalli, lapsed ja Peeter läksid enne lõppu magama. Mina vaatasin mängu lõpuni, kuigi midagi meeldivat seal ei olnud.