24.07.2014

Magada oli öösel raske, sest õhku ei ole jätkuvalt. Kuigi aknad on lahti peaks lisaks ukse avama ja, siis oleks ehk õhku. Magama sai jääda vastu hommikut, kuna siis läks jahedamaks. Hommikul ei olnud kellegil kuhugile kiiret ja nii me natukene kauem magasime. Vahel on tore, kui ei pea vara ärkama ja kiirustama. Peeter sai teada, et ta peab peale siestat laadima minema ja koorma bartsu viima. Peeter jõudis kliendi juurde ja ta ei näinud kuhu kohta ta parkima peab. Üldse on viisakas küsida, kuhu parkima peab. Peeterile anti suund kätte ja ta läks parkima, kuid väljas ilmnes, et seal on sõiduautode parkla. See tundus natukene imelik koht olevat ja Peeter läks uuesti küsima. Seekord küsis ta konkreetselt laadimiskoha nimega (ma ei tea kuidas seda eesti keeles nimetatakse). Selle peale tuli vastu ja loomulikult meil on see ja mine teisele poole maja. Peeter läks ja leidis sealt töökoja, tühjad kastid ja seda mida vaja ei olnud. Peeter ütles, et ta sai juba pahaseks ja läks uuesti tagasi ja kordas oma küsimust. Selle peale öeldi, et sõida veel kaugemale ja leida koha, seda oleks võinud kohe öelda. Peeter parkis auto ja seejärel öeldi, et pool tundi tuleb oodata. Peeter vehksi kätte-jalgadega, et mismõttes nagu. Auto oli kindlaks ajaks tellitud ja miks ei ole koorema valmis. Igatahes sai ta koorma peale ja läks sellega bartsu. Tagasi teel pausi tehes tegi Peeter avastuse, et auto all on lomp. Ja ta nägi, kus kohast jooksen tosool välja. Peeter saatis logistikule sõnumi, et selline probleem on ja midagi tuleb teha. Baasi jõudes öeldi, et autoga tegeleb hommikul lukksepp ja lubati öelda, mis viga. Marlen tuli raamat käes ja küsis kas ta peaks 5 või 6 lehekülge kirjutama (lühikesed lood). Mina arvasin, et alati võib rohkem ja Marlen hakkas tööle. Vahepeal küsis ta üle mitu lehte oli ja ma tuletasin meelde. Selle peale arvas Marlen, et 5 lehte oleks ikka parem kirjutada. Marlen sai kirjutatud ja näitas Peetrile oma kätte tööd. Peeter vaatas ja kiitis teda, sest juba on võimalik käekirjast arusaada. Ma ei tea kas Marlen on nüüd arusaanud, et tänu pidevale harjutamisele on ta nii kaugele jõudnud. Väljas oli palav ja seega oli parasaeg basseini minna, kus vesi oli soe ja sealt välja ei tahtnud tulla. Laste sõbrad tulid samuti ujuma ja nii see aeg kiirelt läks. Lõpuks oli aega koju tulla, et mängukale minna. Huvital kombel ei olnud täna teisi lapsi mängukal ja ma arvasin, et peame koju tagasi minema. Peagi tuli sõbranna oma lapsega ja jagus lastel mõneks ajaks tegevust. Hiljem jalutasime meie maja kõrval oleva mängukale ja siin hakkasid lapsed autoteid ehitama. Väljas läks juba pimedaks, aga nemad ei tahtnud tuppa minekust midagi kuulda. Vahepeal jõudis Peeter koju ja jäi koos meiega õue. Kell oli peaaegu 11 õhtul, kui õnnestus lapsed tuppa saada. Selleks ajaks olid kõigil kõhud tühjad, peale sööki ja pesu oli aeg magama minna.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Lihtsalt üks jutt.

22.04.2016