22.07.2014
Hommikul saime jälle kaua magada, kuna Peeter alles lõunast tööle minema. Peeter peaks kella 1 laadima minema, kuid sellel ajal hakkab siesta ja koht peaks kinni olema. Peeter saatis logistikule sõnumi, et see uuriks, mis kell ikkagi laadimine toimub. Logistik ütles, et ta uurib kliendilt ja andis teada, et hoopis kell 2. See aeg tundus samuti vale, sest siesta on sõltuvalt kohast kella 3-4. Peeter lootis, et logistik teab mida ta räägib ja läks õigeks ajaks kohale. Ja, mis kohapeal ilmnes. Koht on kella 3 siestal. Peeter saatis logistikult sõnumi, milles tänas teda. Vastuseks sai ta, et vabandust laadimine toimub alles kell 3. Kahju, et logistikud ei suuda oma tööd korrektselt teha. Oli logistikul ju raske helistada ja täpsustada kellaaega. Rääkimata sellest, et kohalik inimene peaks teadma, et siin on siesta. Vahel juhtub imesid. Peeter sai ca pool tundi oodata, kui nurga tagant tuli keegi rattaga ja hakkas autot laadima. Ei läinudki kaua mööda, kui kaup oli peal ja sõit võis alata.
Marlen võttis paberi, pliiatsi ja raamatu ja hakkas kirjutama. Täna oli hea päev ja vingumine oli kuhugile kadunud ja loodetavasti tagasi ei tule. Kirjutamine tuli enam vähem välja ja ma suudan isegi tema käekirjast arusaada. See on omakord väga suur asi. Loetud sai ta ka, kuigi mõnest sõnast ei saanud aru, kuid polnud hullu. Kui me suudame nüüd samamoodi jätkata, siis kooli alguseks peaks kirjutamine selge olema. Gregor võttis samuti paberi, pliiatsi ja raamatu ja kirjutas ja tal tuleb päris hästi välja. Gregoriga ongi peamine, et tal tekiks harjumus õppida ja siis edasi peaks lihtsamini minema. Kuid eks näis, mis tulevik toob.
Peale seda oli aeg minna basseini ja enne, kui ma arusain olid lapsed suures basseinis. Üks kohalik, kes käis eelmine aasta ütles, et uskumatu, et lapsed see aasta suures basseinis ujuvad. Talle meenus, et eelmine aasta olid nad ääre juures, aga nüüd ujutakse üle. Lapsed kasvavad, tekivad uued oskused, kuigi see liigne julgus mulle ei meeldi.
Õhtul läksime mängukale ja sinna tuli sõbranna oma lapsega. Me ei ole eelmise nädala algusest saadik kohtunud. Seega ei teadnud sõbranna, et me olime vahepeal haiglas. Ta arvas, et me oleme puhkusele läinud. Ma ei hakkanud haiglas olles talle kirjutama, kus me oleme jam is toimub. Lastel oli koos tore mängida ja enne tuppa tulemist olid nad liivahunnikus. Nii, et tuppa sai jälle liiva jai se olid nad pealaest-jalatallani liivased. Peale pesu oli aeg süüa ja magama minna.
Kommentaarid
Postita kommentaar