28.07.2014

Hommikul hakkasime ootama, millal Peeter saab korralduse tööle minna. Kuid mida rohkem oota, seda vähem midagi tuleb. Ootamine tüütas ära ja läksime linna. Gregorile on vaja vereanalüüs teha ja selleks on vaja arstilt saatekiri saada. Kell oli juba palju ja mõtlesime polikliinikust läbi minna ja mõneks teiseks päevaks aja kinni panna. Kohapeal küsiti, milles probleem on ja küsiti, kas täna sobib. Miks siis ei sobi, sobib ikka. Meie ajani oli natukene aega ja läksime ukse taha ootama, et äkki saame varem. Saimegi ja arst kutsus meid enne meie aega sisse. Küsis, kuidas meil läinud on ja uuris, kuidas haiglas oli. Seletasin nii palju, kui oskasin ja ütlesin, et uus analüüs on vaja teha. Analüüsi jaoks sain paberi ja ülehomme hommikul saab analüüsi teha. Minu jaoks on jätkuvalt imelik see, et analüüsiks peab aja kinni panema. Rääkimata sellest, et vastused tulevad ca 8 päeva pärast. Hommikul otsisime kapist vanad prillid välja, mida on kogunenud üks jagu. Osadel olid kruvid puudu ja osadel klaasid katki. Peeter tegi korda kõik, mis korda teha andis. Ülejäänud jäid tagavaraks, äkki läheb varuosi vaja. Kuna me olime linnas läksime poodi ja oh seda imet seal mud päikseprille ja selliseid nagu mina kannan. Ma oleks heameelega mitu paari ostnud, kuna soodukas oli. Kuid meil ei olnud sularaha kaasas ja ma sain ainult ühe paari osta. Suuremas osas siinsetest poodides ei saa kaardiga maksta, kui summa jääb alla 10 euro. Vahel jäävadki asjad sellepärast ostmata, et sularaha ei ole ja mõtetuid asju ei ole vaja osta. Omamoodi on see päris hea. Väljas on ilm pilves ja seega basseini me täna ei lähe. Linnas oli hea käia, kuna päike ei paistnud, muidu oleks pidanud vilu otsima. Nii siis veetsime päev kodus ja peale siestat sai Peeter teada, et õhtul tuleb pealinna minna. Mõned tunnid olid veel aega ja tuletasime Marlenile meelde, et aeg on kirjutama hakata. Järgnevas ei olnud midagi uut. Vahepeal sai Peeter teada, et ta peab tunnike hiljem minema, kui alguses öeldi. Marlen sai seega aega juurde ja enne äraminekut oli tal kirjutatud. Peeter vaatas, et autol on sumbuti küljest ära võetud, aga konditsioneeri pole keegi viitsinud täita. Peeter tõstis asjad autosse ja läks tankima. Lisaks tegi ta avastuse, et tosool on jälle kuhugile omapäi jalutama läinud. Peeter läks ja küsis lukksepa käest, kus kohast ta seda juurde saab ja pani juurde. Meie tulime koju ja läksime mängukale, nagu ikka. Sõbranna oli oma lapsega seal ja nii me kõik koos õhtut veetsime. Tuppa tulles oli väljas pime ja kell hakkas 23 saama. Lapsed sõid, pesi ja läksid magama. Peeter selle eest sai terve igaviku oodata, kuni kaup valmis sai ja peale tõsteti. Antud koorem läheb lennuväljale ja saadetakse Malaisiasse. Selleks, aga on vaja puuviljad korralikult mahajahutada ja sisse pakkida. Alustele pandi kileümber ja selle peale foolimu. Lisaks ei ole lubatud neid mahaandes lahti võtta ja puuviljade temperatuuri mõõta. Üks töötaja seletas teisele kuhu kaup läheb ja teine küsis palju selle eest makstakse. Aga nagu ikka peab siis midagi oleme ja Peeter ei kuulnud mis summa öeldi. Seda ütles ta küll, et teisel töötajal olid summat kuuldes silmad suured peas. Ju nende aluste eest makstakse väga korralik summa. Ma arvan, et Malaisias virsikuid-nektariine ei kasva ja need lähevad nö eksootiliste puuviljade alla ja need on paraku kallid. Igatahes sai Peeter koorma peale ja sõit Madriidi lennuvälja poole võis alata.