25.05.2013

Mõtlesin hommikul, et teen enne poodi minekut söögi valmis ja panen pirukataina kerkima. Porgandid keetsin juba eile valmis nii, et täna jäi
ainult munad hulka panna ja maitsestada. Kui see oli kõik tehtud tahtsin tõmmata tolmukaga põrandad üle, kui vaatasin aknast välja ja nägin, et Peeter on koju
jõudnud. Koristama ma ei hakanudki. Peeter tuli ja teatas, et tal on kõht tühi ja ta tahab magada, nagu oleks hotelli saabunud. Tema sõi ära ja läks magama ja meie
käisime lastega kõrval linnas poes ja apteegis. Tundub, et viimane kord ostetud köharohi on suht efektiivne, kuna ma anna seda mõlemale lapsele, siis hakkab purk
tühjaks saama. Homme on, aga kõik kohad kinni ja seega otsustasin täna uue pudeli osta ja jätkata võitlust köhaga, mis ükskord peab meie juurest ära minema.
Koju tulles tegime pirukad valmis ja hiljem läksime välja jalutama. Laupäevit kell kaheksa õhtul toimub meie linna kirikus jumalateenistus, nii ka seekord. Huvitav oli
see, et palju inimesi läks kiriku poole ja ma hakkasin arvama, et jälle on mingid pühad. Mulle kohati tundub, et siin on pidevalt pühad ja ainukesed, kes neist midagi ei
tea oleme meie. Jalutasime edasi ja natukese ajapärast tuli nurga tagant välja matuseauto, millele järgnesid ca 30-40 inimest. Seejärel oli arusaadav, miks nii palju
inimesi kirikusse läks. Mind hämmastas kogu asja juures hoopis inimeste vabameelsus, ma ei ole selle ajajooksul siin ühtegi matust näinud. Ja seega tean ainult eesti
kombeid,kus matustele minnes pannaks selga musta-või vähemalt tumedatvärvi rõivad. Siinse seltskond oli kirju, kanti tossusid ja teksaseid, värvikirevad riided jne. Ju
siis nende kombed ja traditsioonid on meie omast niivõrv erinevad. Ja rohkem ei midagi tarka.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Puhkusele sõit.

Madrats 2.

Õpetlik lugu.