07.05.2013

Küll meil oli tore öö, vaevalt sain ma voodisse, kui hakkas köhimise "võistlus" peale. Mille võitsin ülekaalukalt mina, teised natukene aega köhisid ja siis jäid vait. Mingi ajapärast teatas Marlen, et tal kõrv valutab, jälle. Ma alguses ei tahtnud teda uskuda, aga andsin talle valuvaigistit ja läksime vooditesse tagasi. Mina loomulikult ei saanud kohe kuidagi ilma köhimata olla ja nii ma siis oma ööd köhides mööda saatsingi. Vastu hommikut tuli Marlen jälle valu kurtma ja andsin talle uuesti rohtu. Hommikul ärgates kurtis Marlen jätkuvalt kõrvavalu ja ta jäi koju, Gregori viisin kooli. Suurema osa päevast veetis Marlen voodis ja üleval oleku ajal kurtis valu, süüa ei tahtnud, natuke vaatas multikaid. Paraku ei olnud meil kodus kõrvavalu rohtu ja nii ma otsisin netist, millega saaks ravida. Leidsin erinevaid võimalusi, aga kuna ma ei teadnud kas tal on põletik või mitte, siis ei hakanud katsetama. Pärast teen asja veel hullemaks ja seda ei ole kohe kindlasti vaja. Ja kuna meil ei ole enne kummalgi lapsel kõrvavalu olnud, siis puuduvad kogemused selle raviks. Marlen mõned aastad tagasi kurtsi, et tal kõrvvalutab ja käisime emo´s arsti juures. Kes palju ei puudnud oleks meid lihtsalt uksest välja visanud. Nimelt ei olnud kõrval midagi viga ja üldsegi ei pea kõrvavalu korral kohe emo´sse jooksma. Ütles veel, et kui midagi on andke valuvaigistut, sellepärast ma seda anda oskasingi. Niisee päev siis Marleni jaoks mööduski. Õhtul, kui Gregor tuli koju ja Marlenil ei olnud paremaks läinud otsustasin minna vaadata, kas kohalik apteek on lahti. Kirjutasin endale hispaanias keeles välja, mida mul vaja on. Apteek oli lahti ja müüja sai aru, mida ma tahan ja seletas veel pikalt laialt, kuidas peab võtma, samuti käskis minna arstile näitama. Nii kaua, kui mina käisin apteegis olid lapsed üksinda kodus ja õnneks millegi hulluga hakkama ei saanud. Andsin Marlenile rohtu ja tal hakkas natukene parem.
Peeter jõudis Prantsusmaalt ka tagasi ja tõi meile kotitäie õunu, olidki teised juba otsas. Tal õnnestus täna kohalikule politseiga suhelda, kelle ta kõigepealt üritas alla ajada. Nimelt siin on nii, kui politsei on rea kinni pannud ja ise seisab teise reas, siis tuleb kolmandasse ritta sõita. Peeter lükkas suuna sisse, aga tagant tuli auto ja ta ei saanud keerata. Politsei oli ees midagi vehkinud, Peeter pani uuesti suuna, kui M ütles, et politsei peatab neid. Ja nii ta lõpuks seisma jäigi. Enne, kui aru sai oli politsei uks lahti ja juba printis sõiduinfot välja. Samuti küsis kõik võimalikke pabereid näha. Kuna neil olid kõik asjad korras, siis politsei kadus sama kiiresti, kui tuli. Ja nüüd on Peetril kuni hommikuni puhkeaeg ja siis läheb ta Itaaliasse ja enne nädalalõppu tagasi ei jõua.