16.05.2013
Päev nagu päev ikka koos oma tavaliste tegemistega. Kooli-kodu-kool, appi kui igav elu meil on. Täna oli taaskord päikseline päev, aga selle
eest puhus päris tugev tuul, aga sai vähemalt õues olla. Õhtul koolist koju tulles teatasid meie "ahvi-pärdikud", et nemad tahavad banaani. Neil on harjumuseks saanud
igapäev süüa vähemalt 2 banaani ära ja hetkel ei ole kodus mitte ühtegi. Lootsin küll, et ei pea enne laupäeva poodi minema. Banaani söömis harjumus tekkis neil
koos kooli minekuga, ma ei viitsi otsima hakata ja vaadata kas ma olen sellest kirjutanud. Igatahes pidi kordamine tarkuse ema olema. Seega on siinses koolis selline
komme, et hommikul tehakse koolis kerge eine. Väiksemad klassid söövad see ja suuremad õues, kui tuleb vahetund. Koolist öeldi meile, et kõige parem on kaasa
panna mõni puuvili. Vahete vahel pakutakse kooli poolt puuvilju ja sellest antakse vanematele varakult teada. Arvestades seda, et meil on siin ümbruses päris palju
puuvilja ladusid, siis on see täiesti mõistetav. Rääkimata sellest, et selle eest ei küsita vanematelt raha. Vot seda ma veel ei tea kas pikapäeva rühma söök on tasuline
või mitte.Minumeelest on see neil täitsa vahva komme harjutada lapsi puuvilju sööma.
Saime banaanid ostetud ja pärast seda mängukal ka käidud ja siis tulime õhtuks süüa tegema. Meie majas on jätkuvalt ahjupraad üks populaarsemaid toite ja seda ma
neile ka täna tegin. Mõtlesin, et teen seekord natukene teistmoodi ja hakkisin küüslaugu peeneks ja segasin kartulid ja porgandid sellega kokku. Mingi hetk hakkasin
kahtlema, et kas see oli ikka väga hea mõte (küüslauku) sai natukene palju. Kuid välja võttes oli mõnus maitse juures, mõlemad sõid ja kiitsid.
Peeter on jätkuvalt prantsusmaal ja ma hakkan juba kahtlema, kas ta sealt enam tagasi jõuabki. Hommikul ütles ta, et firogost jooksis vedelik välja. Selle probleemiga
said nad hakkama ja siis öeldi, et kella 20-ks saavad koorma peale ja Hispaanias koorem maha ja uus peale ja Madriidi. Kuskil kell 21 ajal oli alles 3 alust peale
pandud ja lootust sealt minema saada ei paista olevat. Nagu ma Peetrist aru sain, siis pidi see siiani kõige hullem reis olema. Kõik, mis saab viltu minna see ka läheb.
Kuigi saatkonnas käimine ja passi sisse andmine on suurim võit selle nädala jooksul.
eest puhus päris tugev tuul, aga sai vähemalt õues olla. Õhtul koolist koju tulles teatasid meie "ahvi-pärdikud", et nemad tahavad banaani. Neil on harjumuseks saanud
igapäev süüa vähemalt 2 banaani ära ja hetkel ei ole kodus mitte ühtegi. Lootsin küll, et ei pea enne laupäeva poodi minema. Banaani söömis harjumus tekkis neil
koos kooli minekuga, ma ei viitsi otsima hakata ja vaadata kas ma olen sellest kirjutanud. Igatahes pidi kordamine tarkuse ema olema. Seega on siinses koolis selline
komme, et hommikul tehakse koolis kerge eine. Väiksemad klassid söövad see ja suuremad õues, kui tuleb vahetund. Koolist öeldi meile, et kõige parem on kaasa
panna mõni puuvili. Vahete vahel pakutakse kooli poolt puuvilju ja sellest antakse vanematele varakult teada. Arvestades seda, et meil on siin ümbruses päris palju
puuvilja ladusid, siis on see täiesti mõistetav. Rääkimata sellest, et selle eest ei küsita vanematelt raha. Vot seda ma veel ei tea kas pikapäeva rühma söök on tasuline
või mitte.Minumeelest on see neil täitsa vahva komme harjutada lapsi puuvilju sööma.
Saime banaanid ostetud ja pärast seda mängukal ka käidud ja siis tulime õhtuks süüa tegema. Meie majas on jätkuvalt ahjupraad üks populaarsemaid toite ja seda ma
neile ka täna tegin. Mõtlesin, et teen seekord natukene teistmoodi ja hakkisin küüslaugu peeneks ja segasin kartulid ja porgandid sellega kokku. Mingi hetk hakkasin
kahtlema, et kas see oli ikka väga hea mõte (küüslauku) sai natukene palju. Kuid välja võttes oli mõnus maitse juures, mõlemad sõid ja kiitsid.
Peeter on jätkuvalt prantsusmaal ja ma hakkan juba kahtlema, kas ta sealt enam tagasi jõuabki. Hommikul ütles ta, et firogost jooksis vedelik välja. Selle probleemiga
said nad hakkama ja siis öeldi, et kella 20-ks saavad koorma peale ja Hispaanias koorem maha ja uus peale ja Madriidi. Kuskil kell 21 ajal oli alles 3 alust peale
pandud ja lootust sealt minema saada ei paista olevat. Nagu ma Peetrist aru sain, siis pidi see siiani kõige hullem reis olema. Kõik, mis saab viltu minna see ka läheb.
Kuigi saatkonnas käimine ja passi sisse andmine on suurim võit selle nädala jooksul.
Kommentaarid
Postita kommentaar