26.05.2013
Hommik möödus nagu ikka turul käimisega, seega ei midagi uut. Õhtul toimus meie linnas jalgpall ja viskasime sellele ka kiire pilgu peale. Peab
tõdema, et mängijaid olid rohkem, kui pealtvaatajaid ja seega ei jäänud meie ka sinna kauaks.
Mõned nädalad tagasi tahtis üks M hea sõber osta ära meie haagise. Käis ühekorra vaatamas koos sõpradega ja sellele järgnes mitu nädalat vaikust ja teadmatust. Ja
siis mõned nädalad tagasi võttis ta uuesti ühendust ja tuli koos pojaga vaatama. Neile mõlemale haagis meeldis ja saime hinnasgi kokkulepitud ja peagi pidime tegema
lepingu ja haagise üleandma. Taaskord vaikus. Täna siis Peeter helistas M ja küsis, et kas sõber on midagi öelnud ja kuidas ostu-müügiga jääb. Selle peale sai ta
vastus, et ostja ei ole huvitatud ja ei mingit muud põhjendust. Ise me hakkasime mõtlema, et tõenäoliselt on ostja jätkuvalt huvitaud, aga arvestades kui nõme on
tegelikult M, siis on ta taaskord mingi jama meie kahjuks kokku keeranud. Ma võiks siinkohal pikalt tema tehtud jamadest kirjutada, aga hetkel ma seda veel ei tea.
Mõtlesime Peetriga, et lähme järgmine nädalavahetus tema külla ja vaatama, et äkki saame ostjaga ise kokku. Ja, kui ei saa, siis on meil haagis jätkuvalt üle ja ootab
uut omanikku. Üks võimalus on haagis siin müüki panna, aga siin arvele võtmine läheb suhteliselt kalliks, ma ei hakkagi ütlema kelle jutu järgi. Ma ise ei leidnud siinse
ark kodukalt hindade kohta infot. Teine ja juba reaalsem võimalus, mida kaalusime on järgnev. Lastel tuleb peagi koolivaheaeg ja mina olen nagunii kodune ja Peeter
pakkus välja, et ma võiks ta ise eestisse ära tuua. Üldiselt laitsin ma tema idee kiirelt erinevaid fakte välja tuues maha. Kõige suurem probleem, mis ma ei julge seda
reisi ette võtta on see, kui autoga või haagisega peaks midagi juhtuma, et mida ma siis teen. Selle peale oli Peetril plaan olemas ja see isegi toimiks vajadusel. Alguses
sõita oleks kindlasti harjumata ja õhtul kämpingutes peaks ma ise kõik toimingud tegema, aga eks ma saaks vajadusel hakkama ja jõuaks kohale ka. Ja siis hakkasin
ma arvuta, kui palju kogu see edasi tagasi sõitma maksma läheb, me peaks ju autoga tagasi tulema. Ja lõpptulemus on see, et see raha, mis me haagise eest saaks
tasuks sõidukulud ja me jääks nulli. Seega ei ole asjal mõtet. Järgmine variant on see, et keegi sugulastest/ tutavatest tuleb oma autoga siia ja võtab haagise järgi ja
saab selles ise elada, kuni koju tagasi jõuab. Ja viimane võimalus on saata eesti rekkatega haagis ära, aga me ei tea hetkel, kui palju see maksma läheks. Seega ei tea
me veel, mis haagisega saab, aga niisama seistes ei ole temast ka kellegile kasu.
tõdema, et mängijaid olid rohkem, kui pealtvaatajaid ja seega ei jäänud meie ka sinna kauaks.
Mõned nädalad tagasi tahtis üks M hea sõber osta ära meie haagise. Käis ühekorra vaatamas koos sõpradega ja sellele järgnes mitu nädalat vaikust ja teadmatust. Ja
siis mõned nädalad tagasi võttis ta uuesti ühendust ja tuli koos pojaga vaatama. Neile mõlemale haagis meeldis ja saime hinnasgi kokkulepitud ja peagi pidime tegema
lepingu ja haagise üleandma. Taaskord vaikus. Täna siis Peeter helistas M ja küsis, et kas sõber on midagi öelnud ja kuidas ostu-müügiga jääb. Selle peale sai ta
vastus, et ostja ei ole huvitatud ja ei mingit muud põhjendust. Ise me hakkasime mõtlema, et tõenäoliselt on ostja jätkuvalt huvitaud, aga arvestades kui nõme on
tegelikult M, siis on ta taaskord mingi jama meie kahjuks kokku keeranud. Ma võiks siinkohal pikalt tema tehtud jamadest kirjutada, aga hetkel ma seda veel ei tea.
Mõtlesime Peetriga, et lähme järgmine nädalavahetus tema külla ja vaatama, et äkki saame ostjaga ise kokku. Ja, kui ei saa, siis on meil haagis jätkuvalt üle ja ootab
uut omanikku. Üks võimalus on haagis siin müüki panna, aga siin arvele võtmine läheb suhteliselt kalliks, ma ei hakkagi ütlema kelle jutu järgi. Ma ise ei leidnud siinse
ark kodukalt hindade kohta infot. Teine ja juba reaalsem võimalus, mida kaalusime on järgnev. Lastel tuleb peagi koolivaheaeg ja mina olen nagunii kodune ja Peeter
pakkus välja, et ma võiks ta ise eestisse ära tuua. Üldiselt laitsin ma tema idee kiirelt erinevaid fakte välja tuues maha. Kõige suurem probleem, mis ma ei julge seda
reisi ette võtta on see, kui autoga või haagisega peaks midagi juhtuma, et mida ma siis teen. Selle peale oli Peetril plaan olemas ja see isegi toimiks vajadusel. Alguses
sõita oleks kindlasti harjumata ja õhtul kämpingutes peaks ma ise kõik toimingud tegema, aga eks ma saaks vajadusel hakkama ja jõuaks kohale ka. Ja siis hakkasin
ma arvuta, kui palju kogu see edasi tagasi sõitma maksma läheb, me peaks ju autoga tagasi tulema. Ja lõpptulemus on see, et see raha, mis me haagise eest saaks
tasuks sõidukulud ja me jääks nulli. Seega ei ole asjal mõtet. Järgmine variant on see, et keegi sugulastest/ tutavatest tuleb oma autoga siia ja võtab haagise järgi ja
saab selles ise elada, kuni koju tagasi jõuab. Ja viimane võimalus on saata eesti rekkatega haagis ära, aga me ei tea hetkel, kui palju see maksma läheks. Seega ei tea
me veel, mis haagisega saab, aga niisama seistes ei ole temast ka kellegile kasu.
Kommentaarid
Postita kommentaar