09.05.2013
Öö möödus enam vähem vaikselt ja köhimis võistlus toimus, aga väga kergelt ja lühikest aega. Gregor läks hommikul kooli ja mina rääkisin
kooli juures õpetajaga, kes lubas lõunaajal uued kodused ülesanded anda. Hommikupoole toimetasime Marleniga kahekesi kodus, vahetasime voodiriidedid, pesi
pesu, koristasime. Ja, kui kõik see oli tehtud, siis premeerisime end Pilvede all vaatamisega. Peagi tuli juba kooli minna ja sain Marlenile matemaatika ülesanded, mis
on tema lemmikud. Paraku täna need ei olnud tema lemmikud, ta jõudis nende peale korduvalt vihastada ja ütles, et mina pean need ära tegema. Soovitasin tal selle
peale minna teise tuppa, maha rahunenda ja siis tagasi tulla. Nii ta käis edasi tagasi päris mitu korda, vahepeal proovis ise teha ja tuli näitama. Natukene oli tal valesti
läinud, aga lõpuks sai ta aru, et targem on neid koos teha ja nii saab ka kiiremini tehtud. Eks ta ole sellest toas istumisest juba tüdinenud, õues on ilusad ilmad ja tema
tahaks ka minna. Igatahes homme läheb ta kooli.
Kuna me viimasel ajal sööme vähe saia, siis viimane kord ostsime väiksema saia. Kuna me oleme nüüd juba mitu päeva toas olnud, siis on sai otsa saanud. Pood, aga
asub teises linnas ja hetkel me sinna minna ei saa. Seega tuli käiku võtta plaan B ja ise küpsetada, laste lemmikuid kaneelisaiu. Ja taaskord ei tulnud valikus pettuda,
sest nad sõid neid kahe suupoolega ja jäi veel järgigi. Lisaks võib öelda, et Marlen tunneb ennast paremini, kuna nad Gregori jälle kaklevad. Esimestel päevadel, kui
tal kõrvvalutama hakkas nad isegi ei kakelnud, meeldiv vaikus valitses ja rahu. Õhtul, kui ütlesin Marlenile, et homme lähed kooli, siis tuli tal meelde,et tal kõrv ikka
valutab. Mina ju sinna kõrva sisse ei näe, kas seal on midagi või mitte, välise vaatluse järgi on kõrv ilus nagu alati, ei puneta. Kuigi jah, ega ma ju ei teagi milline näeb
haige kõrv välja. Andsin talle rohtu ja kreemitasin nad hanerasvaga sisse, mingi aeg köhisid ja siis jäid magama. Lapsed mängisid päeval peitust, ma ei pööranud
alguses sellele tähelepanu, kuni midagi imelikku jäi kõrva. Marleni kord oli lugeda ja ta luges nii uskumatu, kui see ka pole 4 keeles numbreid (eesti, inglise, hispaania
ja katalaani). Natuke aega hilejm luges Gregor ka mitmes keeles korraga. Nad on keelte kohapealt juba täitsa segaduses ja ei saa enam ise ka aru, mis keeles miski
on. Parim on muidugi see, kui Marlen ütleb mingi sõna nt inglise keeles ja küsib, mis see tähendab. Ja siis vastata talle hispaania keeles, mis see on ja siis tema
omakord täiendab katalaani omas. :) Seega lootust on, et lasped saavad keele selgeks, kõige kiiremini õnnestub see Marlenil. Ja, kui tema hakkab rääkima, siis paneb
Gregor kohe järgi, sest ta teeb õe järgi.
Peeter on kuskil Prantsusmaal ja on lootust, et ta kunagi jõuab siia tagasi.
kooli juures õpetajaga, kes lubas lõunaajal uued kodused ülesanded anda. Hommikupoole toimetasime Marleniga kahekesi kodus, vahetasime voodiriidedid, pesi
pesu, koristasime. Ja, kui kõik see oli tehtud, siis premeerisime end Pilvede all vaatamisega. Peagi tuli juba kooli minna ja sain Marlenile matemaatika ülesanded, mis
on tema lemmikud. Paraku täna need ei olnud tema lemmikud, ta jõudis nende peale korduvalt vihastada ja ütles, et mina pean need ära tegema. Soovitasin tal selle
peale minna teise tuppa, maha rahunenda ja siis tagasi tulla. Nii ta käis edasi tagasi päris mitu korda, vahepeal proovis ise teha ja tuli näitama. Natukene oli tal valesti
läinud, aga lõpuks sai ta aru, et targem on neid koos teha ja nii saab ka kiiremini tehtud. Eks ta ole sellest toas istumisest juba tüdinenud, õues on ilusad ilmad ja tema
tahaks ka minna. Igatahes homme läheb ta kooli.
Kuna me viimasel ajal sööme vähe saia, siis viimane kord ostsime väiksema saia. Kuna me oleme nüüd juba mitu päeva toas olnud, siis on sai otsa saanud. Pood, aga
asub teises linnas ja hetkel me sinna minna ei saa. Seega tuli käiku võtta plaan B ja ise küpsetada, laste lemmikuid kaneelisaiu. Ja taaskord ei tulnud valikus pettuda,
sest nad sõid neid kahe suupoolega ja jäi veel järgigi. Lisaks võib öelda, et Marlen tunneb ennast paremini, kuna nad Gregori jälle kaklevad. Esimestel päevadel, kui
tal kõrvvalutama hakkas nad isegi ei kakelnud, meeldiv vaikus valitses ja rahu. Õhtul, kui ütlesin Marlenile, et homme lähed kooli, siis tuli tal meelde,et tal kõrv ikka
valutab. Mina ju sinna kõrva sisse ei näe, kas seal on midagi või mitte, välise vaatluse järgi on kõrv ilus nagu alati, ei puneta. Kuigi jah, ega ma ju ei teagi milline näeb
haige kõrv välja. Andsin talle rohtu ja kreemitasin nad hanerasvaga sisse, mingi aeg köhisid ja siis jäid magama. Lapsed mängisid päeval peitust, ma ei pööranud
alguses sellele tähelepanu, kuni midagi imelikku jäi kõrva. Marleni kord oli lugeda ja ta luges nii uskumatu, kui see ka pole 4 keeles numbreid (eesti, inglise, hispaania
ja katalaani). Natuke aega hilejm luges Gregor ka mitmes keeles korraga. Nad on keelte kohapealt juba täitsa segaduses ja ei saa enam ise ka aru, mis keeles miski
on. Parim on muidugi see, kui Marlen ütleb mingi sõna nt inglise keeles ja küsib, mis see tähendab. Ja siis vastata talle hispaania keeles, mis see on ja siis tema
omakord täiendab katalaani omas. :) Seega lootust on, et lasped saavad keele selgeks, kõige kiiremini õnnestub see Marlenil. Ja, kui tema hakkab rääkima, siis paneb
Gregor kohe järgi, sest ta teeb õe järgi.
Peeter on kuskil Prantsusmaal ja on lootust, et ta kunagi jõuab siia tagasi.
Kommentaarid
Postita kommentaar