01.05.2013

 Hommikul olid kõik enne õiget aega üleval ja valmistusime koolipäevaks. Kuna meie köögiaknen on kooli poole, siis vaatasin harjumuspäraselt välja ja ei ühtegi last. Huvitav? Kell juba nii palju, et rahvas peaks juba kogunema ja ei kedagi, ikka. Ja siis jõudis mulle kohale, et täna on 1.mai ja see on vaba päev. Ei no tore lugu küll. Kusjuures koolis ei öelnud keegi, et täna ei pea minema, kiri anti, et 2 ja 3 mai on vaba. Nii, et järgmised viis päeva pean suutma ise laste aega sisustada ja neid lõbustada., mis teha. Saame hakkama. Päeval läksime välja ja tahtsime minna mängukale vaatasime, et ühte koht on kogunenud inimesed, lapsed seisvad kilekotid käes. Me ei lasknud ennast sellest häirida ja läksime edasi enne, kui jõudsime mängukale tuli üks daam meie juurde ja hakkas seletama. Käskis meil kohe tagasi minna, et hakkatakse karamelli jagama. Keeras meie suuna ringi ja tema tütar (tema lapsed käivad samas koolis) tõi meie lastele kilekotid ja viisid meid rahvahulka. Nii me siis seisime teadmata, mis toimuma hakkab või millal. Igatahes sellest sain aru, et keegi hakkab lastele komme jagama, aga miks seda ei tea ma siiani. Ootasime ja ootasime ja siis hakkasid kiriku kellad lööma ja kiriku kõrvalt tuli mingi seltskond, nö pinskalipslased. Kõik läksid ühele poole teed ja oodatati saabuvat seltskonda, kes ei kiirustanud sugugi tulemisega. Mingi hetk suutsid nad kohale jõuda ja läksid aeda ära ja siis tulid 4 inimest kastidega aia peale. Ja hakati rahva sekka loopima komme, nätse, palle, veepüsse jm. Õnneks saime me endile hea seisukoha ja meil õnnestus kolme peale päris palju asju kokku korjata. Lastel oli lõbus ja pärast uurisid pikkalt, mida nad said. Ja nii meie päev kulgeski marsuudil kodu-mängukad-kodu, kuhugile kaugemale ei viitsinud sõitma ka hakata. Ja arvestades minu köhimist, siis autoroolis oleks vist suhteliselt ebamugav köha hooajal. Nii, et kui kellegil on soovi, siis ma olen lahkesti nõus jagama köha ja oma tulipunase kurgu annan kauba peale kaasa.
Peeter jõudis Itaaliast tagasi ja liigub nüüd Alicante poole ja sealt ei teagi veel kuhu. Ta ise arvas, et koju peaks jõudma reede õhtuks/ööks. Mulle soovitas ta, et võiksin võtta tema sahtlist villased sokid ja teha viinasokke, kuna meil viina ei ole siis ma ei saa seda teha. Sellele järgnes teine soovitus kuristada kurku rummiga, see variant mulle ka ei sobinud. Lõpuks pakkus ta, et joo siis rummi ja seda ma ka tegin. Uksumatul kombel köhisin magama minnes loetud korrad ja sain mitu head tundi järjest magada. Keset  ööd ärkasin ja tegin tunnise köhimis maratooni, kurgukomm ei aidanud. Lõpuks võtsin tilga rummi ja oh imet sain jälle magada.