07.02.2013

See ei ole elamiseks üldse tore koht, tuul puhub niimoodi, et ust on raske lahti teha. Hommikul ärgates oli taevas üle pika aja pool pilves, päike
tuli pika peale välja. Autoga oma külla tagasi sõites vaatasime, kuidas merel laineted möllavad. Siiani olime näinud, et lained on kalda juures, aga täna olid nii kaugele,
kui silm seletas.Naarimees andis lastele kummalegi apelsiini, koorides ilmnes, et need ei sünni süüa. Tundub, et nad on käinud pooltooreid vilju korjamas ja siis neid
päikse käes järelküpsetanud. Õhtul süüa tehes õnnestus mul ülekoormus tekitada ja elekter läks omateed. Peeter ja Marlen olid kuhugile kadunud ja nii tuli mul endal
elektrikut mängida. Pean siin kohal mainima, et ma pole suurem asi elektrik (ma kunagi vahetasin laelampi nii, et pool küla oli pime). Ma nägin küll, kuidas Peeter
tõmbas eelmine kord juhtme välja ja ootas hetke ja pani tagasi. Minu see ei õnnestunud, lõpuks läksin elektrikilpi ja tõmbasin juhtme välja, ootasin ja uuesti sisse ei
midagi. Mina elektrit tagasi ei saanud. Pikapeale st  tunni pärast jõudsid rändurid tagasi ja Peeter suundus ise elektrikilpi, loetud hetked ja ime oli sündinud, elekter tuli
ka tagasi. Tuli välja, et ma olin kõik suutnud õieti teha välja aravtud üheasjad. Ma ei vaadanud, et kilbis oli kaitsme välja löönud, see oli vaja sisse tagasi panna. Nii, et
ma võin hobikorras elektrikuks hakata. Süüa mul edasi teha ei õnnestunud, kuna pliiti ei läinud soojaks. Eks ole, jälle pidi Peeter võtma ja hakkama parandama,
ilmnes, et juhtmed olid lühisesse sulanud. Ja siis juhtus ime 3 tunniga sain söögi tehtud. Õhtul õnnestus mul suur arvuti tööle saada, saab jälle netti normaalse kiirusega
kasutada. Väike arvuti on vist hispaanlane, tal ei ole ka kunagi kuhugile kiiret.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

14.05.2014

Marlen vingus hommikul jälle, et midagi ei ole süüa. Sink on otsas ja ei saa sinki ja praemune teha, samuti ei olnud tema jaoks sobivat jogurtit. Uskumatu. Gregor see eest leidis endale sobiva söögi ja hakkas sööma. Mina panin nagu ikka neile söögid-joogid kaasa ja viisin nad kooli. Tagasi tulles oli meil Peetriga aega hommikust süüa, vaadata-oodata, mis päeval meile pakkuda on. Kuna keegi ei helistanud, siis ütlesin, et meil oleks vaja poes ära käia. Ja seda me ka tegime ja homme hommikul ei tohiks Marlenil söögiga probleeme olla. Kuid selles ei saa kunagi kindel olla. Kool sai läbi ja lapsed tulid koju, olime natukene aega väljas ja, siis läksime linnavalitsusse. Enne meid oli üks inimene, kes seletas ja küsis sekretärilt koguaeg midagi. Kui me olime seal juba mõndaaega seisnud, siis ütles ta sekretärile, et see küsiks, mis me tahame. Ütlesime, mis meil vaja on ja paar minutit hiljem oli meil vajalik paber olemas. Seega võisime koju sööma tulla. Lapsed läksid kooli tagasi, Peeter si...
Lisateave

22.04.2016

Kujutis
Päevad ei ole vennad ja nii algas tänane hommik Marleni soolokontserdiga. Köha hakkab ära minema, aga vahepeal on ikka vaja köhida. Loomulikult on vaja seda tegema hakata kella 7 hommikul. Võiks ju tunni kauem oodata. See ajas omakord Gregori üles ja nii nad jälle liiga vara üleval olid. Ausõna ma annan neile varsti unerohtu, et nad ise magaks ja teistel ka magada laseks. Võimaluse korral läheks ma hoopis puhkusele kuhugile….soojalemaale. Minu helesinine unistus, aga ma ei hakka siin kohal sellest rääkima. Ees on ootamas tegus päev ja, kuidas see läheb näitab aeg. Hommik kulges vaikuses nagu ikka, mõned kodusedtööd ja kõik. Söögi tegin valmis, lastel käisin koolis järgi. Ei midagi huvitavat. Peale lõunat tuleb kontsert ja õhtul peale trenni läheme linna. Lapsed läksid peale lõunat kooli ja sealt edasi nö kohalikku kultuurikeskusesse, kus toimub kontsert. Mina selles eest viisin Peetri tund aega varem tööle tagasi, kuna mul on pärast autot vaja. Ja hiljem sellele järgi minna ei ole või...
Lisateave

Lihtsalt üks jutt.

 Ma olen juba mitu päeva mõelnud, kas peaks ühest teemast kirjutama. Teema mõte on märgata ja vajadusel/ võimalusel teisi aidata. Üldiselt ei meeldi mulle ennast kiita või öelda vot mina tegin seda. Eelistan selle kohapeal tagasihoidlikuks jääda. Lugu ise on lihtne. Käisin üks päev poes, väike küla pood (mitte meie külas). Minu ees olid kolm last, kuskil 10-13 aastased. Hakkasid nemad maksma ja tuli välja, et neil pole piisavalt raha. Müüja küsis neilt, millisest ostust nad loobuvad, arutasid omavahel. Lõpuks otsustasid lapsed ühest joogist loobuda. Mina küsisin lastelt, kui palju neil puudu jääb. Tuli välja, et 0.15 senti. Ütlesin, et ma annan neile selle raha. Lapsed oli rõõmsad ja tänasid mind. Müüja oli üllatunud, et ma lapsi aitasin. Ma oleksin suurema summa ka andnud. Alati ei saa mõelda ainult raha peale. Tähtis on märgata ja aidata inimesi, kes on meie kõrval. Ära antud summa ei olnud suur ja ma ei jäänud seepärast vaesemaks. Kuid ma sain aidata kedagi ja see on peamine. Ku...
Lisateave