17.02.2013
Tüüpiline pühapäev st igav päev. Eile tekkis meist paar kohta edasi autoelamu, millel olid külje peal erinevate riikide lipud kleebitud. Seal oli ka eesti oma, esimene kord üle pikaaja eesti lippu nähe oli kuidagi harjumata. Samas koduigatsust ei tekkinud. Tahtsin nende käest küsida, mis puhul neil eesti lipp on, aga ma ei näinud neid kordagi väljas. Ja täna, kui me käisime ära olid nemad ära kolinud. Olgu siin kohal lisatud, et me ei ole jätkuvalt ühtegi eestlast kohanud.
Mõtlesime, et läheme korralike "hispaanlaste" kombel turu värskeid asju ostma. Otseloomulikult meie linnas täna turgu ei olnud, polnud ka kõrval külas Benicarlos. Tee peal vaatasime, et ühte kohta on millegipärast pargitud palju autosid ja rahvast on ka. Otsisme endale ka parkimiskoha ja läksime uudistama, jõudsime kohalikule kirbuturule. Seal oli ühes hoones ka antiikmööbel, mis oli paraku oskamatult restaureetitud, ei ole mõtet teha asja, kui ei oska. Keegi oli lakkinud niimoodi üle, et laki tilgad jooksid. Samas oleks võinud asjad panna nii, et oleks võimalik näha, seal oli asjad üksteise otsas ja näha ei olnud korralikult. Kuna oli jama koht, siis tulime sealt ära ja võtsime suuna oma linna teise otsa, kus me polnud siiani veel käinud. Mingi hetk mõtlesime, et peaks otsa ringi keerama ja tagasi minema, kuna midagi huvitavat ei tundunud olevat. Kuna teepeal olid remonditööd, siis ei saanud me tagasipöörata ja läksime edasi. Endalegi märkamatult tundsime äkki, et oleme jõudnud mägedesse, kuna kõrvad läksid lukku. Mägede vastu pole meil ilma haagisteta midagi ja nii me edasi sõitsimegi. Huvitav oli see, et seal oli peale meie veel liiklejaid, tavaliselt oleme meie ainukesed. Jäime nö poole mäe otsas seisma, et ringi vaadata, aga kuna seal olid majad ja rahvas sõitis edasi, siis läksime meie ka edasi. Loetud meetrid eemal nägime parklaid ja kiriku/ kloostrit, lõpuks me ei saanudki aru, millega tegu on. Ümbrus oli korda tehtud, rajatud mänguväljak, püsti pandud suur valge rist, erinevad usuteemat kujutavad pildid. Teede peal olid ka kivide peal ajaloo kohta kirjed pandud, aga need oli katki tehtud nii, et neist ei saanud aru. Tegime tiiru ka kiriku/ kloostri hoovis, kus tänapäeval tegutseb restoran ja isegi ühed külastajad olid. Eemal olid kohalikud kogunenud puude alla grillima, lauad-toolid, grilliahjud on kõik kohapeal olemas. Millegipärast meenus kevadine eesti, kus esimese päikese peale peale lumesulamist kõik grillima metsa-alla lähevad. Puudus ainult tavaline kisa-kära, mis on siin riigis ime.
Mõtlesime, et kuna meil puuvilju ei õnnestunud osta, siis tuleb minna kuskile "raksu". Mäkke sõites nägime istandusi, aga kas polnud midagi korjata või oli ja aed oli ees. Mäe pealt vaatasime, et kogu mäealune koosnebki ainult istandustest, alla minnes käisime kahes kohas järelnoppimist tegemas. Paraku ei olnud hea päev ja midagi maitsvat meil ei õnnestunud saada. Viimases kohas, kus Peeter korjas jooksis koer ja natuke eemal oli peremees ise ka kohal.
Ülejäänud päeva veetsime me oma telgis ja ei teinud midagi, igavlesime nad naabridki. Oleks, siis mõni uus naabergi tulnud, oleks natukenegi huvitav olnud. :) Õnneks on arvuti ja nett olemas nii, et vaatasime Õnne 13, kusjuures kogu pere on fänniks hakanud, eestis olles vaatasin ainult mina.
Mõtlesime, et läheme korralike "hispaanlaste" kombel turu värskeid asju ostma. Otseloomulikult meie linnas täna turgu ei olnud, polnud ka kõrval külas Benicarlos. Tee peal vaatasime, et ühte kohta on millegipärast pargitud palju autosid ja rahvast on ka. Otsisme endale ka parkimiskoha ja läksime uudistama, jõudsime kohalikule kirbuturule. Seal oli ühes hoones ka antiikmööbel, mis oli paraku oskamatult restaureetitud, ei ole mõtet teha asja, kui ei oska. Keegi oli lakkinud niimoodi üle, et laki tilgad jooksid. Samas oleks võinud asjad panna nii, et oleks võimalik näha, seal oli asjad üksteise otsas ja näha ei olnud korralikult. Kuna oli jama koht, siis tulime sealt ära ja võtsime suuna oma linna teise otsa, kus me polnud siiani veel käinud. Mingi hetk mõtlesime, et peaks otsa ringi keerama ja tagasi minema, kuna midagi huvitavat ei tundunud olevat. Kuna teepeal olid remonditööd, siis ei saanud me tagasipöörata ja läksime edasi. Endalegi märkamatult tundsime äkki, et oleme jõudnud mägedesse, kuna kõrvad läksid lukku. Mägede vastu pole meil ilma haagisteta midagi ja nii me edasi sõitsimegi. Huvitav oli see, et seal oli peale meie veel liiklejaid, tavaliselt oleme meie ainukesed. Jäime nö poole mäe otsas seisma, et ringi vaadata, aga kuna seal olid majad ja rahvas sõitis edasi, siis läksime meie ka edasi. Loetud meetrid eemal nägime parklaid ja kiriku/ kloostrit, lõpuks me ei saanudki aru, millega tegu on. Ümbrus oli korda tehtud, rajatud mänguväljak, püsti pandud suur valge rist, erinevad usuteemat kujutavad pildid. Teede peal olid ka kivide peal ajaloo kohta kirjed pandud, aga need oli katki tehtud nii, et neist ei saanud aru. Tegime tiiru ka kiriku/ kloostri hoovis, kus tänapäeval tegutseb restoran ja isegi ühed külastajad olid. Eemal olid kohalikud kogunenud puude alla grillima, lauad-toolid, grilliahjud on kõik kohapeal olemas. Millegipärast meenus kevadine eesti, kus esimese päikese peale peale lumesulamist kõik grillima metsa-alla lähevad. Puudus ainult tavaline kisa-kära, mis on siin riigis ime.
Mõtlesime, et kuna meil puuvilju ei õnnestunud osta, siis tuleb minna kuskile "raksu". Mäkke sõites nägime istandusi, aga kas polnud midagi korjata või oli ja aed oli ees. Mäe pealt vaatasime, et kogu mäealune koosnebki ainult istandustest, alla minnes käisime kahes kohas järelnoppimist tegemas. Paraku ei olnud hea päev ja midagi maitsvat meil ei õnnestunud saada. Viimases kohas, kus Peeter korjas jooksis koer ja natuke eemal oli peremees ise ka kohal.
Ülejäänud päeva veetsime me oma telgis ja ei teinud midagi, igavlesime nad naabridki. Oleks, siis mõni uus naabergi tulnud, oleks natukenegi huvitav olnud. :) Õnneks on arvuti ja nett olemas nii, et vaatasime Õnne 13, kusjuures kogu pere on fänniks hakanud, eestis olles vaatasin ainult mina.
Kommentaarid
Postita kommentaar