09.02.2013
Hommikul kohe esimese asjana suutsin elektri üle tarbimise tekitada, aga kuna ma eelmine kord kuulasin, mida ma valesti tegin, siis seekord suutsin ise elektri sisse lülitada. Lisaks kõigele tekkis mul eile depressioon ja see ei ole veel üleläinud. Põhjus on väga lihtne ma soovin, et me leiaksime juba korteri ja töökoha, et lõppeks see rändamine tundmatusse. Suht tüütu on sõita jälle uude kohta teadamata, kus sa järgmise öö veedad. Tahaks saada tagasi kindlustunde, et see on minu kodu ja ma ei pea, siit kuhugile minema. Samas tuleb korteri üür odavam, kui haagisega parklates ööbimine. Liskaks on korteris rohkem ruumi, elektrer toimib normaalselt, süüa saab teha ahjus ja külmkapis on rohkem ruumi. Üks mida ma tean kindlalt on see, et ma ei igatase taga Eestit. Siina on kliima mõnus, inimesed naeravatvad ja toidupoes odavamad hinnad. Kui on soodukas, siis on sellest ka arusaada, hind on tõesti allavõetud, mitte nagu eestis. Paneme kõige peale 50 n% juurde ja siis teemna allahindluse. Konkreetne näide, tegime kunagi vannitoas remonti ja käisime vaatamas plaate, enne soodukat oli üks hind, sooduka ajaks oli hind tõusnud ja soodushinnaga oli asi kallim, kui enne. Nii, et lõpuks saab klient ikka petta. Siin, aga on nähe, et hind on alla lastud. Ostsime Marlenile kingad, mis algul maksid 14.- ja soodukaga oli 5.-
Juba eile pidasime plaani lõunapoole kolima hakata. Vaatasime ja valisime kämpingud välja, kuhu poole minema hakata. Osa kirjutasin paberi peale ja osa jäid arvutisse. Kirjas oli kohanimi, tänav, linn, osadel gps kordinaadid. Ainukene, mis tegemata jäi oli gepsust järgi kontrollimine ja see hakkas probleeme tekitama. Geps ei suutnud leida õiges linnas vastavat tänavat, kohanime järgi otsides ei leinud üldse midagi. Lõpuks meile meenus Alicantes eemal asuvas linnas oloev kämping, mis pidi olema suur ja võimas. Kohale jõudes selgus, et neil ei ole vabasid kohti, aga nad oskasid soovitada eemal asuvat kämpingut. Enne, kiui me sealt ära tulime "meenus" ühele töötajale, et neil on 1 vabakoht, nii kauaks, kui aga tahame. Istusin siin tema golfiautosse ja läksime platsi ülevaatama, koht oli väike ja ei sobinud, rääkimata, et selle eest taheti veel raha saada. Sellest, et nad raha tahtsid sain ma veel aru, aga nad tahtsid liiga palju. Tänasime ja läksime järgmisesse kohta. Vau sellist kohta polnud me veel näinud, ma ei oska öelda, kui suur ta oli, aga väga suur. Kohapeal olid poed, veekeskus, mänguväljakud, basseinid ja hind ka suhteliselt kallis. Käisime ja vaatasime ringi ja ei suutnud otsustada, mida teha. Geps näitas, et lähedal asub veel 2 kämpingut ja me otsustasime need ka ülevaadata. Järgmises ilmnes, et neil on kõik kohad täis, aga andsid aadressi, kus asub nende teine käpingu ja seal on kindlasti kohti. Kuna meil oli veel seal samas vaatamata, siis läksime hoopis seda otsima. See oli hoopis kinni, kuid siis jäi üks auto seisma ja juht hakkas meile seletama, kus asuvad kömpingud, needsamad, kus me just olime käinud. Tema seletamise ajal jõudis meie taha sõita veel üks auto, tema naaber, kes ei saanud kitsal külavahe teel meist mööda sõita. Nii, et ummik keset külateed. Võtsime suun meid juhatatud kohta ja kohale me pikapeale ka jõudsime, kuigi nagu alati oleks tahtnud gepsu ratta alla panna. Karta on, et üks päev nii juhtubki. Selle asemel, et meid koha juurde jõudes lasta meil kiirtee pealt ära sõita otsustas tema lasta meil ca 12 km kokku ringi sõita. Siin riigis ei ole igalpoool võimalik sooritada vasakpööret ja see tekitab meile kohati palju peavalu. Lõpuks suutsime kohale jõuda ja tundub, et asi oli seda väärt. Tegemist on ülisuure ja suht uue kohaga, hind on täitsa vastuvõetav. Kohapeal on lastele mänguväljak ja batuut õues, mängutuba sees, lasteklubi, õhtul tehti näomaalinguid. Lisaks on siin poed, restoran, jõusaal, spa kus saab kasutada tasuta basseini, sauna ja mullivanni. Nagu oleks paradiisi sattunud, rääkimata meeldivast teenindusest. Oleme esimesed eestlased antud kohas ja mina küsisin sellepeale kohe allahindlust. Seda ma paraku ei saanud, aga teenindaja pani kirja, et meil on laps. Seega saame natuke odavamalt ikkagi. Leidsime oma koha ülesse ja panime haagise paika, kui ilmnes, et naabrid kasutavad meie voolumõõtjast elektrit. Siin tuleb elektri eest maksta vastavalt, kui palju kulutad. Läksin vastuvõttu sellest teada andma ja seejärel lastetuppa, et jõuaks lastele näomaalid teha. Peeter jäi haagist paika panema. Lõpuks olid näod peas ja läksime oma haagise juurde tagasi. Kaugelt vaatasin, et Peeter on auto kuidagi imelikult viltu parkinud. Lähemale jõudes ilmnes, et auto on vahepeal katki sõidetud??? Tore lõpuk songi juhtunud see, mida ma olen terve tee kartnud, mingi "kuum hispaanlane" suutis parklas meie munakesele (meie auto hellitusnimi) otsa sõita. See lihtsalt ei ole võimalik. Peeter seisab imeliku näoga auto ja haagise vahel ja minu küsimise peale, kuidas see veel juhtus teatab ta, et ta tagurdas posti???WTF tänava peal on 1 ainukene post ja ta suutis sinna otsa sõita, ei ole lihtsalt võimalik. See ei ole lihtsalt võimalik, kuna alles loetud aeg tagasi tagurdas ta kogu kupatusega ( ja on seda teinud korduvalt) ja pole kuhugile otsa sõitnud või midagi ära lõhkunud. Nüüd on munal tagumine tuli katki ja külg mõlkis ja värvmaas. Krt me oleme seda autot 2,5 aastat hoidnud parkinud alati kuskile kaugemale parkla otsa, et keegi külgi ära ei mõlgiks. Ja nüüd on ta katki, eks ole me sulandumegi nüüd paremini ühiskonda, kuna meie auto on ka katkine. Ma saan aru, et see oli õnnetus, aga auto on pereliige ja lisaks eeldab see nüüd rahalist väljaminekut ja kole on vaadata, kui auto on katki. Peeter peab nüüd ise hakkama autot parandama ja kuskilt juppe otsima. Pole nagu erilist mõtet kindlustuse poole pöörduda, meil on kasko küll, aga mida nad nii kaugel ikka teha saavad. Igatahes selle peale läks tuju nulli ja rohkem polegi midagi öelda.
Juba eile pidasime plaani lõunapoole kolima hakata. Vaatasime ja valisime kämpingud välja, kuhu poole minema hakata. Osa kirjutasin paberi peale ja osa jäid arvutisse. Kirjas oli kohanimi, tänav, linn, osadel gps kordinaadid. Ainukene, mis tegemata jäi oli gepsust järgi kontrollimine ja see hakkas probleeme tekitama. Geps ei suutnud leida õiges linnas vastavat tänavat, kohanime järgi otsides ei leinud üldse midagi. Lõpuks meile meenus Alicantes eemal asuvas linnas oloev kämping, mis pidi olema suur ja võimas. Kohale jõudes selgus, et neil ei ole vabasid kohti, aga nad oskasid soovitada eemal asuvat kämpingut. Enne, kiui me sealt ära tulime "meenus" ühele töötajale, et neil on 1 vabakoht, nii kauaks, kui aga tahame. Istusin siin tema golfiautosse ja läksime platsi ülevaatama, koht oli väike ja ei sobinud, rääkimata, et selle eest taheti veel raha saada. Sellest, et nad raha tahtsid sain ma veel aru, aga nad tahtsid liiga palju. Tänasime ja läksime järgmisesse kohta. Vau sellist kohta polnud me veel näinud, ma ei oska öelda, kui suur ta oli, aga väga suur. Kohapeal olid poed, veekeskus, mänguväljakud, basseinid ja hind ka suhteliselt kallis. Käisime ja vaatasime ringi ja ei suutnud otsustada, mida teha. Geps näitas, et lähedal asub veel 2 kämpingut ja me otsustasime need ka ülevaadata. Järgmises ilmnes, et neil on kõik kohad täis, aga andsid aadressi, kus asub nende teine käpingu ja seal on kindlasti kohti. Kuna meil oli veel seal samas vaatamata, siis läksime hoopis seda otsima. See oli hoopis kinni, kuid siis jäi üks auto seisma ja juht hakkas meile seletama, kus asuvad kömpingud, needsamad, kus me just olime käinud. Tema seletamise ajal jõudis meie taha sõita veel üks auto, tema naaber, kes ei saanud kitsal külavahe teel meist mööda sõita. Nii, et ummik keset külateed. Võtsime suun meid juhatatud kohta ja kohale me pikapeale ka jõudsime, kuigi nagu alati oleks tahtnud gepsu ratta alla panna. Karta on, et üks päev nii juhtubki. Selle asemel, et meid koha juurde jõudes lasta meil kiirtee pealt ära sõita otsustas tema lasta meil ca 12 km kokku ringi sõita. Siin riigis ei ole igalpoool võimalik sooritada vasakpööret ja see tekitab meile kohati palju peavalu. Lõpuks suutsime kohale jõuda ja tundub, et asi oli seda väärt. Tegemist on ülisuure ja suht uue kohaga, hind on täitsa vastuvõetav. Kohapeal on lastele mänguväljak ja batuut õues, mängutuba sees, lasteklubi, õhtul tehti näomaalinguid. Lisaks on siin poed, restoran, jõusaal, spa kus saab kasutada tasuta basseini, sauna ja mullivanni. Nagu oleks paradiisi sattunud, rääkimata meeldivast teenindusest. Oleme esimesed eestlased antud kohas ja mina küsisin sellepeale kohe allahindlust. Seda ma paraku ei saanud, aga teenindaja pani kirja, et meil on laps. Seega saame natuke odavamalt ikkagi. Leidsime oma koha ülesse ja panime haagise paika, kui ilmnes, et naabrid kasutavad meie voolumõõtjast elektrit. Siin tuleb elektri eest maksta vastavalt, kui palju kulutad. Läksin vastuvõttu sellest teada andma ja seejärel lastetuppa, et jõuaks lastele näomaalid teha. Peeter jäi haagist paika panema. Lõpuks olid näod peas ja läksime oma haagise juurde tagasi. Kaugelt vaatasin, et Peeter on auto kuidagi imelikult viltu parkinud. Lähemale jõudes ilmnes, et auto on vahepeal katki sõidetud??? Tore lõpuk songi juhtunud see, mida ma olen terve tee kartnud, mingi "kuum hispaanlane" suutis parklas meie munakesele (meie auto hellitusnimi) otsa sõita. See lihtsalt ei ole võimalik. Peeter seisab imeliku näoga auto ja haagise vahel ja minu küsimise peale, kuidas see veel juhtus teatab ta, et ta tagurdas posti???WTF tänava peal on 1 ainukene post ja ta suutis sinna otsa sõita, ei ole lihtsalt võimalik. See ei ole lihtsalt võimalik, kuna alles loetud aeg tagasi tagurdas ta kogu kupatusega ( ja on seda teinud korduvalt) ja pole kuhugile otsa sõitnud või midagi ära lõhkunud. Nüüd on munal tagumine tuli katki ja külg mõlkis ja värvmaas. Krt me oleme seda autot 2,5 aastat hoidnud parkinud alati kuskile kaugemale parkla otsa, et keegi külgi ära ei mõlgiks. Ja nüüd on ta katki, eks ole me sulandumegi nüüd paremini ühiskonda, kuna meie auto on ka katkine. Ma saan aru, et see oli õnnetus, aga auto on pereliige ja lisaks eeldab see nüüd rahalist väljaminekut ja kole on vaadata, kui auto on katki. Peeter peab nüüd ise hakkama autot parandama ja kuskilt juppe otsima. Pole nagu erilist mõtet kindlustuse poole pöörduda, meil on kasko küll, aga mida nad nii kaugel ikka teha saavad. Igatahes selle peale läks tuju nulli ja rohkem polegi midagi öelda.
Kommentaarid
Postita kommentaar